Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tubaka kahjulikus (0)

1 Hindamata
Punktid
Tänapäeva tänavapildis on märgata üha rohkem inimesi, kes jalutavad ringi suits suus või suitsupakk käes. Kuna uuringud näitavad, et kolmandik alla kümneaastastest lastest on juba suitsetamist proovinud, on levinud arvamus, et suitsetamine on omane vaid nooremale generatsioonile ning inimesed kasvavad sellest välja, kuid viimase poole aastaga olen siiski märganud suurt hulka vanureid, kes rahumeeli jalutavad linnapeal, ühes käes kepp ja teises sigaret . Julgen arvata, et enamik neist on alustanud juba nooruspõlves ning sattunud nikotiini-sõltuvuse küüsi. Võib-olla on just see põhjuseks, miks rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon käsitleb suitsetamist haigusena ning selgitab seda kui tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiret. On tõestatud, et nikotiini- sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga sõltuvusega, mistõttu on suitsetamisest väga raske loobuda .
Nagu eelpool mainitud, on peamine põhjus, miks suitsetatakse, ennekõike nikotiini vajadus. Veel tuuakse põhjusteks igavus, harjumus, närvilisuse leevendamine ning sotsiaalsed põhjused, milleks on näiteks soov kuuluda gruppi või iidolite eeskuju järgimine. Isegi proovisin oma esimese suitsu, sest kõik tuttavad olid juba proovinud ning tahtsin ka teada millest kogu see kõmu. Mõned inimesed alustavadki suitsetamist pelgalt uudishimust, et teada saada, mida see endast kujutab. Ühest suitsust saab aga kaks ja enne kui märgatakse, on tekkinud juba sõltuvus. Kogenematud, kes suitsetamist alustavad, ei pruugi olla informeeritud tubaka sõltuvust tekitavatest omadustest ning kahjulikkusest. Rahvusvahelisel vähinädalal avaldatud andmetest selgus, et Eestis suitsetatakse aastas 3000 tonni tubakat ja meil on 350 000 regulaarset suitsetajat. Seetõttu püütakse üha enam tähelepanu pöörata tubakatoodete leviku vähendamisele, alternatiivide leidmisele ning üldisele inimeste teadlikkuse suurendamisele tubaka kohta.
Koos tehnoloogia arenguga on leitud ka uuenduslike meetodeid nikotiini-sõltuvuse rahuldamiseks, seejuures reaalset sigareti süütamata. Noorte ning tuleb tunnistada, et ka paljude minu tuttavate seas on juba aastaid populaarsust kogunud moka- ja nuusktubakas . Kuigi need kopse ei kahjusta, on neilgi oma negatiivsed mõjud. Mokatubaka padjake sisaldab kuni 16 korda rohkem nikotiini kui tavaline sigaret, mistõttu tekib ka sõltuvus kiiremini ja kergemini. Tihtipeale tekib mokatubaka kasutajatel probleeme ka igemete ja hammastega ning lisaks võivad vaevata neid tähelepanu- ja keskendumisraskused. Neid omadusi lugedes veendusin üha enam, et mokatubakas on asi, mida mina kunagi proovida ei kavatse. Nuusktubaka tarbimisega kaasneb oht, et müüja on koguse suurendamiseks seganud tubaka hulka ka muid kahjulikke aineid. Samuti on kindlaks tehtud, et puhas nuusktubakas sisaldab vähemalt 28 vähkitekitavat ainet ning lisaks suurele vähi riskile kahjustab nuusktubakas ka nina limaskesta ning raskemal juhul võib põhjustada hingamiskrampe, halvatust või lõppeda isegi surmaga.
Lisaks eelnimetatud sigareti suitsetamise alternatiividele on leitud ka kaks noorte seas kahjutuks peetavat tubaka tarbimise meetodit. Nendeks on viimasel ajal palju kõmu ja küsimusi tõstatanud vesipiip ja e-sigaret. Esialgu ohutuna tundunud vesipiibu puhul on leitud palju negatiivset. On tõestatud, et keskmise vesipiibusessiooni jooksul hingab kasutaja sisse sama palju suitsu, kui tekib 100–200 tavasigareti suitsetamisel ning vesipiibust tekkiv peapööritus on tavaline vingugaasimürgistus. Vesipiibu tõmbamisel sissehingatav vingugaasi ning mürgiste kemikaalide hulk on üle kümne korra suurem kui sigarettidel ning omandatud tubaka kogus võib olla lausa 3 korda suurem kui tavalist sigaretti tõmmates. Olen ka ise kogenud, et peale seltskonnas vesipiibu tõmbamist tekib peavalu või iiveldus . Ning tuleb endalgi tunnistada, et ma ei osanud arvatagi, et vesipiip nii kahjulik on. E-sigaretti peetakse küll ohutuks, kuid vaatamata paljudele kahjulikele teguritele, mis võrreldes sigarettidega on kõrvaldatud, pole selle ohutus täiesti kindlaks tehtud. Arvatakse, et kemikaalid , mida e- sigaretis kasutatakse, võivad olla isegi kahjulikumad, kui tavaline nikotiin ning põhjustada veelgi suuremat sõltuvust.
Neile tublidele inimestele, kes on otsustanud oma sõltuvusest loobuda, on loodud igasugused plaastrid ja nätsud, ning närimistubakas. Siiski sisaldavad eelnimetatud nikotiinist vabanemise vahendid nikotiini ning tegelikult ei pruugi aidata sõltuvusest vabanemisel. Hoolimata sellest, et närimistubakat peetakse ohutumaks kui suitsetamist, on närimistubakast saadav nikotiini annus suur, sest suurem osa nikotiinist neelatakse alla. Sarnaselt mokatubakale põhjustab ka närimistubakas olev nikotiin igemetes vereringe häireid, mille tagajärjeks võib olla igemepõletik või isegi hammaste lagunemine . Plaastrid võivad tekitada raskeid nahaärritusi ning põhjustada isegi surmaga lõppevat nikotiini mürgistust. Samuti ei sobi plaastrid kokku erinevate eelnevate haigusjuhtumitega ja ravimitega. Närimiskummid võivad lisaks eelnimetatule veel vale närimistehnika korral põhjustada südametöö häireid, olen tuttavatelt kuulnud, et ka nende maitse pole kõige meeldivam . Seetõttu arvangi, et lihtsaim viis suitsetamisest loobumiseks on sigarettide asendamine pulgakommide või muude ohutute snäkkidega.
Nii imelik kui see ka ei tunduks on võimalik olla suitsetaja ka teadmatult ning isegi vastu oma tahtmist. Sellist suitsetamist nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Ilma et inimene ise seda teadvustaks, hingavad suitsetajatega samas ruumis viibijad sisse 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Kuna mitte suitsetaja kopsud on tundlikumad kui suitsetaja omad, on see aga väga kahjulik. Mõned inimesed suudavad suitsetajatega samas ruumis viibida ilma, et see mõjuks nende organismile, minul ning ka paljudel teistel tekitab suitsuses ruumis viibimine , aga halba enesetunnet, iiveldust ning peavalu. 2007. aastal vastuvõetud seadusega on keelatud avalikes ruumides suitsetamine, siiski pole paljudes baarides, klubides ja muudes meelelahutus asutustes piisavalt head ventilatsiooni, et vältida tubakahaisu levimist suitsuruumidest väljapoole. Nii ongi peaaegu ainukeseks võimaluseks hoiduda passiivsest suitsetamist vältida suitsuruumide lähedust ning astuda kaugemale suitsetajatest.
Vaatamata sellele, et tubaka tarbimiseks on leitud palju erinevaid meetodeid, on tegemist siiski kahjuliku harjumusega. Arvan, et tubakatoodete proovimises pole midagi halba, kuid siiski tuleb neisse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega, sest nikotiin on tugevat sõltuvust põhjustav aine. Õnneks on statistikaid jälgides märgata tubakatoodete leviku vähenemist ning usun, et kui jätkatakse inimeste teadlikkuse tõstmist tubaka kahjulikkuse kohta, jätavad paljud teismelised oma esimesed suitsud proovimata. Samuti pooldan riigi poolset tubaka aktsiisi pidevat tõstmist, sest mida kallim on suitsupakk, seda suurem on motivatsioon suitsetamisest loobumiseks. Lõpetuseks pean oluliseks mainida, et noored on meie tulevik ja seega tuleks erilist tähelepanu pöörata just esmasele preventsioonile, et vältida suitsetamise edaspidist levikut ning sellega kindlustada jätkusuutlik ühiskond.

Kasutatud kirjandus:


  • Milvi Moksi loengumaterjal
  • Sõltuvusest vabaks. (2011). Tervisearengu Instituut
    http://www.terviseinfo.ee/et/truekised/download/42 (07.03.2012)
  • Passiivne, ehk kaudne suitsetamine. (2011) Tervisearengu Instituut
    http://www.terviseinfo.ee/et/truekised/download/40 (09.03.2012)
  • Suitsuvabad tubakatooted . (2011) Tervisearengu Instituut
    http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatooted/suitsuvabad-tubakatooted (09.03.2012)
  • Larsson, M. (2008). Teekond suitsuvabasse ellu.
    http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik-teada/16-teekond-suitsuvabasse-ellu (10.03.2012)
  • Pevkur , H. (2010) Arupärimine elektrooniliste sigarettide ohutuse kohta Eesti Riigikogu istungil . XI Riigikogu stenogramm VIII istungjärk. Tallinn (11.03.2012)
  • Tubaka kahjulikus #1 Tubaka kahjulikus #2 Tubaka kahjulikus #3 Tubaka kahjulikus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kizzukene Õppematerjali autor
    Referaat räägib nikotiini ning tubaka kahjulikusest. Referaat keskendub just alternatiivsetele suitsetamise meetoditele (mokatubakas, nuusktubakas, vesipiip, esigaret)

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Suitsetamine
    10
    docx

    Suitsetamine

    Sisukord 1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium­ leidub puhastusainetes

    Inimeseõpetus
    Tubakatoodete kahjulikkus tervisele
    42
    odt

    Tubakatoodete kahjulikkus tervisele

    Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2

    Ühiskond
    Suitsetamine
    4
    doc

    Suitsetamine

    suitsu. Pasiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid aineid kui suitsetaja, sest kõrvalvoosuits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30-45 % tubaka põlemisel tekkivast ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lendlevat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakest ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket. Oluline on teada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajale puudub suitsetajale omane kohanemine tubakale.

    Bioloogia
    Suits
    11
    odt

    Suits

    Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga

    Bioloogia
    Suitsetamine
    10
    docx

    Suitsetamine

    on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab: · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva

    Bioloogia
    SUITSETAMINE
    10
    odt

    SUITSETAMINE

    vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubakas ja haigused Tubakas Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias.Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk virgiinia tubakat ehk türgi tubakat ja mahorkatubakat

    Bioloogia
    Suitsetamine noores eas
    18
    docx

    Suitsetamine noores eas

    healõhnalist aroomi. Pärastpoole tõrjus kaks esimest välja nn "austria kollane" tubakasort, mis jäi pikaks ajaks suitsetajate lemmiksordiks . (1) 2. Tubakas ning selle koostis Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias. (1) Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk virgiinia tubakat ehk türgi tubakat (Nicotiana tabacum) ja mahorkatubakat (Nicotiana rustica). Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. (1) Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud

    Ühiskond
    Suitsetamise mõju tervisele
    10
    docx

    Suitsetamise mõju tervisele

    C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Mari-Liis Luukas 11.c klass Suitsetamise mõju tervisele referaat Viljandi 2008 Sissejuhatus Tubaka tarbimine on kõige olulisem haigestumuse ja suremusega seotud tervise riskitegur kogu maailmas. Kuna suitsetamist alustatakse aina enam ning aina nooremana ja noorukieas kujuneb nikotiinisõltuvus kergemini, võib arvatavasti mõne aasta pärast täiskasvanueas suur osa tõsiste terviseprobleemidega inimesi olla. Töö eesmärgiks on välja tuua kõige kahjulikumad toimed, mis inimese tervist suitsetades mõjutavad, kui suurel määral on see levinud ning kuidas suitsetamist tõkestada.

    Uurimistöö




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun