Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks see võib viia?
  • Kes ei valda võõrkeeli?
  • Kuhu neil minna on?
Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat?
Aeg ajalt tuli inimestele praktiliselt üle maailma regioonides ohutus eesmärkidel jätta omad elamud ja sööstma teistesse elukohtadesse, et möönuma jälitustest, sõjalistest konfliktidest ja poliitilisest vägivallast. Ei või olla täpset vastust selle kohta, kuidas põgenikud mõjutavad Euroopat, kas nad lõhestavad teda või teevad paremaks. On vaid arvamused. Mina oma korda püüan argumenteerida ja kinnitada faktidega oma seisukohta.
Minu seisukoht on selles, et suur põgenike arv Euroopas viib selle või teise riigi kultuuri kaoseni. Häda ei ole ainult selles, et moslemid täidavad Euroopat, vaid asi on nende nõudmistes, et eurooplased adapteeriksid nendele. Kõik rahvusvahelised seadused trakteerivad nad enda kasuks. Et nad võtaksid omaks Euroopa kultuuri, neid tuleb “kiskuda” nende keskkonnast ja soetada soetada eurooplaste keskkonda, elada laagrites oma kommetes, reeglites ja suhelda oma keeles, mingist Euroopa kultuurist nad aru ei saa. Euroopa riikides põgenike probleem viib tõsisteks ekonoomseteks, poliitilisteks ja ühiskondliksteks probleemideks. Paljud riigid ei ole võimelised suure migrandi voolu vastu võtmiseks. Kasvavad ka ksenofoobilised tujud . Hirm või viha kellegi või millegi võõra vastu; tajumine võõra nagu ohu või vaenu eest. Tõstetud mailmavaade kraadi, võib olla natsionaalse, reliigilise, sotsiaalse jagamise põhjuseks ja milleks see võib viia? Minu arvates, et 2015 aasta läheb ajalukku nagu pretsedenditu ja migratsiooni kriis Lõuna ja Lähis-Ida Euroopa piirides periood. Nii suurt voolu imigrante, ihaldanud pülgida Euroopasse, ei olnud nii arvukas. 2015 septembri kuu seisuga üle Sisemere jõudis kohale peaaegu 350 tuhat põgeniku, võrreldes 2014 aastaga kasvas põgenike arv 60 protsendini. Ja arvud aina kasvavad... Kahjuks, Euroopa ei ole kummist ja varem või hiljem võib kaotada oma kultuuri, moraalseid väärtusi ja ajalugu.
Euroopa arutab hädavajadust migrantide sisserändu. Eeldatakse noori moslemeid Aagrikast ja Lähis-Idast: Bundestag avaldab tugevatest kättest, et päästa Saksa ekonoomikat. Ma ei või küsimata jätta, kus hakkavad tööle väheharitud inimesed, kes ei valda võõrkeeli­­­? Märtsi 2015 aastast töötute tase Euroopas ei muutunud võrreldes veebruarile, jäi 11,3 %. Peale töökohtade probleemi, minu arvamus keskendub toimuvatele muutustele Saksamaal. Põgenike vool praktiliselt hõivas terve Saksamaa. Paljudes kooli sööklates keelati lauale panna seaviinereid, vorsti ja pasteeti, keelati isegi selliseid võileivad tuua kodunt. Koolis jääti ära religioosed tunnid ja seintelt võeti maha ristimine . Basseinides avati spetsiaalsed kohad suplemiseks riietes . 17-aastasel tüdrukul pandi põlema juukseid, sest ta käis ilma rätikuta. Kriminaal kasvas mitmekordselt. Nad on lihtsalt harjunud nii elama. See, mis meie jaoks on kurinegu, nende jaoks on tavapärane asi. Ei ole mõtteid neid süüdistada selles, kus nad on sündinud ja mis keskkonnas elanud, kuid sellega tuleb midagi peale hakkata. Katoli kirik Saksamaal keeltus laste ristimisest. Põhjus on selles, et inimest ei saa sundida usku, last saab täiskasvannuks ja otsustab ise. Lõbus vaadata, kuidas Euroopa iseennast hävitab.
Üldine pilt on kurb: Euroopa kaotab oma silmis ajaloolise identsuse. Reliigia, kultuursed traditsioonid, asetatud õigused ja reeglid – kõik see on kidlapäraselt ja masohistliku kaldega ohverdatakse poliitika multikulturalismini. Ma ei saa aru, miks Euroopa kannatab seda. Näevad imigrantide näos saada odavat tööjõudu? Kas tahavad valada «uut kultuurset verd»? Kuid mingit paljunatsionaalsust ei ole ega tule. Kohale jõudnud põgenikud sunnivad peale oma kultuuri. Imelik ja seletamatu poliitika.
Minu jaoks näeb välja see nagu bumerang. 15 aastat USA ja Euroopa demokraadid pommitavad islami riike: Liibüat, Iraaki , Afganistaani, Maliit ja teisi. Iraagi rahva vastu sõdis 44 riiki, aga Afganistaanis sõdis 49 riiki. Suurem osa nendest on eurooplased. Nad tekkitasid nendes riikides kaose, inimesed jäid koduta , pereta, rahulikust elust. Inimesed põgenesid jättes kõik, mis neil oli ja nüüd lähevad Euroopasse. Aga kuhu neil minna on? Kui eurooplased valutasid moslemite maad sõjaga, tappes neid, aga moslemid valutavad sõjata Euroopa maid, nagu ütles M. Kadaffi: « Tundub, et Allah kingib võidu islamile Euroopas: ilma mõõga ja relvadeta , ilma vägivallata ja vallutuseta. Meil ei ole vaja terroriste, ega surmelapsi. Kõigest mõne kümne aasta pärast üle 50 000 000 moslemi muudavad Euroopa moslemi kontinendiks. Mõne aasta kümne pärast Euroopa islamiseerub täielikult.»
Mina ei loend rassistiks ega islamifoobiaks, aga minu arvamus on selline, et nii aktiivne põgenike sisseränd Euroopasse varsti hävitab ta. Kui Euroopa ei jaksa sellise põgenike arvuga hakkama saada, siis minimaalselt, peab arvu vähendama. Riik, kes võttis vastu põgenike, tal on suur vastutus. Ta peab tegema keskkonna heaolu põgenikele, peab aitama adapteeruma uute keskkonda ja kultuuri, kuid teha seda kahjuga oma kodanikele – see ei ole õige. Tõsta esile põgenike nii kõvasti – ma arvan ka, et ei ole õige. Silma kinni panna nende käitumisest ja kuriteost on suur viga, nii riigi poolt, kui ka agitaatorite poolt, kes võttavad vastu põgenike. Võib viia läbi paralleeli põgenike ja laste vahel: väiksest peale õpetatakse last mis on hea ja mis on halb. Kui lapsele pole seda keegi rääkinud, et varastada, põletada ja tappa see pole hea, siis tulevikus lapse jaoks on see norm. Nii ka põgenikega. Kui alguses peale neile ei seletata, mida ei tohi teha, siis nad teevad seda. Jah, keeruline on jälgida põgenike, ja raske töö on järk järgult neile seletada, mida ei tohi teha. Kui lased seda mööda, siis tõenäosus, et kohalikud ei hakka sama tegema. Miks põgenikud võivad varastada (nagu Saksamaa ajalehtedes on kirjas politsei juhatuse poolt mitte tegeleda väikeste vargustega), aga kohalikel inimestel ei ole lubatud? Inimesed, kes pooldavad põgenike sisserännet Euroopa territooriumile, räägivad, et ei ole ilus diskrimineerida kultuuri, kombeid ja põgenike käitumist, et tuleb teha kõike põgenike jaoks, et Euroopa oleks nende jaoks meeldivaks kohaks. Muidugi see on õigus, et diskrimineerida nende kultuuri pärast ei ole ilus, aga kõike nende tahteid ei tohi ka täita. Ikkagi võõrasse kirikusse oma riiglitega ei käida... Nüüd võib avada diskussiooni deskriminatsiooni kohalike eurooplaste kohta. Inimesed, kes pole midagi teinud, kes elavad oma kodumaal, kes avasid oma piirid ja püüdsid aidata migrante, sattusid täbarasse olukorda. Ma ei poolda loosungit «Saksamaa sakslastele», «Eesti eestlastele», aga pooldada loosungit «Piirid vabaks, Saksamaa on põgenike riik» mina ei saa. Kõigel on omad piirid. Ma arvan, et põgenike ei ole vaja hellitada toetustega, las lähevad tööle, sõidavad mahajäetud küladesse, tõstavad põllumajandust, sest muidu ei ole õiglane, et põgenike toetused on suuremad, kui pensionid veteraanidel.
Et summeerida kõik, mis ma ütlesin, minu arvamus on, et Euroopa kukkub suurde auku . Kui Euroopa ei jaksa nii suurt kogust põgenike vastu võtta, tuleks sellest keelduda, või läbi töötada skeemi eurooplaste mitte väljasurenemiseks, heita välja kaos ja segadus . Kõigepealt tuleks vähendada töötute arvu oma riigis, aga pärast võtta neid vastu. Tuleb täpselt välja töötada seadused ja korraldused , milles peavad kuuletuma nii kodanikud, kui sisserännanud. Ei tohi lasta põgenikel domineerida teiste üle. Ei tohi unustada neid, kes seaduslikult elavad riigis, muidu põgenevad ka nemad kuhu aga kaugemale, et mitte jääda sinna, kus puuduvad seadused, aga mitte põgenike pooldav võim. Me peaksime kaasa tundma põgenikele, nad vajavad tuge. Nad ei ole süüdi selles, mis toimub nende riigis, samuti ei ole süüdi, et neil ei ole kodu. Kuid tugi ei tähenda seda, et peab täitma kõik nende tahtmised, kuid aidata adapteerida ennast. Kui Euroopa liigub edasi sellises tempos , siis atmosfäär kohalike ja migrantide vahel võib süttida, mis võib omakoroda viia uuteks sõdadeks, ohvriteks ja probleemideks.
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrtsetena oma õigustes. Nii ka põgenikud, kui ka teised inimesed. Tõeline kodanike võrtsus seisneb selles, et nad kõik allusid õigustele. Eesti, Saksamaa ja teised Euroopa riigid on demokraatlikud, kuid kahjuks demokraatia printsiip kaob siis, kui kaob võrtsus.
Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat #1 Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat #2 Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tsvetok13 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes
46
odt

Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes

..................21 Lisa 1. Internetipõhine ankeetküsitlus........................................................................21 2 Sissejuhatus Inimesed on rännanud aegade algusest peale. Põhjuseid elukoha vahetamiseks on olnud erinevaid. Üldisemalt võib rännet jagada vabatahtlikuks ja sunnituks. Kui vabatahtlik ränne tuleneb inimese isiklikest või majanduslikest huvidest, siis sunnitud rände korral on ollakse sunnitud oma elukohast lahkuma näiteks sõja, looduskatastroofi, küüditamise või tagakiusu tõttu. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 81- 183) Uurimistöö teema sai valitud sellepärast, et põgenike teema on hetkel väga aktuaalne. Samuti ei ole teemat Hiiumaa mastaabis varem uurimistööna käsitletud. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ning praktilisest osast. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada

Ühiskond
Õigus taotleda asüüli
22
docx

Õigus taotleda asüüli

teistes maades ja seda varjupaika kasutada.  ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõjapõgenikke, kuid 1967. aasta New Yorgi protokolliga laienes selle kehtivus kogu maailmale. Konventsiooniga ei saa kehtestada vastutavale riigile kohustust läbi vaadata varjupaiga taotlust; kohustuse kehtestab Dublini konventsioon1. Eesti liitus pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal. Lähtudes Genfi konventsioonist ja protokollist on varjupaiga saamine inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus

Ühiskond
Inimõigused
188
ppt

Inimõigused

(2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Kodakondsus ja Migratsiooniameti pagulaste osakond Vilmsi 59, 10147 Tallinn Tel: (+372) 605 69 87 Faks: (+372) 605 69 90 Epost: [email protected] http://www.mig.ee/est/ Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus Jaama küla, Illuka vald, 40001 IdaVirumaa Tel: (+372) 335 4414 või (+372) 335 4410 Faks: (+372) 335 4411 Epost: [email protected] http://www.ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi

Inimõigused
Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
35
doc

Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad

rooma ­ kui kreeka-katoliku ja õigeusu kirikutesse. Iisraelis asub ka alles 150 aastat tagasi tekkinud Bahài usu maailmakeskus. Monoteistlikud usundid ­ judaism, kristlus ja islam ­ on põhjustanud kõige suuremaid muudatusi maailma ajaloos. Võib arvata, et see mõju jätkub ka tulevikus. Igal juhul ei tohiks jätta tähelepanuta miljonite inimeste uskumust, et just sellel maa-alal paikneb maailma keskpunkt. (Saks 2005, 10) Iisraeli riik paikneb Euroopa, Aasia ja Aafrika ristteel, moodustades omamoodi koridori Euraasia ja Aafrika vahel. Läänest piirab seda Vahemeri, ida poolt Jordani jõgi, Surnumeri ja Arava alang. Iisraeli põhjapiiriks on Golani mäed, lõunatipp aga ulatub välja Punase mereni. Asukoht on alati määrav tegur ajaloo kujunemisel. Iisraelist kahel pool olevaid alasid ­ Niiluse ning Eufrati ja Tigrise jõe viljakaid kaldaid peetakse maailma tsivilisatsiooni hälliks. Just seal hakkas inimkond esimesena maad harima ja

Politoloogia
Aafrika ajalugu
76
doc

Aafrika ajalugu

Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku

Ajalugu
Demokraaia ja demokratiseerimine
46
rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

vaid formaalsustele ja mitte seaduste täitmisele; 3. Polyarchy režiimide hindamise süsteem Loodi 1970ndail, arvestab riike alates 50 000 elanikust, andmed alates 1810. aastast. Vaadeldakse poliitilist konkurentsi ja elanikkonna osalust poliitilises protsessis. Polyarchy järgi saab riiki pidada demokraatlikuks, kui on täidetud kolm tingimust: 1) toimuvad regulaarsed valimised, 2) võitnud erakond ei tohi olla saanud üle 70% häältest või parlamendikohtadest ning 3) valimistel osalenuid peab olema üle 20% elanikkonnast. Just elanikkonnast, mitte valimisõiguslikest kodanikest. Niimoodi vaatleb Polyarchy demokraatiat selle klassikalises mõistes ehk keskendudes sellele, kas ühiskonnas eksisteerib arvamuste paljusus ja kuivõrd teeb oma riigis tegelikke juhtimisotsuseid rahvas. Demokratiseerituse indeks saadakse valemiga (võistlus * osalus)/100, kusjures iga referendum lisab

Ühiskond
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18 -20-sajandil-
46
odt

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,

RIIK INIMKOND (Buzan jt) Kuidas määratletakse? Dougherty, Pflatzgraff: 1) Antud poliitilise nähtuse andmestiku kohta käiv teoreetiline raamistik 2) Iga süsteemi saab analüüsida mingi teoreetilise arusaamise põhjal 3) Poliitiliste muutujate hüpoteetiline võrgustik (sõltumatu – sõltuv jne). Praegune süsteem: Vestfaali süsteem, varasemad on teistsugused 4) Muutujate seoste võrgustik. Osised/elemendid: (pikk loetelu) 1) Riigid või mitteriigid 2) Süsteemipiirid – igal süsteemil on olemas mingisugused piirid (sest on mitu süsteemi) 3) Funktsioonid – räägitakse rohkem kui eesmärkidest – igal osisel oli süsteemis funktsioon //nt koloniaalsüsteem: funktsioon = imperialism, ühe ekspluateerimine teise kasuks, teiste riikide tsiviliseerimine 4) Stabiilsus – peaks olema, aga on ka ebastabiilsus 5) Hierarhia – süsteemid võivad olla hierarhilised (vastuolu isejuhtivusega)

Rahvusvahelised suhted: teooriad, lähenemised,...
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun