Religioon ja usk ning kuidas see meid mõjutab (0)

Sarnased õppematerjalid

320

doc

Majanduspoliitika

defineerimata. Enamikus saksa õpikutes klassifitseeritakse majandusteadused (Raudjärv, 1995, lk 9) rahvamajandusõpetuseks; ettevõttemajandusõpetuseks; finantsmajandusõpetuseks. Majanduspoliitika kuulub (koos majandusloo ja majandusteooriaga) rahvamajandusõpetuse koosseisu. 1.2. Majanduspoliitika teooria ja praktika 1.2.1. Teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on tegemist kahe aspektiga (Raudjärv, 1995, lk 17):  teoreetilise aspektiga;  praktilise aspektiga. Majanduspoliitika peaks põhimõtteliselt lähtuma kahest eeldusest (Raudjärv, 1995, lk 17):  ühiskonnas soovitavast majanduspoliitikast;  ühiskonnas võimalikust majanduspoliitikast. Iga (majandus)süsteem peab omal viisil lahendama vastuolu inimeste piiramatute soovide ja ühiskonna piiratud ressursside vahel

Akadeemiline kirjutamine

42

docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi

Kultuuriajalugu

23

docx

Antropoloogia Teooria I eksam

Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste. Inimühiskonna arengufaasid ­ ,,Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbib järjestikuliselt kolme erinevat teoreetilist tingimust: Teoloogilise või näilise; metafüüsilise või abstraktse; ning Teadusliku või positiivse" Comte jagas inimühiskonna faasid kolmeks: 1)teoloogiline või näiline faas Animism Polüteism Monoteism 2) metafüüsiline või abstraktne faas

Kultuurantropoloogia

30

docx

Kultuuri teooria

Kultuuriteooria 21.01.2015  Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013  „ 20nda sajandi mõttevoolud“  Mis on kultuur?  Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna  Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture)  Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele  Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus)  Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest.  Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole  Kultuuri vastand on barbaarsus  Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla.  ROMANTISM ja VALGUSTUS

Kultuuri teooria

23

docx

Kultuuriantropoloogia

Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogia vallapäästjaks võib lugeda suurte maadeavastuste aega, kui eurooplased hakkasid külastama ,,metslasi". Põrkuti fundamentaalse intellektuaalse probleemiga: kas inimene on igal pool sama? Kultuuriantropoloogia pole millegi uurimine, vaid koos uurimine. Antropoloogid uurivad koos inimestega. Tim Ingold: Antropoloogia on inimühiskondade uurimine. Kuid mis on ühiskond? Kas suudab keegi öelda, kus üks ühiskond lõpeb ja teine algab? Multikultuursus või tsivilisatsioonide kokkupõrge? Kultuurirelativism ­ absoluutset tõde pole,

Kultuurantropoloogia

10

pdf

Kulturoloogia

Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" ­ institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict ­ konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostatakse

Kultuurilugu

12

docx

JUDAISMI MÕJU TOITUMISKULTUURILE

LUUA METSANDUSKOOL Loodusturismi korraldus Sessiooniõpe JUDAISMI MÕJU TOITUMISKULTUURILE I kursuse maailma kultuuriloo referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Koostaja: Kristi Roots Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1.JUDAISMIST ÜLDISEMALT..........................................4 2.JUUDI AJALUGU.............................................................6 3.EBAUSK............................................................................7 4.TOITUMISTAVAD JUDAISMIS.....................................8 5. SEADUSED TOITUMISE KOHTA............................... 10 KOKKUVÕTE.............................

Kultuurilugu

12

docx

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon APA Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused: a

Psühholoogia

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (0)