OÜ MEHNTACK MÄETAGUSE MÕISAHOTELLI KOKA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
JA17KÕ
Mairi Gansen
OÜ MEHNTACK MÄETAGUSE MÕISAHOTELLI KOKA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS
Iseseisev töö
Õppejõud: Kaie Kranich, MA
Mõdriku
2018

Sisukord

Sisukord 2
sissejuhatus 3
1. riskianalüüsi metoodika 4
2. töökeskkonna lühikirjeldus 5
3. töökoha riskitasemete hindamise ankeet 6
3.1 Töökoha riskitase 10
4. kokkuvõte ja soovitUSED riskitasemete vähendamiseks 11
4.1 Analüüs käesolevat riskianalüüsi koostades saadud kogemuste ja teadmiste kohta 12
Kasutatud kirjandus 14
LISAD 16

sissejuhatus

Risk on ohuteguriga kokkupuutest tingitud vigastuse või tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja töötajat töökeskkonnas kahjustatavad ohutegurid .
Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna ohutegurid OÜ Mehntack Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restorani koka ametikohal ning hinnata nende mõju töötaja tervisele, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning seeläbi muuta töökeskkond töötajale ohutumaks. Riskianalüüs on läbi viidud Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restoranis , köögis ja laoruumides, järgides koka ametijuhendit, ettevõttes olemasolevat riskianalüüsi ja kasutades olemas olevaid ohutusjuhendeid ning juhindudes kursuse loengumaterjalidest ja Tööelu portaalist www.tooelu.ee. Riske hinnnati standardi BS 8800 riskimaatriksi alusel.
Hotelli restorani köögis töötab 2 kokka , 2 abikokka ja hommikusöögikokk, kelle tervist mõjutavad ohutegurid on müra, õhutemperatuur ja –liikumine, sundliigutused ja –asendid, kukkumisoht jms.

1. riskianalüüsi metoodika

Riskianalüüs on teostatud vaatluse käigus tööruumide eripära, töövahendeid ning töökorraldusest tuleneva tervisele võimaliku kahju tõenäosust ja tagajärgi arvesse võttes. Riskide suuruse hindamiseks on kasutatud standardi BS 8800 riskimaatriksit.
Tabel 1. Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks
Tõenäosus
Tagajärjed
Tööga seotud haigestumine on ebareaalne
Tööst põhjustatud haigestumine
Kerge trauma
Kutsehaigus
Raske tervise­kahjustus, surm
Väga ebatõenäoline
L (0 %…30 %)
Vähene risk
I
Vastuvõetav risk
II
Keskmine risk
III
Võimalik
K (30 %…70 %)
Vastuvõetav risk
II
Keskmine risk
III
Suur risk
IV
Tõenäoline
P (70 %…100 %)
Keskmine risk
III
Suur risk
IV
Talumatu risk
V
Riskitase I: Vähene risk - kui risk on madal ja hinnatud lubatavaks ning selle esinemine on ebatõenäoline, ei ole lisameetmeid vaja rakendada, samuti ei ole vajalik kirjalik dokumentatsioon .
Riskitase II: Vastuvõetav risk – kui risk on vastuvõetav ja selle esinemistõenäosus väike, ei ole riskitaseme vähendamine kohustuslik, kuid tuleb ohuallikat pidevalt jälgida. Võimalusel püüda riskitaset siiski alandada lahendustega, mis ei tooks kaasa lisakulutusi.
Riskitase III: Keskmine risk – kui risk on keskmine ja hinnatud lubatavaks, on vajalik meetmete rakendamine riski vähendamiseks 3-6 kuu jooksul, kui see on majanduslikult võimalik.
Riskitase IV: Suur risk – kui tööprotsessis esinev risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb koheselt kasutusele võtta ohutusmeetmed ja riskitaset alandada. Kui see pole 1 kuu jooksul võimalik, tuleb töö peatada.
Riskitase V: Talumatu risk – kui risk on töötajale talumatu, tuleb töö koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni. Sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud.

2. töökeskkonna lühikirjeldus

Hoteeli köök ja laoruumid on avarad ja asuvad renoveeritud tall- tõllakuuris esimesel korrusel välisuste vahetus läheduses. Seetõttu esineb töökohal suurt temperatuuride kõikumist. Köögis on olemas sundventilatsioon, mis tekitab palju müra. Sobiv temperatuur tagatakse tööruumides keskkütteradiaatoritega, mida töötajad ise vastavalt vajadusele reguleerida saavad. Aknad on ruumides väga väikesed ja neid on vähe, seetõttu ei ole ruumid piisavalt valgusküllased. Köögis on olemas üldvalgustus, mida saab kasutada vastavalt vajadusele erinevates sektsioonides. Ruumid on varustatud ka väljapääsulampidega. Töötaja töölauad, gaasipliit ja kombiahi on paigutatud ruumi keskele, tööruumi ääristab ühelt poolt rivi külmikuid ja teiselt poolt teenindajate ala teenindusleti, arvutilaua ja nõudepesuruumiga. Tehnika on suhteliselt kaasaegne, mõned seadmed tuleks siiski välja vahetada. Põrandakattematerjaliks on kiviplaadid, seinu katavad keraamilised plaadid ( fotod töökeskkonnast lisa1).
Töö restorani köögis toimub talveperioodil ajavahemikus 11:00-22:00 ja suveperioodil 11:00-23:00, kuid sõltuvalt töösse võetud korraldatavatest üritustest võib tööaeg olla pikemgi, kuni 16 tundi päevas. Seda eriti suvisel ajal, kui toitlustada on vaja pulmi ja muid suurüritusi. Kokad töötavad graafiku alusel talveperioodil selliselt , et ühel nädalal on 5 tööpäeva ja teisel 2, suvel on graafik nädal tööl ja nädal vaba. Töötajate tööülesanneteks on toitlustada hotelli, spaakeskuse külastajaid ja kohalikke elanikke A´la´Carte menüü põhiselt, ettetellitud ürituste nagu pulmad , seminarid, laagrid , sünnipäevad, peielauad jms toitlustamine grupi- ja peolauamenüüde alusel, üritustele tellitud tortide valmistamine, leiva küpsetamine, kauba tellimine, vastuvõtt ning ladustamine ja lao- ning seiredokumentatsiooni täitmine ja korrashoid. Ruumide korrashoiu ja puhtuse eest vastutavad kokad ja teenindajad .

3. töökoha riskitasemete hindamise ankeet

Ohutegur
Ohu iseloom; mõju tervisele
Riski tase
Ohu vähendamise viis; ennetus-/parendusmeetmete rakendamine
Füüsikalised ohutegurid
Müra
Tuleneb seadmetest, ventilatsioonist. Kahjulik kuulmisele , närvisüsteemile. Tekitab peavalu ja väsimust. Mõjub halvasti seedeorganitele ja südamele. Väheneb tähelepanuvõime, alaneb töötootlikus ja kvaliteet.
III
Võimalusel tehnika mittekasutamise ajal vooluvõrgust eemaldada. Seadmete regulaarne kontroll ja hooldus . Teha puhkepause. Peaks olema olemas eraldi puhkeruum. Suuremate müraallikate alla paigaldada heli summutavad matid või isoleerida nad muust ruumist heli tõkestavate seinte abil.
Vibratsioon
Tuleneb seadmetest. Põhjustab valusid, kahjustab siseelundeid, lülisammast ja kuulmisnärve.
II
Seadmete korraline hooldus ja eesmärgipärane kasutamine. Õiged töövõtted. Vajadusel teha töös pause ja teha lõdvestavaid harjutusi, masseerida käsi.
Valgustus
Ebapiisav valgustus rikub silmi, võib põhjustada peavalu, närvilisust, unisust ja unehäireid. Liialt ere valgustus mõjub samuti väsitavalt.
I
Üldvalgustus vastab nõuetele. Vajadusel võib töölaudade kohale paigaldada kohtvalgustid.
Sisekliima
Madal õhutemperatuur tekitab külmatunnet ja võib põhjustada külmetushaigusi, liialt kõrge temperatuur põhjustab väsimust, unisust, higistamist. Tööruumide vahetu läheduse tõttu välisustele on ruumis suured temperatuuride kõikumised. Tuuletõmbuse oht, mille tõttu võivad töötajad haigestuda külmetushaigustesse. Veel võib tuuletõmbus põhjustada liigese- , selja- ja kaelavalusid.
III
Valida töökeskkonnale vastav tööriietus. Sundventilatsiooni kasutamise võimaldamine ja selle korraline hooldamine.
Liikumisteed , libisemisoht
Ummistatud liikumisteed võivad põhjustada komistamist, kukkumist ja sellest tingitud tervisele ohtlikke olikordi, põrutusi, rebendeid, liigeste nihestusi, luumurde- ja mõrasid. Takistab hädaolukorras ruumist väljapääsemist. Samasuguseid tervisehädasid võib tekitada ka märg ja libe põrand, mille tõttu võib töötaja kukkuda.
III
Liikumisteed tuleb hoida vabana. Mittekasutatavaid töövahendeid ja muid esemeid hoiustada selleks ettenähtud laoruumides. Nimetatud ettevõttes ei ole liikumisteede korrashoiuga probleeme ja muudatuste tegemine ei ole vajalik. Märg põrand koheselt kuivatada. Vajadusel kasutada spetsiaalseid libisemisvastaseid põrandamatte.
Masinate ja seadmete liikuvad osad
Tööks vajalike seadmete kasutamisest tulenev. Blendrid, miksrid, segurid, hakklihamasin, viilutusmasin jne. Ohtlikud tervisele, suur vigasaamise oht.
III
Seadmete tehniline korrasolek, nende korraline kontroll ja hooldus ning nende eesmärgipärane kasutamine õigete töövõtetega. Järgida seadmete kasutusjuhendeid. Töötajate ohutusalane juhendamine.
Lõikehaavad
Nugade , riivide ja elektriliste seadmete kasutamisest tulenev. Samuti töötasapindade, marmiitide ja toorme pakendite teravad ääred. Põhjustavad valu, verejooksu ja traumasid.
III
Seadmete ja töövahendite eesmärgipärane kasutamine. Tuleb olla ise ettevaatlik.
Põletusoht
Pliidid, ahjud , soojakapp, kuumad toidud. Võivad põhjustada kergetest põletushaavadest rasketeni ja olla isegi eluohtlikud.
III
Vastav riietus ja jalanõud. Pajakinnaste ja –lappide kasutamine. Hoida seadmeid ainult kasutamisel töös. Ohutusalane koolitamine. Töötaja enda ettevaatlikkus ja õiged töövõtted..
Elektrilöögioht
Pistikupesad, elektrilised töövahendid. Võivad olla eluohtlikud.
II
Seadmete ja elektrisüsteemide pidev kontrollimine ja eesmärgipärane kasutamine. Töötajate ohutusalane juhendamine. Töötaja enda tähelepanelikkus ja ettevaatlikkus.
Pidev kokkupuude veega
Võib põhjustada nahaprobleeme.
I
Kasutada töökindaid, kreemitada käsi hooldavate vahenditega.
Tulekahjuoht
Elektrisüsteemidest ja seadmetest ning gaasipliidist tulenevalt,
II
Seadmete ja elektrisüsteemide pidev kontrollimine ja eesmärgipärane kasutamine. Seadmete kasutusjuhendite järgimine ja õiged töövõtted. Töötajate ohutusalane juhendamine. Töötaja enda tähelepanelikkus ja ettevaatlikkus.Tuleks viidata kustutusvahendite asukohale.
Keemilised ohutegurid
Kokkupuude kemikaalidega
Erinevad kemikaalid võivad põhjustada nahaärritusi ja lööbeid, kasvajate teket, uimasust, iiveldust, võib häirida rakufunktsioone.
I
Köögis kasutatavad puhastusvahendid ei ole tervisele ohtlikud. Siiski tuleb järgida nende kasutusjuhiseid ja kasutada kaitsekindaid. Täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada.
Bioloogilised ohutegurid
Bakterid
Võivad tekitada iiveldust, kõhulahtisust, pearinglust ja põhjustada tuberkuloosi.
III
Ruumide sage puhastamine, dessinfitseerimine ja õhutamine. Töövahendite dessinfitseerimine.
Viirused
Võivad põhjustada palavikku, krooniliste haiguste ägenemist ja kopsupõletikku.
III
Töötajate vaktsineerimine. Asendustöötaja palkamine , et haigestunud töötaja saaks end kodus ravida ega peaks tulema viirust tööle levitama. Ruumide dessinfitseerimine ja tuulutamine tõkestab viiruste levikut.
Parasiidid
Erinevad putukad, kelle hammustus põhjustab sügelust, nahaärritust ja ebamugavustunnet.
III
Jälgida isikliku hügieeni nõudeid, puhastada , dessinfitseerida töövahendeid, töötasapindu ja ruume . Ruumide tuulutamine.
Füsioloogilised ohutegurid
Sundasendid
Jalgade väsimine, tursed ja veenilaiendid jalgadel, seljalihaste väsimine, seljavalud, kõhukinnisus.
III
Teha piisavalt puhkepause, mille ajal liikuda ja teha võimlemisharjutusi. Töötajate massaaži suunamine.
Sundliigutused
Tüdimus tööst, enesetunde halvenemine, väsimus, tähelepanuvõime hajumine , millest tingituna võib juhtuda tööõnnetus ja töökvaliteedi langemine .
III
Teha piisavalt puhkepause, mille ajal liikuda ja teha võimlemisharjutusi.
Raskuste käsitsi teisaldamine.
Võib põhjustada selja- ja kõhuvalusid, lihaserebendeid ja nihestusi.
II
Õiged töövõtted, abivahendite kasutamine. Koostöö kaastöötajatega.
Psühholoogilised tegurid
Monotoonne töö
Kiire väsimus ja tüdimus tööst, tähelepanu hajumine, tööõnnetused, läbipõlemine ja depression.
II
Võimalusel töö vaheldusrikkamaks muuta. Motiveerida töötajaid väärilise tasuga, teha puhkepause ja liikuda.
Halb töökorraldus
Puhkepauside puudumine põhjustab väsimust, tüdimust, hajub tähelepanu, suureneb tehtavate vigade arv ja langeb töökvaliteet.
I
Ettevõttes ei ole vaja täiendavaid meetmeid rakendada.
Tööstress
Töökvaliteedi langemine, tüdimus tööst, töölt puudumine.
I
Töötajatele võiks anda aega vahepeal puhkepause teha, mitte neid koguaeg kaameratest jälgida, et nad end liigutaksid. Kaamerate salvestusi vaadata ainult vajadusel.
Töötempo
Liiga kiire töötempo väsitab töötajat. Langeb töökvaliteet ja suureneb tehtavate vigade arv. Võib juhtuda hooletusest tingitud õnnetusi. Tööstress.
II
Kiirematel päevadel panna tööle inimesi lisaks, et töötajad saaksid teha tööd normaalse tempoga, ega peaks üleliia kiirustama.
Üleväsimus
Pikad tööpäevad põhjustavad väsimust, tüdimust tööst, läbipõlemist ja stressi, unehäireid ja tööõnnetusi. Ettevõttes on probleeme puhkuste saamisega.
III
Muuta töö vaheldusrikkamaks. Töötajate motiveerimine ja lisatööjõu palkamine, et töötajad saaksid puhata ega peaks kellegi haigestumise korral topeltvahetusi tegema.

3.1 Töökoha riskitase

Vastavalt eeltoodud riskihindamise tabelile näitab riskitase I vähest riski. Ohtlike vigastuste või tervisekahjustuste teke on väga ebatõenäoline, riskid on vähesed ja nende likvideerimine ei ole vajalik. Pole vajalik rakendada täiendavaid meetmeid riskitaseme vähendamiseks. I grupi ohutegurid koka töökohal on valgustus, pidev kokkupuude veega, kokkupuude kemikaalidega, halb töökorraldus ja tööstress.
II-sse riskitasemesse, kus ohtlike vigastuste või tervisekahjustuste teke on väga ebatõenäoline või ebatõenäoline, kuid võimalik, kuuluvad vastavalt eeltoodud riskimaatriksi tabelile järgmised ohutegurid: vibratsioon, elektrilöögioht, tulekahjuoht, raskuste käsitsi teisaldamine, monotoonne töö ja töötempo.
Riskitase III näitab, et risk on keskmine ja hinnatud lubatavaks ning vigastuste ja tervisekahjustuste esinemine on tõenäoline. On soovitav kavandada tegevusi riskitaseme maandamiseks 3-6 kuu jooksul peale ohuallika tuvastamist. Vastavalt riskihindamise tabelile kuuluvad siia gruppi müra, sisekliima, liikumisteed ja libisemisoht, masinate ja seadmete liikuvad osad, lõikehaavad, põletusoht, bakterid, viirused, parasiidid, sundasendid ja –liigutused ning üleväsimus.
IV-nda ja V-nda riskitaseme ohutegureid, millest tingitud tervisekahjustused või vigastused on eluohtlikud ja esinemine tõenäoline, OÜ Mehntack Mäetaguse Mõisa SPA ja Hotelli restorani koka töökohal töö autor ei täheldanud.

4. kokkuvõte ja soovitUSED riskitasemete vähendamiseks

• Ventilatsioon , temperatuur ja õhuniiskus töökeskkonnas vastavad nõuetele ja muudatusi teha ei ole vaja. Ventilatsioonisüsteemi tuleks regulaarselt hooldada. Ruumis esinevat tuuletõmbust saab ära hoida uste sulgemisega.
  
• Valgustus töökeskkonnas on piisav ega vaja parendamist.
  
• Tööruumid on puhtad, liikumisteed ei ole ummistatud esemetega.
  
• Võimalusel kasutada väimalikult väikese müratasemega seadmeid. Müraallikate alla võiks paigaldada mürasummutavad matid ning eraldada mürarikkamad kohad ,nagu segurite laud, ruumist helikindlate seintega. Kartulikoorimismasin, mis on üks enam müratekitavaid seadmeid, asub eraldi ruumis ja ei mõjuta töötaja tervist, kuna ta ei pea seal ruumis masina töö ajal viibima. Seega ei ole selle müraallikaga midagi muuta vaja.
  
• Vibratsioonist põhjustatud tervisekahjustusi saab ära hoida isikukaitsevahendite, näiteks vibratsiooni summutavate kinnaste, kasutamisega. Kontakt vibratsiooniga ei tohiks olla pikem, kui 20 minutit järjest ega tohi ületada 2/3 tööajast. Vibratsiooni korral on keelatud teha ületunnitööd. Tööline puutub vibratsiooniga kokku vähe ja järjestikkune kontakt on lühike, seega ei ole muudatuste tegemine vajalik.
  
• Elektriseadmed köögis on paigaldatud nõuetekohaselt tarnija poolt ning regulaaset kontrolli teostavad vastavate ettevõtete töölised. Töötajatel on kohustus tutvuda seadmete kasutus- ja ohutusjuhenditega ning neist kinni pidada. Seadmetel avastatud riketest tuleb koheselt teavitada hotelli mehhaanikut, kes ohu kõrvaldab.
  
• Lõikehaavade ja masina liikuvatest osadest põhjustatud tervisekahjustuste vältimiseks tuleb töötajaid pidevalt ohutusealaselt koolitada ja juhendada. Kasutada isikukaitsevahendeid ja vastavat tööriietust ning –jalanõusid.
  
• Ülekoormusest, sundasenditest ja –liigutustest põhjustatud tervisekahjustusi on võimalik vältida erinevate tööde vaheldamisega, et ei kasutataks ühte asendit või liigutust pikaajaliselt. Võimalusel seista, istuda ja käia vaheldumisi . Töötasapinnad tuleks reguleerida tehtavale tööle ja töötaja kasvule vastavalt. Kuna ettevõte pakub ka massaažiteenust võiks kasvõi korra kuus töötajad massaaži suunata, mis aitaks leevendada lihasvalusid.
  
• Raskuste käsitsi teisaldamise teekond tuleb teha võimalikult lühikeseks. Kasutada tehnilisi abivahendeid ja kaastöötajate abi. Võimalusel vähendada tõstetava eseme kaalu.
  
• Tööstressi vähendamiseks ja üleväsimuse vältimiseks tuleb töötaja tehtavat tööd väärtustada ja teda tunnustada ning vääriliselt tasustada. Ettevõttes peavad olemas olema ametijuhendid , kus on selgelt välja toodud iga ameti kohustused ja need peavad olema töötajale kättesaadavad. Stressi aitaks vähendada ka lisatööjõu palkamine ja seeläbi töötajate võimaluse kasvamine puhkust saada. Töötajatele tuleb anda aega vajadusel töös pause teha.
  
• Viiruste, bakterite ja parasiitide leviku tõkestamiseks puhastada ja dessinfitseerida töövahendeid ja –ruume regulaarselt. Võimalusel võiks suunata töötajad vaktsineerimisele.
  
• Riskitasemega IV ja V ohutegureid töökeskkonnas ei tuvastatud.
  
• Üldine hinnang Mehntack OÜ töökeskkonnale on hea. Alati võiks ja saaks töökeskkonda ergonoomilisemaks ja töötajasõbralikumaks muuta kasvõi reguleeritavate laudadega , kuid kõik see sõltub ettevõtte majanduslikest võimalustest. Õigusaktidega etteantud nõuded on siiski täidetud ja seadusevastaseid rikkumisi riskianalüüsi koostaja poolt ei tuvastatud.
  

4.1 Analüüs käesolevat riskianalüüsi koostades saadud kogemuste ja teadmiste kohta

Riskianalüüsi koostamine on vajalik tööandjale, et luua turvaline töökeskkond oma töötajatele ja maandada seal ohutegurite esinemist , mis võiks põhjustada töötajatele tervisekahjusid kutsehaigestumiste ja tööõnnetuste näol. Kuid mida annab sellise analüüsi koostamine töötajale endale ja mida on võimalik selle käigus õppida? Sellele küsimusele püütaksegi järgnevas analüüsis vastust leida.
Koostades koka ametikoha riskianalüüsi sai töö autor, kes on enda arvates alati suhteliselt hea ohutunnetusega olnud, palju uusi teadmisi töökeskkonna ohutegurite kohta ja oskuse oma töökohta kriitilise pilguga hinnata ning õppis märkama selliseid ohte , millele varasemalt ei osanud tähelepanu pöörata. Tänu riskianalüüsi koostades läbitöötatud materjalidele oskab töö autor edaspidi tõsta ka kaastööliste teadlikkust töökeskkonnas peituvate riskide teemadel ning oma kolleege juhendada, kui selleks vajadus peaks tekkima.
Riskianalüüsi koostamine oma töökoha kohta on väga hariv protsess, mida iga tööandja võiks kasvõi korra lasta oma töötajatel läbi teha, et panna töölised neid igapäevaselt ümbritsevate ohtude peale mõtlema ja ohutusealaseid teadmisi kinnistama. Suure tõenäosusega aitaks see kaasa tööõnnetuste arvu kahanemisele.

Kasutatud kirjandus

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur. Lisa 1.1 Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon. Kasutamise kuupäev: 09.04. 2018 , allikas http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine/terviseriskide-hindamine/tookeskkonna-riskianaluus
Kaljula , P., Ivask, M., Avi, I. & Reisberg, R. ( 2017 ). Kontoritöö ABC. Kasutamise kuupäev 09.04.2018, allikas Tallinn: Tööinspektsioon. https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kontorit____-abc_est_a5_web
Laugen, K., Kaidis, V., Raik , I. & Haidak, M. (2012). Töötervishoiu ja tööohutuse käsiraamat kutsekoolidele. Kasutamise kuupäev: 10.04.2018, allikas Tallinn. Sotsiaalministeerium. Tööelu arengu osakond: https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/tookeskkonna_kasiraamat.pdf
Pitts, P. (2018). Physical agents. Kasutamise kuupäev: 10.04.2018, allikas United Kingtom. Health & Safety Laboratory :
https://oshwiki.eu/wiki/Physical_agents
Sotsiaalministeerium. (2009). Töökeskkonna käsiraamat. Kasutamise kuupäev: 13.04.2018, allikas
https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Tookeskkonna-korraldus/ toeoekeskkonna_kaesiraamat_2012.pdf
Tööelu. (2017). Riskianalüüs (riskide hindamine ja ohjamine). Kasutamise kuupäev: 12.04.2018, allikas Tööelu portaal : http://tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/riskianalyys-riskide-hindamine-ja-ohjamine/
Tööelu. (2018). Töökeskkonna ohutegurid. Kasutamise kuupäev: 06.04.2018, allikas http://tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-ohutegurid
Tööinspektsioon. (2012). Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine. Kasutamise kuupäev: 10.04.2018, allikas Tallinn. Tööinspektsioon: https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/tootervishoiu_ja_tooohutuse_juht imi
Tööohutus ja töötervishoid. (1996). Juhend riskihindamise kohta tööl. Kasutamise kuupäev: 11.04.2018, allikas Luxemburg- Brüssel. Tööohutus ja töötervishoid. Euroopa Komisjon . Tööhõive, töösuhete ja sotsiaalküsimuste peadirektoraat: http://osh.sm.ee/good_practice/riskihindamise-juhend.pdf

LISAD

Lisa 1. Fotod töökeskkonnast
Foto 1. Köök välisuksest sisse vaadates
Foto 2. Köök restoranipoolsest uksest sisenedes
Lisa 1. järg
Foto 3. Külmkapid ja kombiahi
Foto 4. Välisuks ja sissepääs lattu
Lisa 1. järg
Foto 5. Köök restoranipoolsest uksest sisenedes
Foto 6. Koorimisruum
Lisa 1. järg
Foto 7. Kaubaladu Foto 8. Kaubalao külmikud