50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k2rka
Õppematerjali autor
Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Tanakhi (juudi Piibli, Vana Testamendi) aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist. Alternatiivne nimetus on kõrbemonoteism. Islam nimetab kaht ülejäänud monoteistlikku religiooni Raamatu-rahvaks. Piiblis on enne Aabrahami kuus tähelepanuväärset tegelast: Aadam ja Eeva, nende pojad Kain ja Aabel, Eenok, kelle Jumal võttis ära, ja Noa, tema pojapojapoeg, kes päästis oma perekonna ja kõik loomaliigid Noa laevas
Multikultuursus, identiteet ja religioon (religioon ja poliitika) Islam (religioon avalikus ruumis) Euroopa peamine vastane Religioon ja globaliseerumine USUNDID MAAILMAS Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille pooldajate arv ületab 100 miljonit inimest. Tähtsamad ülemaailmse levikuga usundid on järgmised:. India päritolu: hinduism, dzainism, budism; Hiina ja Jaapani päritolu: taoism, konfutsianism, sintoism; Ees-Aasia (semiidi) päritolu: judaism, kristlus, islam. 4 Kristlus 2.1 miljardit (sh katoliiklased, üigeusklikud, anglikaanid, luterlased, nelipühalased, evangelikaalid jne) Islam 1.5 miljardit (sunniidid, siiidid jne) Hinduism 900 miljonit Hiina omausundid 394 miljonit Budism 376 miljonit Põlisusundid 300 miljonit Sikhism 23 miljonit Judaism 14 miljonit Baha 7 miljonit Dzainism 4,2 miljonit Shinto 4 miljonit
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi
· Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit · Baha´i: 7 miljonit · Dzainism: 4,2 miljonit · Shinto: 4 miljonit RELIGIOON JA TEADUS: · Paljude inimeste jaoks ei ole vahet usundil ja elul ning ka teaduse ja usundi vahel. · Taonism: - pühendunud ,,universumi kulgemise" avastamisele ning sellega kooskõla saavutamisele · Islam: - rõhutab teadmiste väärtust - rõhutab looduse seaduspärasuse avastamist
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus
eetiline dualistlik mudel (hea ja kurja vaheline võitlus toimub inimese südames ja mõistuses) ja mitte kosmogooniline dualistlik hea ja kurja vaheline võitlusmudel, viimane lisandus autentsele õpetusele hilisemal ajal. 13 Ibid., pp. 227-244. 14 Krebernik, Manferd; van Oorschot, Jürgen. Polyth eismus und Monoth eismus in den Religionen des Vorderen Orients. Münster: Ugarit-Verlag, 2002, S. 94. 15 Armstrong, Karen. A history of God: th e 4000-year quest of Judaism, Ch ristianity, and Isla m. United States: Alfred A. Knopf, Inc., 1993, pp. 27. 16 http://www.pyracantha.com/Z/dualism.html ; 15.04.2015. 12 Mazdāl on samad teistliku Jumala omadused, mis Aabrahamlike usundite Jumalatel. (peatükk 1.1.1 Ahura Mazdā). Monoteism on uskumine ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste Jumalate olemasolu. Puhast monoteismi leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal
eetiline dualistlik mudel (hea ja kurja vaheline võitlus toimub inimese südames ja mõistuses) ja mitte kosmogooniline dualistlik hea ja kurja vaheline võitlusmudel, viimane lisandus autentsele õpetusele hilisemal ajal. 13 Ibid., pp. 227-244. 14 Krebernik, Manferd; van Oorschot, Jürgen. Polyth eismus und Monoth eismus in den Religionen des Vorderen Orients. Münster: Ugarit-Verlag, 2002, S. 94. 15 Armstrong, Karen. A history of God: th e 4000-year quest of Judaism, Ch ristianity, and Isla m. United States: Alfred A. Knopf, Inc., 1993, pp. 27. 16 http://www.pyracantha.com/Z/dualism.html ; 15.04.2015. 12 Mazdāl on samad teistliku Jumala omadused, mis Aabrahamlike usundite Jumalatel. (peatükk 1.1.1 Ahura Mazdā). Monoteism on uskumine ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste Jumalate olemasolu. Puhast monoteismi leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid