Tööleht Toidukultuur eri religioonides Koosta suupistevalik eri religiooni esindajatele. Paku neli erinevat suupistet, millest üks on magus. Eeldusega, et suupiste peab olema söödav näppude vahelt. Valikus võiks olla võileib, pirukas, korvike täidisega ja küpsetis. NB! Visuaal on tähtis, inimene sööb silmadega. Lisaks üks soe ja üks külm jook. Abiks lehekülg http://www.hkhk.edu.ee/usundid/ NB! Teen kõige tavalisema joogivaliku, sest alkohoolsete jookide tarbimine oleneb sündmuse iseloomust ja seda hetkel ette antud ei ole. Usundid Suupisted Joogid Budism 1. VESI gaasiga ja gaasita 1. Lahtine porgandipirukas (lehttaigna (külm) põhja) (pirukas) ...
Religioon ja usk ning kuidas see meid mõjutab Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud erinevatele religioonidele ja nende põhitõdedele. Kahjuks on jõutud nii kaugele, et mainides religiooni mõeldakse koheselt erinevaid riike vapustanud terroriaktidele ning islamile, langemata religiooni sügavamasse tähendusse. Tänapäeval ei saa tõmmata rangeid piire erinevate riikide ja religioonide vahele. Tahest tahtmata peame olema tolerantsemad inimest vastu, kelle tegemised ning maailmavaade on seotud mingi kindla usuga. Peamised probleemid, mis usuvabadusega seoses tekivad, puudutavad inimeste diskrimineerimist tema usuliste veendumuste ning väljavaadete tõttu. Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad,
JUDAISM Judaism on vanim tänapäevani säilinud monoteistlik religioon. Tugineb Vanale Testamendile, eriti 5-le Moosese raamatule ja Talmudile. Tekkis 2.saj. e.Kr. ning on aluseks islamile ja kristlusele. Judaism sündis paigas, mida nüüd nimetatakse Lähis-Idaks. Juudid usuvad, et palju aega tagasi andis Jumal neile igiomaks maa, mis praegu kuulub Iisraelile. Tähtsaim linn JERUUSALEMM. Juudi ajaloo kõige kuulsam kuningas on TAAVET. Taaveti täht on judaismi kõige levinum sümbol (kaks läbipõimunud kolmnurka). Ühe esiisana austavad juudid AABRAHAMI (teised: Iisak ja Jaakob). Ca 4 tuhat aastat tagasi uskus Aabraham Jumala tõotust anda talle palju järeltulijaid
Ülevaade Araabia Ühendemiraadid asub LääneAasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja SaudiAraabia vahel. Geograafia Abu Dhabi emiraat `Ajmni emiraat Dubai emiraat AlFujayrah' emiraat Ra's alKhaymah' emiraat AshShriqah' emiraat Umm alQaywayni emiraat Emiraadid Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam. 2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Religioon Islamile omane riietus ei ole kohustuslik, kuid paljud mehed eelistavad kanda puuvillast maani valget särki (thawb,) ja naised musta riietust, mis katab enamuse kehast (abaya). Riideid vahetatakse sageli, sest puhtust peetakse väga oluliseks. Noored kannavad üha enam läänelikku riietust, kuid naised püüavad ka läänelikus riietuses konservatiivseteks jääda. Riietus Enne 1960ndat aastat koosnes toit peamiselt kalast, riisist, leivast, datlitest,
Usutunnistus, Palvus, Annetamine, Paast, Palverännak 28. Viis sarnasust kristluse ja isalmi vahel 1) eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest) 2) kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. 3) 29.Kui palju on tänapäeval islamiusklikke? 1,4 miljardit 30.Millised Euroopa riigid on tänapäeval islamiusklikud? Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Türgi 31.Kes pani islamile aluse? Prohvet Muhammad 32.Mida loetakse islami ajaarvamise aluseks? Hezirat, mil Muhammad pidi oma lähikondlastega Mekast lahkuma Jatribi, kus inimesed tülitsesid omavahel Muhammad lepitas nad ära linn nimetati ümber Mediinaks(prohvetilinnaks). 33.Kes oli Islamile alusepanija ametilt? kaupmees 34.Millise kolme usu segu on islam tegelikult? Judaism, kristlus, islam 35.Miks ei suhtunud hõimupealikud ja kaupmehed Muhamedi õpetusse sõbralikult?
"Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leviala Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Traditsioonid ISLAMI VIIS SAMMAST
Kes on Allah? "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. On loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Kohustuslike usutavasid on 5 Usu tunnustamine Palvused (viis korda päevas, kusjuures tähtsaim on reede keskpäevane palve) Almused Paast ramadaanikuus(13sept-12.okt) Palverännak Mekasse Faktid Tähtsaim prohvet Muhamed Moslemi naise peakate on hijab Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Mausoleumid: Tadz Mahal-Agra lähedal(1630-1648) Ramadanikuul loetakse koraan kaanest kaaneni läbi Tadz Mahal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
JUDAISM Karilin Tõnisoja JUDAISM · Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur · Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. · Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia (religioosne kombetalitus), filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. · Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks (Rabi- juudi õpetaja üldnimetus) · Rabi pole sama mis vaimulik või preester. · Rabi ei võta kedagi pihile, ei määra karistust
Rahvusvahelised suhted Tihti on üksikutel inimestel siin maailmas liialt palju mõjuvõimu, millega nad suudavad muuta paljude inimeste elud põrguks. Nii on juhtunud paljude süütute muslimitega, kes oma ,,vendade" süü läbi on muutunud ühiskonna ees ebasoositud isikuteks. Kui mõelda islamile, tulevad esmalt mõtteisse terrorirünnakud, erinevad rühmitused ja naised, kes kannavad burkat. Usun, et ma pole ainus, kellele kohe need mingit määral muhamedi usuga seonduvad tegurid pähe tulevad. Kõige paremini on inimestel arvatavasti meeles 2001. aasta terrorirünnak New Yorgis, mis nõudis tohutult inimelusid ja külvas väljatalumatut hirmu, aga ka vihavaenu muslimite suhtes. On paratamatu, et kui ühe
• Allah on inimestele • Peale Muhammadi, oma tahet Moosese ja Jeesuse kuulutanud on Koraanis prohvetite suu läbi, mainitud prohvetite keda ta on maailma seas veel näiteks läkitanud kokku 124 Aabraham, Ismael, 000. Iisak, Jaakob, Taavet • Viimane neist oli ja Ristija Johannes. Muhammed. Pühad tekstid • Muslimid usuvad, et Koraan • Lisaks Koraanile ilmutati Muhammadile, kui on islamile oluline Allah saatis ingli dikteerima tekstide kogumik talle ilmutusi. ahadith. • Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan . Islami usukombed Palvetamine • Palvetatakse viis • On paika pandud korda päevas, näoga kumba kätt pestakse Meka poole. esimesena (käed tehakse • Palvete jaoks on igas märjaks kuni
Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning peavad käima vähemalt kord elus palverännakul pühalinnas Mekas. Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu)
Üks tuntumaid etteheiteid islamile tänapäeval on naiste väärkohtlemine. Islamit peetakse sovinistlikuks usuks, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Tegelikkuses aetakse tihti omavahel sassi islami seadus ja moslemiriikide kohalik kultuuripärand. Hästi levinud on arvamus, et naised ei ole islami ühiskonnas mitte keegi, nagu arvasin ka mina enne selle artikli lugemist. Tegelikult on islami algallikates (koraan, sunna) kirjas, et naine on indiviid, austusväärne ühiskonna liige, mitte kellegi isiklik omand, mängukann või iluasi. Seega tuleb naist kohelda suurima austusega. Islami ajalugu on näinud tohutul hulgal naissoost õpetlasi ja kõrgelt haritud naisi. Mina aga arvasin enne, et seal islamimaades on naised alati olnud ainult orjad ja meeste lõbustajad. Kohalik kultuuripärand mängib religiooni kõrval siiski nii suurt rolli, et naised õpivad reeglina vaid oma lõbuks, kuid abielludes jäävad siiski koduseks. Mina arvasin...
valmistamiseks (u. 1300 a eKr). Peagi levis rauatöötlemisoskus Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Zarathustra õpetus mõjutas Euroopa mõtlejaid. See õpetus oli aluseks mazdaismi religioonile, mille pühad tekstid kannavad Avesta koondnime. Mazdaism on maailma varasem teadaolev selgelt dualistlik ja maailma lõpust kõnelev usund ning avaldanud märgatavat mõju nii ristiusule kui ka islamile. Kaanani peamiselt semiidi sugu rahvaste omanäolise kultuuri mõju on mitmes valdkonnas tunda kuni tänapäevani. Kaanani territooriumil asusid Foniikia linnriigid. Foniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus on maailma esimese tähestiku leiutamine II aastatuhandel eKr. See koosnes 22 kaashäälikust. Täishäälikud mõtles lugejad kontekstile vastavalt ise juurde. Juba varakult lõid kreeklased selle põhjal oma alfabeedi
Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku
o kaliif 7. Missugused suurriigid jäid islami vallutuste teele? Missugused alad araablaste poolt vallutati? Miks olid moslemid usu levitamisel nii edukad? Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium, vallutati Süüria, Palestiina, Egiptus, Hispaania, Vahemere saared ning Põhja-Aafrika. Neile oli usu levitamine ülimalt tähtis, ning nad ei kartnud lahingus surra. 8. Milliste alade rahvastik võttis vastu lisaks islamile ka araabia keele? Kus jätkati oma varasema keele kasutamist? Iraagist Marokoni muutus araabia keel peamiseks keeleks. Iraanis ja kesk-Aasias ei tulnud Araabia keel peale. 9. Millised kaks linna kujunesid 7.-8. sajandil kalifaadi pealinnadeks? Bagdad, Damaskus, (Kairo?) 10. Millisesse Euroopa ossa levis islam 8. sajandil? Hispaania 11. Mida tead islami õpetusest ja kommetest? Koraan on ülim tõde, seda ei tohi kahelda, Koraan sisaldab praktilisi
Judaism Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Tanakhi (juudi Piibli, Vana Testamendi) aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu
prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese. · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Kasutatud kirjandus: www.google.ru www.wikipedia.org islami_areng.htm www.neti.ee www.rambler.ru
4. Koosta ülevaade araablaste vallutustest ja islami laienemisest (aeg, piirkonnad). 630 aastal alustasid araablased vallutusõdadega.Bütsantsilt vallutati Süüria ja Palestiina,vallutati veel Egiptus.Väike-Aasia suutis end araablaste eest kaitsta.Uus-Pärsia riigi lõid araablased puruks ja selle valdused langesid vallutajate võimu alla.VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja- Aafrika .711 aastal tungisid nad Hispaaniasse , mis samuti islamile alistati.Sissetung Galiasse edu ei toonud.Araablaste kätte langesid ka Vahemere suuremad saared Küpros, Kreeta, Sitsiilia ning nad üritasid vallutada ka Konstantinoopolit.Põhja pool langes araablaste võimu alla osa Kaukaasiast,idas vallutasid nad Kesk-Aasia ja tungisid Indiasse. 5. Miks hakkas Araabia riik kohe laienema? Islamiusk ühendas kõik araablased.Hõimude vahelised vaenused ja röövimised muutusid taunitavaks
Kuid siis tulistati teda pähe. Hatuni kodus magas samal ajal tema 5-aastane poeg. Hatun Sürücü kasvas Berliinis türgi-kurdi perekonnas. 15-aastaselt viisid vanemad ta Türki, kus ta pandi mehele oma nõbule. Hatun läks mehest lahku ja tuli lapseootel tagasi Saksamaale. Kui Hatun oli 17, sündis tema poeg Can. Hatun loobus pearäti kandmisest, hakkas tülitsema isa, ema ja vendadega. Hatun kes elus oli ometi islamile selja pööranud maeti moslemi surnuaiale. Kirstul roheline rätik koraanivärssidega, pea Meka poole, pearättides naised ja habemetega mehed leinamas. Puudusid ainult Hatuni kolm venda nad olid õe mõrvas kahtlustatuna vangis. Ka Hatuni lugu oleks vabalt võinud varju jääda. Kuid ei jäänud. Pärast seda aumõrva korraldas ühe lähedalasuva kooli õpetaja grupivestluse, kus 14-aastane türgi poiss teatas: "Ta sai, mille ära oli teeninud. See hoor elas nagu sakslane
rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Ajalugu
Riigiusk: islam Valdav usund: Suuremat osa Mauritaania elanikest kutsutakse maurideks, kes on segu araablastest ja berberitest. Peaaegu kõik mauritaanlased kuuluvad sunniidi usulahku. Rahaühik: Mauritaania ouguia(MRO) (1 ouguia=100 khoumi) RKT: 480$ inimese kohta. SKT: (SKT/VP) $ 1 elaniku kohta: 370 (2000) Riigitähis: RIM Staatus: Iseseisev riik Iseseisvus: 28.november.1960 Mauritaania lipp. Poolkuu, täht ja roheline värv viitavad islamile, mis on ainuke ühendav asjaolu nii rahvuslikult, territoriaalselt kui ka sotsiaalselt kuuluvuselt lõhenenud riigis. Roheline sümboliseerib islamit, lootust ja õitsengut, kollane on aga kõrbe ja päikese värv. Riigi nimi tuleneb prantsuse keeles ,,maur'ist" või inglise kelles ,,moor'ist" ning tähendab, et see on rändrahvaste ja killavooride maa. Suure osa Mauritaania ajaloost olid siinsed rahvad
ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami usukombed Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta
Nende kirja tuntakse ruunikirja nime all, selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Seda kasutatakse ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Kirjanduses- saagad, mis on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi kirjanduslikus vormis. Saagad on kirja pandud 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam on ,,Vanem Edda". 8. Araabia ja muhamedlik kultuur. Araabia poolsaar, beduiinid. Meka kaupmees Muhamed (570-632) paneb aluse islamile. Aasta 622, kui Muhamed aetakse Mekast Mediinasse, on araablaste ajaarvamise algus. 5 islami põhisammast (vt vihik), koraan, mosee, minarett. Araablaste vallutus. Araabia riigi algus 630. Kalifaat= Araabia riik, mille eesotsas oli kaliif. Kunstis kuulub domineeriv roll ehituskunstile. Ehitisi kaunistati kuppelkatuste, võlvitud sissekäikude, galeriide, rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi, seetõttu arenes eriti ilukiri
Umar II (717-720) oli esimene kaliif, kes alustas alistatud rahvaste vägivaldset islamiseerimist. Edu ei olnud, kuna kadus dhimmide maksubaas. Peale tema surma nõudsid siiidid võimu üleandmist Ali otsestele järglastele. 749 aastal Ali pooldajad vallutasid Kufa linna ja kukutasid Umejaadide viimase kaliifi. Uus abbasiidide hõimu kaliif Abu- al Abbas al- Saffa (750-754) tapab kõik Umaijaadide suguvõsa mõjukad liikmed. Algas absoluutse monarhia kujunemine, mis oli selle ajani islamile võõras. Araabia kultuuri ja poliitika keskuseks sai 762 aastal rajatud Bagdad. Jätkuvad vaidlused ja tülid selle üle, kes prohveti järglastest on õige kaliif ja kes mitte. Kümnendal sajandil sai selgeks, et islamiriik ei ole suuteline säilitama oma poliitilist terviklikkust ja alates 935 aastast jäi kaliif ainult formaalselt umma juhiks. 1288 rajab Uthman, ghazi ehk püha sõdalane rajab Bütsantsi Anatoolias Osmanite dünastia .
Nii tekkiski kaliifi (Muhamedi järglase) ametikoht. Esimeseks kaliifiks sai Abu Bakr. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. ISLAMI VIIS SAMMAST Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest. PALVETAMINE
Iraagi rahva vastu sõdis 44 riiki, aga Afganistaanis sõdis 49 riiki. Suurem osa nendest on eurooplased. Nad tekkitasid nendes riikides kaose, inimesed jäid koduta, pereta, rahulikust elust. Inimesed põgenesid jättes kõik, mis neil oli ja nüüd lähevad Euroopasse. Aga kuhu neil minna on? Kui eurooplased valutasid moslemite maad sõjaga, tappes neid, aga moslemid valutavad sõjata Euroopa maid, nagu ütles M. Kadaffi: « Tundub, et Allah kingib võidu islamile Euroopas: ilma mõõga ja relvadeta, ilma vägivallata ja vallutuseta. Meil ei ole vaja terroriste, ega surmelapsi. Kõigest mõne kümne aasta pärast üle 50 000 000 moslemi muudavad Euroopa moslemi kontinendiks. Mõne aasta kümne pärast Euroopa islamiseerub täielikult.» Mina ei loend rassistiks ega islamifoobiaks, aga minu arvamus on selline, et nii aktiivne põgenike sisseränd Euroopasse varsti hävitab ta. Kui Euroopa ei jaksa
OECD majanduskoostöö ja arengu organisatsioon. Eesti liitus 2010. WHO maailma tervise organisatsioon. OPEC naftat eksportivate riikide ühendus. Religioonid: Kristlus rajajaks juut Jeesus Kristus (prohvet) 1. saj. algselt judismi lahk. Budism tekkis Indias 6. sajandil eKr. Rajajaks Buddha. Islam 7. saj. Prohvet Muhamed. Pühakiri on koraan. Judism juutide kultuur ja religioon, mis on koondatud Vanasse Testamenti ja olnud aluseks nii kristlusele kui islamile. Hindusim India traditsiooniline usund. Moderne ühiskond Postmoderne ühiskond Hästi organiseeritud Ebapüsiv ja kiiresti muutuv ühiskond Rahva jaotamine klassideks Multikultuursus Kindlad ideoloogiad Traditsiooniliste väärtuste kriis
Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. · Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. · Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. 18 Protestantluse levik Euroopa riikides 19 · Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632) · Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega ( suura- Koraani peatükk ) · Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsiooonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. 20 · Islamiusulised peavad paastukuud-
kindlaks teha. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja peajumal Ahuramazda (Tark Isand) ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Samas oli ta eshatoloogiline (kr k eschatos äärmine, lõplik): kuulutas ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut. Need kujutelmad on avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, mille arusaamad jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust ning viimasest kohtupäevast on suurel määral alguse saanud mazdaismist. Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Mazdaism püsis Iraanis valitseva usundina islami tulekuni VII sajandil. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevalgi. 6 Zarathustra õpetus
avalikuks jumalateenistuseks. Ajaloolased hoiavad seisukohta, et kaliif soovis luua ehitise, mis võistleks linnas juba olemasolevate teisi usundeid esindavate ehitistega. Professor Shlomo Dov Goitein Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist teatab, et Kaljukupli eesmärgiks pidi olema eemale peletada fitna või 'pahameel', mida tekitas mitmete uhkete teiste usundite kummardamiseks püstitatud ehitiste olemasolu. Qubbat as-Sakhrale antud rotundi kujuga, kuigi see oli islamile võõras, kavatseti rivaalitseda arvukate ristiusu kirikutega linnas. A.C. Cresswell märgib oma raamatus Origin of the plan of the Dome of the Rock, et pühapaiga ehitajad lõikasid kasu Püha Hauakambri kiriku mõõtmetest. Pühapaiga kupli läbimõõt on 20 m 20 cm ja kõrgus 20 m 48 cm, samal ajal kui Püha Hauakambri kiriku kupli diameeter on 20 m 90 cm ja kõrgus 21m 5 cm. Mark Crinson, imperialismi arhitektuuri
maismaa-massiivi kaugeimal äärel.7 On selge, et Ühendriigid ja islamimaad on mõlemad väga usklikud ning seetõttu on ka mõlemapoolne retoorika väga jumalakeskne, mida rõhutatakse oma tegevuses väga tugevalt. Euroopa teisest küljest on pigem ratsionaalne keskus, kes on religiooni liigse domineerimise üle ühiskonnas oma vitsad juba keskajal kätte saanud. Hiina ja Lõuna – Ameerika teisest küljest oleksid ideaalsed vahendajad Läänele ja islamile. Hiinat on raske kummalegi poolel paigutada ning tema jätkav majanduslik potentsiaal on tulevikus kahtlemata suure tähtsusega. Lõuna – Ameerika on nii geograafiliselt kui kultuuriliselt seotud selgelt Lääne tsivilisatsiooniga ning oleks üsna ebareaalne, kui nad võtaksid teise suuna ning vastanduksid näiteks Euroopale. Olenemata sellest, et nii mõnigi Lõuna - Ameerika regiooni riik on USA vastane, nagu näiteks Venezuela. Sellegipoolest arvan ma, et Lääne tsivilisatsioon
kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookiajüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" vanim säilinud kasutus on kolmanda. Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle
rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Taarausk Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.
Jumalik ettehooldus. 11. Jumalik karistus. Kõik hea saab tasutud, halb karistada. 12. Usutakse Messia tulekusse. Tuleb isik, kes seab kõik korda. Taevariik tuleb maapeale. Messiaid tuntakse mitmeid: vale-messiad (inimesed, kes ütlevad, et nemad tulid, oma järgijaskond) kõige tuntum naatsareti-Jeesus. 13. Usutakse surnute ülestõusmisesse. Sarnasusi kristlusega. Jumal lõpetab kord päeva, tuleb kohtupäev, kus mõistetakse kohut elavate ja surnute üle. Iseloomulik ka islamile ja kristlusele. Õpetus on oluline, aga sageli olulisem, mida tehakse. Õpetus Jumal on ainus. Muistsel ajal oli igal rahval oma jumal. Jumal on see, kes on maailma loonud. Kujutatakse armulise ja õiglasena. Ta võib olla karm, aga on õiglane. Hea käitumise korral armuline. Kõik kannatused, mis rahvas on saanud, on Jumala tahte vastu tegutsemise tulemus. Aabrahami, Iisaku ja Jaakobi jumal. Mis on Jumala nimi? Seda ei tea keegi. Kasutatakse JHWH. Miks nime ei teata? Jumala
-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mille rajas Buddha. Budism koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Hinduism on India traditsiooniline usund, tänapäeva hinduism tekkis umbes 8.-9. sajandil Maailma mitmekultuurilisus Mitme kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema ühiskonda rikastav tegur. Samal ajal võib mitmekultuuriline ühiskond tähendada vastastikku rikastava läbikäimise asemel täielikku eraldatust. Selliseks näiteks ajaloos on rasside eraldamise poliitika ja
positiivse poolusega jõud, mis paneb meid liikuma. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. 2 Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased
Enamik rahvusvahelisest üldsusest väljendasid Rahvusliku Üleminekunõukogu heaks toetust. Märtsi lõpul hakkas NATO koalitsioon toetama mässuliste õhurünnakuid. NATO sõjaline sekkumine järgmise kuue kuu jooksul osutus määravaks. Aprillis tappis NATO rünnak ühe Gaddafi poegadest. Kui Tripoli augusti lõpus mässuliste kätte langes, oli see opositsioonile suur võit ja sümboolne lõpp Gaddafi võimule. Kohus andis vahistamiskäsud Gaddafile, tema pojale Seif al-Islamile ja tema naisevennale inimsusevastaste kuritegude eest. Juulis tunnustasid enam kui 30 riiki Rahvuslikku Üleminekunõukogu kui Liibüa seaduslikku valitsust. Gaddafi oli kaotanud kontrolli Liibüa üle. Gaddafi leiti ja tapeti 20. oktoober 2011 . Surm: 20. oktoobril teatasid Liibüa ametiisikud Muammar al-Gaddafi surmast. Ta tapeti tema kodulinna Surti lähistel. Rühm Misratah'st pärit võitlejaid, kes soovisid kaasa lüüa Surti pärast peetavas
Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. 2 Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased
Sõjaretkelt tagasi tulles, läks Aisa kõrbesse pissile, tagasi tulles avastas ta, et on oma teokarpidest kaelakee ära kaotanud ning läks seda otsima. Leidnud kee, tahtis ta karavani juurde naasta,kuid see oli juba lahkunud. Sõdalane Saufan leidis Aisa kõrbest ning viis ta karavani juurde tagasi. Varsti kihas kogu Mediina kõlakatest, kuidas 15 a. Aisa prohvetit petnud oli. Nii algas maailmaajaloole kaelakeeseiklus, millel olid islamile seninägematud tagajärjed. · Juhtum omandas väga suure poliitilise tähtsuse. Esindas väike Aisa ju Abu Bakri ja Omari suguvõsa. Prohveti lähim veresugulane oli Ali, kuid Abu Bakr tahtis ise prohveti järeltulija olla. Kahe ,,partei" vahel olid lahvatanud pinged, Muhamed oli 2 tule vahel. Kuid Mediinas oli veel kolmaski partei, munafiqunid, eesotsas Abdallah ibn Obaiga, kes tahtsid samuti võimu enda kätte saada
Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldaja. Kristluse sümbol on rist. Ajalugu - Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus
rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste
1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noorem kui kristlus. · Islami teb tugevaks selle lihtsus. · Islamile on omane see, et seda on keelatud tõlgendada. Aafrika konstitutsioon: · ,,mustal mandril" ja Aafrikas. · See on segu kõigist kolmest õiguskultuurist, mis on läbi kolonisatsiooni kokku saanud. · Samuti ka rahva enda tavad. Mandri-Euroopalik õiguskultuur: · Põhineb normiloomingul. · Tähtis osa riigil õiguse sünd on seotud riigi tulekuga · Õiguse tekkimine: 1. vanade tavad kirjapanek 2. uus õigus · 12 13 saj. Mandri-euroopas.
See kõik algas pihta ajast, pärast sõda, kui Afganistaanis hakkas olukord tema jaoks siiski muutuma ning hiljem arenes Talibani võimuloleku ajal ohtliku tasemeni. Nõukogude vägede taandudes 1989. Aastal naasis ta Saudi Araabiasse juba uues valguses. Tema kogemused ja suhted püha sõja pooldajatega Afganistaanis vaid suurendasid tema pühendumust islamifundamentalismile. Muutunud oli see, kuidas bin Ladenisse suhtusid teised. Jutud tema vaprusest, juhivõimetest ja pühendumusest islamile olid liikvel, tehes temast oma rahva kangelase. Äärmusfundamentalistlikku kangelast toetades lootsid Saudi valitsejad juba eos maha suruda islamiäärmuslaste igasuguse edasise kriitika. 1990. aasta augustis, kui Iraagi juht Saddam Hussein naaberriiki Kuveiti tungis ja paistis järgmise sihtmärgina Saudi Araabiat silmas pidavat, muutus bin Ladeni elu dramaatiliselt. Saudi Araabia kuningakoja liikmed sattusid paanikasse, sest kardeti, et ei suudeta maad Iraagi rünnakute eest kaitsta
Pärsia kuningad võtsid Zarathustra õpetuse omaks ja austasid Ahuramazdat kui oma peajumalat. Seda usku on hakatud nimetama mazdaismiks. Ta püsis Iraanis valitseva usundina kuni islami tulekuni VII sajandil. Teatud määral leidub selle pooldajaid veel tänapäevalgi. Mazdaism on varaseim teadaoleb selgelt dualistlik ja maailma lõppu ette kuulutav ehk eshatoloogiline (eschatos äärmine kreeka keeles) usk maailma ajaloos. Sellisena on ta avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, kujundades arusaamu jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust, ning viimsest kohtupäevast. Kaanan ja Iisrael Kaanan kui tsivilisatsioonide muistne kokkupuuteala Vahemere idaranniku alad tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestiina olid vana-ajal tuntud Kaanani nime all. See nimi tähendab akkadi keeles purpurimaad ja tuleb sellest, et sealsel rannikul elavaid tigusid kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie aga
antisemitism vihavaen juutide vastu, juudivaenulikkus holokaust Teise maailmasõja ajal (ja Hitleri-aegsel Saksamaal) toimunud juutide tapmine ja kiusamine Palestiina on piirkond Lähis-Idas, juutide algne asuala, kus juba aastal 1000 e. Kr. tekkis juutide riik. Sealne tähtsaim linn on Jeruusalemm. 7. sajandil asusid sinna elama islamiusulised araablased. Palestiina ja Jeruusalemm on "Püha Maa" kolmele usundile judaismile, kristlusele ja islamile. "Püha Maa" vabastamiseks islami võimu alt toimusid keskajal ristisõjad. 1516-1918 kuulus Palestiina Türgi riigi koosseisu. Sionismi mõjul hakkasid juudid 19. sajandi lõpul Palestiinasse tagasi rändama. Peale Esimest maailmasõda sai Palestiinast Inglismaa mandaatmaa (=Inglismaa kontrolli all olev maa). Inglismaa soodustas juutide tagasipöördumist, selle vastu olid kohalikud araablased. Toimusid nende ülestõusud nii juutide kui inglaste vastu.
