Religioon ja usk ning kuidas see meid mõjutab (0)

Religioon ja usk ning kuidas see meid mõjutab
Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud erinevatele religioonidele ja nende põhitõdedele. Kahjuks on jõutud nii kaugele, et mainides religiooni mõeldakse koheselt erinevaid riike vapustanud terroriaktidele ning islamile, langemata religiooni sügavamasse tähendusse.
Tänapäeval ei saa tõmmata rangeid piire erinevate riikide ja religioonide vahele. Tahest tahtmata peame olema tolerantsemad inimest vastu, kelle tegemised ning maailmavaade on seotud mingi kindla usuga. Peamised probleemid, mis usuvabadusega seoses tekivad, puudutavad inimeste diskrimineerimist tema usuliste veendumuste ning väljavaadete tõttu.
Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad, et religioonil on tohutu mõju igapäevaelus peaaegu kõigile, palju suurem kui enamik inimesi sellest aru saab. Meie ühiskond on aegade algusest üles ehitatud usu toel. Isegi kui enamus ei ole usklikud, on see fakt, et meie ühiskond põhineb juba ammu paika pandud usureeglitel. 
Ühiskonnas, kus rahvas usuvad reaalselt oma ainujumalat, olgu selleks kes või mis iganes, on ette määratud kindlad käitumis viisid- millised on head, millised halvad ning mis on lubatud ja keelatud, olles seega moraali ainsaks allikaks. Samuti võib religioon ette kirjutada kohustused, millest hoidumine võib olla isegi karistatav . Samas võib religioon moraalinormide tekkimist ja arengut ainult kaudselt mõjutada, olles pelgalt raamistikuks ning üldiseks tagapõhjaks, mis tuleneb vastava kultuuriruumi traditsioonist. Lisaks eelnevale võib religioon inimest teadvustamatult motiveerida kõlbelisema elu elamiseks.
Religioon mõjutab ka meie pere elu- eriti abielu, sest abielu on ju usklik konventsioon. Idee sellest, et paar jääb kokku kuni surmani, näib olevat suuresti tingitud religioonist. Kõige tõenäolisem stsenaarium ilma abieluta oleks see, et suhted on lühiajalised, mis kestavad nii kaua, kuni üks pooltest otsustab edasi liikuda tagasi vaatamata. Muidugi pole see alati nii. Mina isiklikult arvan, et on vägagi võimalik veeta terve oma elu koos ühe inimesega ka ilma abieluta- isegi eelistan seda.
On ka teine osa inimestest, kes ei usu kõrgemasse võimu. Tehti isegi kindlaks, et Eesti on ülemaailmselt kõige vähem religioossem riik. Ainult 20% rahvast ütles, et usk mõjutab nende igapäeva elu. Üldiselt taunitakse kõiksuguseid ateiste. Nagu öeldakse, et „Ükski religioon pole kunagi sallinud teisitimõtlejaid ega hakka ka kunagi sallima .“
Tihti väidetaksegi, et ainult religioon annab inimesele juhised ja aluse moraalseks käitumiseks ning religiooni kadumine sillutab tee moraali kadumisele. Meie käitumise moraal ei tulene ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena. Kas tõesti on nii, et ainsam põhjus, miks püütakse hea olla on see, et tahetakse saavutada Jumala heakskiitu ja tasu või hoida ära tema pahameelt ja karistust. See ei ole moraalsus , vaid lollus . Moraal ilma religioonita on palju tõelisem moraal.
Minu meelest on ateismi võrdlused ükskõik millise ususektiga lihtsalt küündimatu jama , sest pole olemas mingit keskset doktriini, pühakirja, rituaale ega muid atribuute, mis religioosseid organisatsioone või tõekspidamisi iseloomustavad. Ateiste on igasuguseid ja ateist olla pole üldse mingi häbiasi, kuigi sildistamine käib täie hooga . Eriti meelsasti kasutatakse argumenti, et kui oled ateist ja kui seda kõva häälega ka välja julged öelda, siis oled sihitu inimene ning elus sa hakkama ei saa.
Igal inimesel on eelarvamusi, eelistusi. Me kõik oleme erinevad ja unikaalsed . Meil kõigil on oma tee ning saatus, mille sepad me oleme. Meil kõigil on ka usk millegisse. Usundeid ja religiooni pole vaja põlata. Me kõik usume millegisse- olgu selleks kõiksugused jumalad või ainult indiviid ise.