saabunud tööle Aucklandi lähedal asuvatesse kummipuuistandustesse. Peamiselt valmistati veini algselt rohkem kohalikuks tarbimiseks. Tänu Uus-meremaa seadustele ja majandusele ei nähtud veini kasvatamises mingit äriideed sellega tegelema hakata põllumajandse olulisuse tõttu, alkoholipiiramise seadusandluse tõttu ning ka joogikultuuri pärast, kus valdav ülekaal oli siiski kangel alkoholil ja õllel. 1 VEINIRIIK UUS-MEREMAA Veinitööstus Uus-meremaal sai hoo sisse aastal 1970, kus paar aastat hiljem hakkasid karjamaad asenduma veiniaedadega. Peamiseks piirkonnaks kus hakati viinamarju kasvatama oli Marlborough, kus algselt kasvas vaid mõni üksik puu. Esimese tööstuslikus mõõdus veiniaia rajasid Marlborough’d läbiva Wairau jõe orgu praeguseks Brancotti nime omandanud ettevõtte (varem Montana) austraallastest asutajad. Esimesed viinapuud, mis juba 1973.
Vein ja juust on 10 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia köögi kõige põhilisemad osad, mängides erinevaid rolle nii piirkondlikult kui ka riiklikult oma paljude variatsioonidega. Kohvi ja veel täpsemalt espresso on väga oluline Itaalia köögis. 11 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Itaalia kui veiniriik Olulised on nisu-, maisi- ja riisikasvatus. Itaalia on riisi- ja oliivisaagi (ligikaudu 3,2 mln tonni oliive aastas) poolest mitte üksnes Euroopa, vaid terve maailma esiriik. Siin valmistatakse kolmandik kogu maailma oliiviõlitoodangust. Tänu heale aed- ja puuviljasaagile on Itaalia pälvinud hüüdnime Euroopa aed. Siin kasvatatakse ligi 250 sorti viinamarju. Itaalia võistleb maailmaturul viinamarjasaagi poolest alatasa Prantsusmaaga, kuid
annaabi.ee 