Veti kasutusele islami rahathed, millele vermiti lauseid koraanist. Vallutatud aladelt veti kristlastelt le kasutusele minarett, mis aimas jrele kellatorni. Altarit aimas jrele ni phakoja paremas kljes. Riigis tehti suuri territoriaalseid vallutusi Phja-Aafrikas, anastati Hispaania. Ka suudeti vallutada ksjagu Franki riigi linnu, enne kui 732. aastal Poitersi lahingus islamlased peatati. Kristlikule maailmale oli sel lahingul suur thtsus, sest muidu oleks kristlus tenoliselt allutatud islamile. Kesk- Aasias vallutati Prsia, Buhhaara ja Samarkand. Pti isegi Hiinat vallutada, kuid peatselt see plaan katkestati. Selleks ajaks oli islam saanud heks maailma suurimaks usuks ja samuti oli islamiriik maailmas sjaliselt tugevaim. 3.1 Umayyadi impeeriumi kokkuvarisemine Umayyadi impeeriumi kokkuvarisemine sai alguse seetttu, et islam ei meeldinud berberitele, trklastele ja muudele vallutatud alade rahvastele. Polnud ju arendatud koole, kus vlismaalaste ja muulaste mjudest sltumatult oleks
1.3. Kalifaat ja araablaste vallutused: Muhamed oli oma õpetuse pärast sunnitud 622.a Mekast lahkuma (islamimaade ajaarvamise algus) Mediinasse. Kogunud seal endale suure pooldajaskonna, naases Muhamed 630 Mekasse, kust ta valtses järgneva kahe aasta vältel araablaseid, kes võtsid vastu islami usu. Prohveti surma järel (632) valiti talle asemik – kaliif; Araabia riiki nimetati setõttu kalifaadiks. Saavutanud tänu islamile usulise ühtsuse, pöörasid araablased pilgud naabermaade alistamisele (džihaad – püha sõda islami eest). Üle sajandi kestnud edukate vallutussõdade tulemusena vallutati Bütsantsi keisririigilt Süüria, Palestiina ja Egiptuse alad. Lähis-Idas purustati Uus-Pärsia riik ning hõivati osa Kaukaasiast, Kesk-Aasia ja tungiti Indiani välja. 7.saj alistati kogu Põhja-Aafrika ja 8.saj algul ka suurem osa Hispaaniast
saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Palju jumalaid, usuvad hingede taassündi, elu juhib karma, kastikord, püha jõgi Ganges, põlemismatus, pühaloom veis. Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Ühendab juute ülemaailma. Püharaamat Vana testament, pühakoda sünagoog, vaimulik on rabi, sümboliks kuusnurk ehk Taaveti täht. Katoliiklus ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti
jumalik õigus – juutide poolt loodud õigus. Hommikumaal usk ja õigus lahutamatult seotud. Usu norm on õiguse norm ja vstupidi, õigus on jumalikku päritolu, vhendavad rabid – targad mehed. Vanatestament on õiguse allikas. Leping jumala ja juudi rahva vahel. 10. Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus. Vana Testament, ennekõike 5 Moosese raamatut on olulised nii judaismile, kristlusele kui islamile, kõigi ühine esiisa on Aabraham (Ibrahim) Uue Testamendi Jeesus Kristuse halastuse ja armastuse õpetus on mõjutanud kristliku õhtumaa õigust ja õiglust (kristlik eetika) Pauluse kiri roomlastele pani aluse kristliku riigikiriku loomisele (kirikuisa Augustinus, pärispatt) Protsessiõiguse alal oli kanoonilisel õigusel suur tähtsus. Tsiviilprotsessis tõstis kirjalike tõendite tähtsust ning kriminaalprotsessis arendas välja nn inkvisitsiooniprotsessi ehk
järjepidevuse kandmine. Soo jätkamise funktsiooniga sai see perekond hakkama. Ivol oli laps, kes sai küll sõjas surma, kuid alles jäi talle veel lapselaps Mari. Teine funktsioon, milleks oli ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine, tähendab seda, et neil pereliikmetel, kes läksid Eestisse tagasi peaksid kultuuripärandit edastama. 1.8. Religioon Filmis väljendus religioon ning oli näha tegelaste religioosust. Filmi üks peategelane, kelleks oli abhaaslane Ahmed, kuulas islamile omast muusikat, ei tarvitanud alkoholi, mainis Allahi nime ja palvetas päevas mitu korda, millest saab järeldada, et abhaaslane oli islamiusku. Nika oli aga see vastu ristiusku. Religiooni komponentidest oligi näha seda, et grusiin kandis kaelas risti, abhaaslane palvetas mitu korda päevas ja kuulas islami muusikat. Filmis välja toodud religioon ei mõjunud teistele institutsioonidele , kultuurile, hälbekäitumisele ega stratifikatsioonile. Kõik inimesed, kes Ivo majas olid,
annaabi.ee 
