50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Teele Sukk
Õppematerjali autor
Olenevalt sordist õitseb juulist septembrini. Liigi eritunnused: hübridiseerib kergesti, olles paljude aed-heleeniumite vanemtaimeks. Kasvukoha nõuded: pole pinnase suhtes nõudlik, päikesepaiste. Kasutamine haljastuses: lõikelilleks, püsilillepeenras Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/31 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6427 http://album.ee/node/23407869/50231723 1.13 Lumeroos(Helleborus) Konkreetne liik: must lumeroos (Helleborus niger) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 20 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari.
...................................................................... 22 Siilkübar (Echinacea) ............................................................................................................... 24 Piimalill (Euphorbia) ................................................................................................................ 26 Heleenium (Helenium) .............................................................................................................. 28 Lumeroos (Helleborus) ............................................................................................................. 30 Päevaliilia (Hemerocallis) ........................................................................................................ 32 Helmikpööris (Heuchera) ......................................................................................................... 34 Hosta (Hosta) .............................................................................
Liigi eritunnused: hübridiseerib kergesti, olles paljude aed-heleeniumite vanemtaimeks. Kasvukoha nõuded: pole pinnase suhtes nõudlik, päikesepaiste. Kasutamine haljastuses: lõikelilleks, püsilillepeenras. Joonis 23. Sügiheleenium (http://science.halleyhosting.com/nature/gorge/sun/daisy/helenium/sneeze.htm Joonis 24. Sügisheleenium Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/31. 08.08.2013. 1.13 Lumeroos (Helleborus) Konkreetne liik: must lumeroos (Helleborus niger) (joon. 25, joon.26) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 20 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes.
Mets-salvei Salvia nemorosa Mets-salvei Salvia nemorosa · Mõned sordid: `Caradonna', `Marcus', `Ostfriesland' · Kõrgus 30- 50 cm. · Õitseb juuni-august. Tumelillad, pikkades saledates õisikutes õied. · Lehed on hallikasrohelised.' · Sobib kuivem hea aiamuld. · Peale õitsemist lõika puhmas tugevalt tagasi, kolme nädala pärast õitseb taim uuesti. Sobib masshaljastuseks ja talveõrna lavendli asenduseks Must lumeroos Helleborus niger Must lumeroos Helleborus niger · Kõrgus 20-30 cm · Õitseb märts kuni aprill. Õied valged või roosakad. · Lehed sõrmjagused, nahkjad, igihaljad. · Huumus- ja lubjarikas, parasniiske ja kobe muld. · Väga pikaealine. Igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Ohtene mõrsjalill Gaillardia aristata Ohtene mõrsjalill Gaillardia aristata · Kõrgus 30-40 cm.
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel).
Suurte rühmadena istutatuna loovad nad tunde, et varjuaed polegi hämar vaid hoopis valge- hele, kollane või hoopis lillakas- sinine ja lõhnav. Varjuaia kujundamine on lihtsam ja vabam kui teiste aiaosade loomine. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias saame tunda rahu enda ümber. Siin tunneme end kaitstuna. Fotod 21.,22.,23. Värvilised aianurgad. Hosta, bergeenia ja Hosta ja tiarell Lumeroos ,,London Fog" enelas samblas Kokkuvõtteks valik taimede kooslusi, mis pole ainult silmailuks vaid näitab, kuidas läbimõeldud aiaplaan saab töötama enda kasuks. Eraldi kasvades väga elegantsed püsikud, aga koos säravad nad mitmekordselt tugevamatena. Kasutatud materjalid: 1. Kähr,A. ,,Varjutaimed" Tallinn Varrak 2006 2. Widlundh,S. ,,Kaunid kõrrelised" Maalehe Raamat 2006 3. Kleinod,B
PEREKOND PÜSIKUD 1. Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püs
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid