ITAALIA (0)

Valga Põhikool
ITAALIA
Referaat
Koostaja :
Klass: 9
Valga 2010
SISUKORD
Sisukord.........................lk 2
Sissejuhatus...................lk 3
Kliima............................lk 4
Loodus...........................lk 4
Majandus.......................lk 5
Itaalia kaart...................lk 6
Kokkuvõte....................lk 7
Kasutatud kirjandus.....lk 8
SISSEJUHATUS
Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid . Itaaliale kuuluvad Sitsiilia , Sardiinia ja hulk väiksemaid saari . Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957).
KLIIMA
Põhja- Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.
LOODUS
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid . Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid.
MAJANDUS
Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, pollumajanduse intensiivsuse ( teravilja saagikuse, kariloomade tootlikkuse) ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest. Rohkem kui teistes arenenud riikides on Itaalias säilinud majanduse arengu ebaühtlus: Lõuna-Itaalia ja saared on Põhja- ja Kesk-Itaaliast märgatavalt maha jäänud. Aastal 1980 oli tööstuses hõivatud 36,4%, põllumajanduses 12,8% ja teeninduses 50,8% töötajaist. Tööstisest saadakse ligi kaks viiendikku, põllumajandusest üks kümnendik sisemisest koguproduktist. Majandust juhivad era- ja riiklikud suurmonopolid. Esimestest on võimsamad Montedison(keemia-, elektrootehnikatööstus), FIAT (masina-, autotööstus) ja Pirelli(kummitööstus).

Loodusvarad

Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink , potas , marmor , asbest , pimss, püriit, maagaas.

Väliskaubandus

Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia , Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt.

Transport

Sisevedudes on esikohal auto-, teisel kohal raudteetransport . Välisvedudes on esikohal meretransport . Riigis on 12 rahvusvahelist lennujaama . Itaalias ehitati 1920–ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad . Põhja-Itaalias on teestik palju tihedam kui Lõuna-Itaalias.
ITAALIA KAART
KOKKUVÕTE
Itaalia on Vabariik Euroopas, mille pindala on 301 230 km². Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaalial on maismapiir Sveitsi, Sloveenia, Austria ja Prantsusmaaga . Itaalias valitseb lähistroopiline kliima. Valvav osa Itaaliast on mägine. Itaaliale kuuluvad ka kas kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna, mille tõttu esineb sageli maavärinaid. Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus- ja põllumajandus maa, sellessuhtes ei ole midagi suurt Itaalias puudu ega ka ülearu. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia , Holland ja Belgia. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Sisevedudes on esikohal auto-, teisel kohal raudteetransport. Välisvedudes on esikohal meretransport. Riigis on 12 rahvusvahelist lennujaama. Itaalias ehitati 1920–ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad. Põhja-Itaalias on teestik palju tihedam kui Lõuna-Itaalias.
KASUTATUD KIRJANDUS
Raamatud:
Jõeste M. ,Karu Ü. , Maasing V. ,Oksa H. ,Pärk M. ,Raudtits L. ,Rõigas E. (1983a.)
7