Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Judaism (2)

1 Hindamata
Punktid
JUDAISM
Karilin Tõnisoja
JUDAISM
· Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja
kultuur
· Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks
aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas
kristlusele ja islamile.
· Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on
traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks,
millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel),
esivanemate kodumaa, liturgia (religioosne
kombetalitus), filosoofia, eetika, religioosne praktika
jne.
· Rabi Mordechai Kaplan on judaismi
nimetanud arenevaks religioosseks
tsivilisatsiooniks (Rabi- juudi õpetaja üldnimetus)
· Rabi pole sama mis vaimulik või preester.
· Rabi ei võta kedagi pihile, ei määra karistust
patustamise eest, ei anna patte andeks ega oma
otsesidet kõigekõrgemaga.
· Rabilt võib paluda vajaduse korral lugeda
õnnistus- või pühitsemissõnu, kuid selles pole
mingit usulist kaalu nagu ka teistel
juudikoguduse liiikmetel.
· Palvuse asemel käiakse sünagoogis, kus
traditsioonilisest toimub individuaalne õppimine,
seega midagi rammatukogu taolist. Siin õpetab
üks õpetatud mees neid, kes on vähem õppinud,
mis teeb selle kooli taoliseks. Seal kohututakse,
et arutada kogukondlikke probleeme, mis teeb
selle koosoleku saaliks. Alati ei vaja sünagoog
rabit.
· Juudid loevad oma palveid väga kiiresti ja väga
vaikselt. See on rohkem meditatsiooni
abistamiseks, olles midagi mantra taolist
· Juutide jumal Jahve ei vaja palveid.
· Teda arvatakse kõike teadvat ning sellepärast
pole vaja talle palveid oma otsuse muutmiseks.
· Judaismi arusaamade järgi õpetab Jumal meile
pidevalt eristama tõde valest.
· Iga päeva igas minutis annab ta inimestele
teadmisi ja arusaamist.
· Jumal on inimese käekäigust pidevalt huvitatud.
· Mida rohkem inimene seda teab, seda
targemaks, tervemaks ta muutub.
· Judaism koondab oma tähelepanu sellele
reaalsele maailmale, kuhu me oleme sündinud
ja kus me elame.
· Austus ja lugupidamine elu vastu, mis väljendub
suhtumises alamatesse
· Haridus on juutidel alati olnud religioosne
kohustus.
· Nad on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest,
mitte heategevusest, vaid religioosseist
põhimõtetest lähtudes.
· Neil on ka iidne püüdlus vabadusele ja
sõltumatusele.
Vasakule Paremale
Judaism #1 Judaism #2 Judaism #3 Judaism #4 Judaism #5 Judaism #6 Judaism #7 Judaism #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2rka Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Judaism
3
doc

Judaism

Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Tanakhi (juudi Piibli, Vana Testamendi) aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist. Alternatiivne nimetus on kõrbemonoteism. Islam nimetab kaht ülejäänud monoteistlikku religiooni Raamatu-rahvaks. Piiblis on enne Aabrahami kuus tähelepanuväärset tegelast: Aadam ja Eeva, nende pojad Kain ja Aabel, Eenok, kelle Jumal võttis ära, ja Noa, tema pojapojapoeg, kes päästis oma perekonna ja kõik loomaliigid Noa laevas

Ühiskonnaõpetus
Üldine usundilugu
19
docx

Üldine usundilugu

Multikultuursus, identiteet ja religioon (religioon ja poliitika) Islam (religioon avalikus ruumis) ­ Euroopa peamine vastane Religioon ja globaliseerumine USUNDID MAAILMAS Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille pooldajate arv ületab 100 miljonit inimest. Tähtsamad ülemaailmse levikuga usundid on järgmised:. India päritolu: hinduism, dzainism, budism; Hiina ja Jaapani päritolu: taoism, konfutsianism, sintoism; Ees-Aasia (semiidi) päritolu: judaism, kristlus, islam. 4 Kristlus 2.1 miljardit (sh katoliiklased, üigeusklikud, anglikaanid, luterlased, nelipühalased, evangelikaalid jne) Islam 1.5 miljardit (sunniidid, siiidid jne) Hinduism 900 miljonit Hiina omausundid 394 miljonit Budism 376 miljonit Põlisusundid 300 miljonit Sikhism 23 miljonit Judaism 14 miljonit Baha 7 miljonit Dzainism 4,2 miljonit Shinto 4 miljonit

Kultuur
Maailma usundid
30
docx

Maailma usundid

üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal ­ nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud ­ islam, ristiusk, judaism ­ 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism ­ jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid ­ suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid ­ iseloomulik teatud piirkonnale ­ nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud ­ peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ­ ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud ­ on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi

Religioon
Üldine usundilugu konspekt
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

· Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit · Baha´i: 7 miljonit · Dzainism: 4,2 miljonit · Shinto: 4 miljonit RELIGIOON JA TEADUS: · Paljude inimeste jaoks ei ole vahet usundil ja elul ning ka teaduse ja usundi vahel. · Taonism: - pühendunud ,,universumi kulgemise" avastamisele ning sellega kooskõla saavutamisele · Islam: - rõhutab teadmiste väärtust - rõhutab looduse seaduspärasuse avastamist

Üldine usundilugu
Maailma usundid
28
docx

Maailma usundid

I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus

Usundiõpetus
Zoroastrism - teistlik usund-Võrdlus
74
pdf

Zoroastrism - teistlik usund. Võrdlus

eetiline dualistlik mudel (hea ja kurja vaheline võitlus toimub inimese südames ja mõistuses) ja mitte kosmogooniline dualistlik hea ja kurja vaheline võitlusmudel, viimane lisandus autentsele õpetusele hilisemal ajal. 13 Ibid., pp. 227-244. 14 Krebernik, Manferd; van Oorschot, Jürgen. Polyth eismus und Monoth eismus in den Religionen des Vorderen Orients. Münster: Ugarit-Verlag, 2002, S. 94. 15 Armstrong, Karen. A history of God: th e 4000-year quest of Judaism, Ch ristianity, and Isla m. United States: Alfred A. Knopf, Inc., 1993, pp. 27. 16 http://www.pyracantha.com/Z/dualism.html ; 15.04.2015. 12 Mazdāl on samad teistliku Jumala omadused, mis Aabrahamlike usundite Jumalatel. (peatükk 1.1.1 Ahura Mazdā). Monoteism on uskumine ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste Jumalate olemasolu. Puhast monoteismi leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal

Religiooniuuringud
MA Tammik2015
74
pdf

MA Tammik2015

eetiline dualistlik mudel (hea ja kurja vaheline võitlus toimub inimese südames ja mõistuses) ja mitte kosmogooniline dualistlik hea ja kurja vaheline võitlusmudel, viimane lisandus autentsele õpetusele hilisemal ajal. 13 Ibid., pp. 227-244. 14 Krebernik, Manferd; van Oorschot, Jürgen. Polyth eismus und Monoth eismus in den Religionen des Vorderen Orients. Münster: Ugarit-Verlag, 2002, S. 94. 15 Armstrong, Karen. A history of God: th e 4000-year quest of Judaism, Ch ristianity, and Isla m. United States: Alfred A. Knopf, Inc., 1993, pp. 27. 16 http://www.pyracantha.com/Z/dualism.html ; 15.04.2015. 12 Mazdāl on samad teistliku Jumala omadused, mis Aabrahamlike usundite Jumalatel. (peatükk 1.1.1 Ahura Mazdā). Monoteism on uskumine ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste Jumalate olemasolu. Puhast monoteismi leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal

Kategoriseerimata
Maailmavaated ja usundid
39
docx

Maailmavaated ja usundid

MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama

Usundiõpetus




Meedia

Kommentaarid (2)

easytosay profiilipilt
easytosay: oli abiks (Y)
12:44 05-11-2011
plague profiilipilt
plague: abik ikka
15:17 23-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun