Isikunime Ilus deklinatsioon Ilus (Iulius, Iulii) meessoost isikunimi, II käändkond MASCULINUM SINGULARIS PLURALIS Nominativus Iulius Iulii Genitivus Iulii Iulirum Dativus Iulio Iuliis Accusativus Iulium Iulios Ablativus Iulio Iuliis Vocativus Iuli Iulii
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE Iseseisevtöö õppeaines Õigusõpetus Koostajad: Liina Lepa, Evelin Susi Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. PERETOETUSED............................................................................ 4 1.1. Peretoetuste liigid.........................
Die Arbeit von dem Vater Mark Marks Arbeit Die Arbeit des Vater Mark der Vater Marks Arbeit Kui isikunimi koosneb mitmest nimest siis on genitivi lõpp -s ainult viimasel nimel. Karl-Robert Jakobsons Buch Kui isikunimi lõpeb -s, -ss, -x, -z, siis kasutatakse kõnekeeles von+Dativ, kirjakeeles kasutatakse isikunime lõpus ülakoma. Die Mutter von Max Max' Mutter Kui isikunimele järgneb mingi 0-artikliga tiitel, kõnetusvorm jne, siis saab ainult isikunimi -s lõpu. Langweilig Marks Test Test langweilig Marks Kui see tiitel on isikunime ees mingi artikliga, siis käänatakse artiklit mitte isikunime. Die Arbeit des Vater Mark
abikaasad. Perekonnaseisuametnik teeb abielu sõlmimise kohta perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras sissekande rahvastikuregistrisse. (Perekonnaseadus) 2.5 Abielu sõlmimise kinnitamine ja kande tegemine Kui perekonnaseisuametnik on abielu soovijatelt saanud jaatava nõusoleku, esitab ta neile allkirjastamiseks eeltäidetud protokolli ja hiljem lisab sinna ka enda signatuuri. Protokoll peab sisaldama: · Mõlema abielluja isikunime ja isikukoodi · Abielu sõlmimise kuupäeva, kellaaega ja kohta · Abielu sõlminud perekonnaseisuasutuse nimetus ja perekonnaseisuametniku isikunime Abielu sõlmimisega samal päeval on perekonnaseisuametnik tegema abielu sõlmimise kohta ka kande rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistrisse tehtavad kanded peavad sisaldama: · Mõlema abielluja isikunime, isikukoodi ja elukohta · Abielu sõlmimisel valitud uue perekonnanime
( kehtib 18.07.2002); Lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seadus. (vastu võetud 0206.2004). Nimeseaduse analüüs. Lapsevanemad kipuvad välja mõtlema lastele kentsakaid nimesid, mis on keeruliselt hääldatavad ja kirjutatavad. Tihti ei saa aru ,kas on tegemist naissoost isiku nimega või siis meesterahva nimega. Nimeseadus korrasteb lapsele nime andmist sünniakti koostamisel, uue isikunime andmisel. On toodud ära nii perekonnanimele esitatavad nõuded (2. peatükk, §6) kui eesnimedele esitatavad nõuded (2. peatükk , §7). Antud seadus sätestab ka isikunime ühtse kasutuse alused ja kehtestab võõrkeelest nime ümberkirjutuse reegled. Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti- ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutuse reegleid. Võõrkeelsete isikunimede kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele
· personifikaadid suure tähega: Saatus, Surm · isikute ümberütlev nimetus väikese tähega, suurtähelised üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo ise (Herodotos) · Ülekantud tähenduses isikunimi suure tähega · Üksikud seesugused isikunimed väiksega : frits, mats · Loodusnähtustele ülekantud isikunimi: orkaan Camille, taifuun Elsie · Täielikult mittenimeks muutunud nimi väikese tähega: morsemärgid · Isikunime täpsustav täiendosa sidekriipsuga: Kessi-poiss · Isikunime juhuslik täiend lahku · Isikunimelise täiendiga ühendites suure tähega: Volta element, Napoleoni kook · ERAND! : usulised väikese tähega! Perioodikaväljaanded · Läbiva suurtähega ajalehed, ajakirjad ja muud perioodikaväljaanded Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid · Jutumärkides esisuurtäht: luuletus "ma lillesideme võtaks" · Seadused, määrused: Vabariigi Valitsuse 27
joon cappuccino't. teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Kas tsitaat vajab jutumärke? Liialdamist leiab tsitaadijutumärkidega eriti palju tõlketekstidest. Nb! Harilikult kirjutatakse tsitaatsõnad jutumärkidesse! Nimeseadus Peab vastama nimeseaduse nõuetele. Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse isikunime kirjapilt aga asjaomase võõrkeele õigekirjutuse reeglitele. Lapsele pandav väga haruldane nimi peab olema kas a) mingis võõrkeeles sellisena kasutusel, mispuhul nime kirjapilt vastab selle keele reeglitele, või b) täiesti väljamõeldud nime puhul vastama eesti õigekirjareeglitele (nimes ei tohi olla võõrtähti c, q, w, x, y; nime kirjapilt ja hääldus peavad kokku käima)
Veaohtlikud kohad · Kohanimed Kaksikute tähtkuju, Suure Vankti tähtkuju · Kohanimi täiendiga Pärsia kass, Viini sai, Tallinna kilu · Kujundlikud nimetused kohanime puhul tuhande järve maa, keisrite saar, tõusva päikese maa ERANDID! Vana Maailm e. Euroopa Uus Maailm e. Ameerika Kolmas Maailm e. Arengumaad Metsik Lääs Roheline Manner e. Austraalia Must Manner e. Aafrika Igavene Linn e. Rooma · Murre ja murrak Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!) Downi sündroom, Achilleuse kand, luteri usk, buda usk, przevalski hobune · Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi Suuralgustäht (SA) Ametlik: SA VA SA ( lubatud ka mitteametlik: VA jutumärgid)
Valitsus korraldusega. Kehtestatud on küll valitsuse korraldusega, kuid kes neid kontrollib sõjaolukorras? § 134. Puhkuse katkestamine (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine ei katkesta rasedus-, sünnitus-, lapsendaja- ega lapsehoolduspuhkust. NIMESEADUS Vastu võetud 15.12.2004 jõustumine 31.03.2005 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015032 ptk 5, § 32 § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolevas seaduses sätestatakse füüsilise isiku nime (edaspidi isikunime) andmise ja kohaldamise põhimõtted ja kord. § 31. Isikunime kasutamine (1) Rahvastikuregistrisse kantud isikunime õigsust eeldatakse. Kui isik ei ole rahvastikuregistri objekt, loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi. (2) Kui isiku andmetes on välisriigis tehtud nimeõiguslik muudatus, peab isik muudetud andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitama 30 päeva jooksul alates muudatuse
loogika. Rroosi Selaviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last. Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine. Meie ei saa! Kes sa oled taevas? Pühitsetud Saag? Usin Nimi? Maksad kätte! Heroiiniga heroiiniks Formalist Rosa Selova siirdub formaliinilt üle heroiinile, et teha tutvust heroismiga. (TASS) Limerikk Limerik on 5-realine inglise nalja- või nonsenssluuletus, lähtub harilikult koha- või isikunime riimimisest ja on nime saanud arvatavasti Iirimaa linnanimest Limerick. Eesti luuletajad on seda vormi vähe kasutanud ning see nõuab väga nõtket keelekasutust ja vormitäpsust. Limerik - 5-realine, riimiskeemiga (aabba), rütmiga, mis tuleneb ridade pikkusest, 1. ja 2. on pikemad, 3. ja 4. lühemad, 5. rida taas pikk. Absurdse, naljaka sisuga, mingi koha teemal. Lähtub harilikult koha-või isikunime riimimisest. Kohitseti kauges Kohilas,
o 40 kiri: kultuuritegelaste kiri venestamise vastu (1980) · Kirjanik+luuletus+kirjandusvool/ luule liik · K.Lepik ,,Mu kodumaa", ,,Needmine" realism · I.Laaban ,,Autoportree" sürrealism · A.Alliksaar luulekogu ,,Päikesepillaja" mõtteluule · P.-E.Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte" ja millisele filmile laulusõnad (Viimne reliikvia) · Mõisted: · Limerik inglise 5. realine naljaluuletus, milles on kasutatud koha- või isikunime · Häälutus sõna, muusika ja elektroakustiliste vahendite kasutamine koos · Vastandamine vastandlike mõtete kõrvutamine · Kordus sõna või väljendi kordamine · retooriline hüüatus/küsimus pöördumine kellegi poole vastust saamata · epiteet omadust osutav sõna · metafoor ülekantud tähendus · isikustamine elutule elusa omaduste omistamine · võrdlus - nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel · sümbol vihjab millelegi, sisendab midagi
· mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut. · Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks käsutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d 'Artagnanid, uus Jaan Talts. · Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kiusling, tartüff, frits, mats. · Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille. · Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime-Kaarli. · Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, Pinna Napoleon. · Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem,
Johannes Paulus II; Tema Kõrgus kuningas Karl Gustav ) · Isikute ja muude olendite, ka kujuteldavate nimed (Peeter Esimene; Pippin Lühike; Ristija Johannes; Richard Lõvisüda)NB! Kristlikus kontekstis: Jumal; tavalises tekstis: jumal · Isukulistatud (Suur Tundmatu) · Müütilised (Vanapagan) · Ülekantud tähenduses mingi tüübi iseloomustamiseks kasutatud nimi (Andresed ja Pearud) · Isikunime täpsustav osa, kasutatakse sidekriipsu (Piibu- Leenu; Sauna- Madis; Kaval- Ants) · Auhinnad, liigisõna väikesega. (Kuldse Palmioksa orden; Maarjamaa Risti orden) · Perioodika väljaanded (Eesti Ekspress, Pere ja Kodu, New York Times, Loomingu Raamatukogu) · Ürituste nimed (Valge Daami päevad, Viie Päkapiku laat, Lume festival) · Kaubanimed (Paksu Pagari kook, Seitsme Munga õlu, kakao Meie Mark) NB!
(saksa kirjanik- saksa rahvusest kirjanik, võib elada ka mujal; Saksa kirjanik- Saksamaal elav kirjanik) · Erandid: murded ja murrakud kirjutame alati suure algustähega (Mulgi murre, Jõelähtme murrak) 11. Isikute ja teiste olendite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega (Ivan Julm, Karl XII- Karl Kaheteistkümnes, Julk-Jüri) · Ümberütlevates nimedes kasutame väikest tähte (Emajõe ööbik, ajaloo isa- Herodotos) 12.Isikunime täiendina kasutades kasutame suurt algustähte (Marshalli plaan) · Erandid: a) nimi on muutunud mittenimeks, väiketäht (amper, barbi, toomapäev) b) väikesega ka loomatõud ja usundid (orlovi traavel, muhamedi usk) 13. Asutuste nimed: nimi suure- täiend väikse tähega, ametlikult läbiv suurtäht · Alati kirjutame Eesti Panga ja Üliõpilaste Seltsi kui asutuste nimed läbiva suurtähega, et ei tekiks kahemõttelisust. 14. Riikide ja osariikide nimed
Jumal, Suur Tundmatu Ülekantud tähenduses isikunimi Andresed ja Pearud, uus Jaan Üksikud üldnimestunud Talts isikunimed: kvisling, tartüff, frits, mats Loodusnähtustele ülekantud Orkaan Camille, Vaikse isikunimed ookeani taifuunid Alice Isikunime täpsustav täiendosa Kaval-Ants, Räpsi-Rein Kniks- Lahku, kui käändub: sidekriipsuga Mariihen, Päralära-Leenu Suur Tõll, Perioodikaväljaanded läbiva Ajalehed Rahva Hääl, Oma suure tähega Saar, ajakiri Eesti Loodus, Teosed, dokumendid, sarjad ja Ilu- ja tarbekirjandusteosed: rubriigid esisuurtäht ja "Tõe ja õiguse" V osa. jutumärgid Õigusaktid ja dokumendid:
Rroza Selova. Ta mõtleb ajude asemel hoopis keele abil ning põlastab pahatahtlikult mõistlikku elu ja mugavaid tõdesid. Ta leiab, et usuelu on ainult formaalne. Veel kirjutas Laaban ,,Issameie" paroodia, mis on üles ehitatud pauside valele asetusele. Selles kogus mängib autor ka sõna mitmetähenduslikkuse ehk homonüümiaga. Leidub ka limerikke (inglise 5-realine nalja- ja nonsenssluuletus), harilikult lähtub mingi koha- või isikunime riimimisest. Laaban on koostanud ka ,,Rroosi Selaviste sõnastiku" Kalju Lepik 1920- 1999 Sündis Koerus. Lapsepõlvekodu juures kasvasid kaks suurt pihlakat- pihlamarjad on Lepiku luules sageli esinev motiiv. Haridustee: 1. Tartu Kaubanduskeskkool (alates 1935) 2. Tartu Ülikool (ajalugu & arheoloogia; jäi pooleli seoses mobilisat- siooniga sõjaväkke) 1940
Müütilised olendid: Vanapagan, Erandlikult väikese algustähega Vanemuine, Mars. usundinimetustes: luteri usk, buda usk, muhamedi usk. Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks suure tähega: Andresed ja Pearud, uus Jaan Talts, tundsid end Robinsonidena. Loodusnähtustele antud nimed isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, taifuun Alice. Isikunime täpsustav täiendosa suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kaval- Ants, Pime-Kaarli, Julk-Jüri, Sauna- Madis. Kui täiendosa käändub – lahku: Suur Tõll. Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe, kirjutatakse lahku: matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, balleti Toots, Abeli Kiir. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendeis: Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Aleksandr Nevski katedraal, Juhan Liivi luuleauhind, Napoleoni kook
Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad Alates "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 2006" on selgunud mõned keelendid, mispanevad raamatu kasutaja hämmastama. Üks selliseid on suurtäheline Rootsi kardinad ÜLEK (vangla)trellid. Kardetakse, et lähevad segi Rootsis toodetud kardinad ja piltlik ütlemine trellide kohta. [1] Piltliku väljendi nimetäiendiks võib olla isiku- või kohanimi. Isikunimi on nii reeglites kui ka tegelikus kasutuses olnud üldiselt suurtäheline ning piltlike väljendite isikunime kirjutatakse suure tähega: Damoklese mõõk 'ähvardav hädaoht'. [1] Tiiu Erelti arvates läks kohanimede surumine väiketähelisteks käändumatuteks omadussõnadeks aga kahjuks algusest peale libedamini. Seda raskem on olnud ka sellele protsessile tagasikäiku anda. 1976. a ÕSis on siiski selge sõnaga öeldud: "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites," ning näidete hulgas on ka väljend Gordioni sõlm
kohustatud, elatisraha ei pea maksma siis, kui teine abiellub uuesti. Abielu lõppemine: surm, lahutus (saab perekonnaseisu ametis, kui puuduvad igasugu vaidlused, või kohtus) Abielu ei lahutata kiiremini 1 ega kauem kui 3 kuud. Posti teel vüimalik saata notariaalselt kinnitat nõusolek. Kinnitatakse kohtuotsusega, antakse ka abielulahutuse kohta perek. seisu ametis lahutuse tunnistus, perek nimede otsus. Perekonnanime või muuta: tavatu lepinguga, soov kaitsta oma isikunime kui on tisega sama nimi, soov vältida sots v maj kahju, soov kasut oma esivanemate perekn. Vanemate õigused ja kohustused: kasvatada, ülal pidada, hoolitseda, kehtivad mõlema vanema kohta võrdselt(olenemata abielust), vanema on laste seaduslikud esindajad, otsustavad laste elukoha kokkuleppel. Lapse ära võtmine vanemalt: kui see kuj lapsele ohtu, kui on alkohoolikud, narkarid, kuritarvitavad vanemate õigusi, kohtlevad lapsi julmalt, lapsevanem pole
Soomuutmisel on lubatud vahetada eesnime. Perekonnanime võib muuta, kuid perekonnanimi reedab sugu. Seda võib teha 1 kord elu jooksul. Nime muutmiseks tuleb pöörduda perekonnaseisuasutusse (tuleb teha avaldus ning oma nime muutmise soov ära põhjendada). Moodustatakse komisjon, kes otsustab nime muutmise üle. Põhjused uue nime taotlemiseks: · tavatu kujuga nimest vabaneda · keeruline, raske nimi · soov kaitsta oma isikunime, soov vältida nimest tulnud kahjulikke tagajärgi (mitmel inimesel sama nimi ja ehk ka sama sünnikuupäev) · soovitakse kasutada oma esivanemate kantud nime · kui on mitu perekonnanime, siis soovitakse ühte perekonnanime Uueks perekonnanimeks ei või anda: · ei ole sobiv oma keeruka või eesti õigekirjutusreeglitele mittevastava kirjapildi tõttu · ei tohi olla sama nime ja sünniajaga isikut
Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne. Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, frits, mats, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement, napooleonikook. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime-Kaarli, Piibu- Leenu, Julk-Jüri, Habeme-Karla, Kõverkaela-Juku, Kupja-Prits, Karja-Eedi, Kupu-Kai, Sauna- Madis, Torupilli-Juss. Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga). Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski,
86 2. ja 3. lõikes nimetatud isiklikud ja varalised õigused ja kohustused ei ole lõppenud. Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise tagajärjed: Lapsendaja, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine lapsendajalt ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest, välja arvatud juhul, kui taastatakse lapse ja tema vanema vahelised õigused ja kohustused. Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel võetakse temalt laps ära Isikunime andmine lastele:lapsele nimi 1 kuu jooksul =>sünnitunnistus, nimi ei tohi olla vastuolus heade kommete/tavadega, eesnimi peab olema ladina tähestiku tähtedest, eesnimi võib koosneda max. 3st. nimest, eesnimes numbrid keelatud, eesnimi ei tohi olla tuntud tegelaste nimi(Julius Caesar,Arnold Rüütel), Eestis 500 keelatut perekonnanime(nt. Meri), ees-perekonnanimi ei tohi olla vastuolus(nt. Aita-Leida Kuusepuu,Heli Kopter), vältida tuleks võõrtähti(x;y;z;q), soo muutmisel mõlemad
lapsendatakse, kui asi lõppeb surmaga. Eestkostja ei saa olla: *alaealine *piiratud teovõimega inimene *vanema õigused ära võetud *eestkostja õigused ära võetud * Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi. 29.Isikunime andmine lapsele. Isikunime muutmise võimalused ja kord. Nime tuleb valida: igal ühel on meil oma isikunimi (ees- ja perekonnanimi); kirjapilt peab vastama Eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimi võib koosneda max 3 eraldiseisvat nime või kahekordne sidekriipsuga eraldatud nimi, nimi ei tohi olla pikem kui 30 tähekohta. Ei tohi anda nime, mis sisaldab numbreid. Ei tohi koosneda mittesõnalistest tähistest. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommete ja tavadega. Eesnimi ei tohi olla liiga tavatu
mõõdul Saaremaal Näiteks 1453. a kirja pandud nimed Marten Muddenkull, Peter Kys, Oloff Kyrvemes tho Kaysever, Toweln Ixkenkull tho Uppel (Eisen 1921: 12). Eiseni poolt kasutatud väljendus sugunimi on soome laen ja seda kasutati 1920ndatel aastatel perekonnanime tähenduses (Saareste II: 7). Selleks ajaks oli perekonnanimi omandanud kindla mõistesisu, milline tal oli XIX sajandi üldisest nimedepanekust peale: isalt pojale pärandatav perekonnale omane püsiv ametlik lisanimi, isikunime osa. Lisanimede tarvitus muutus XVI sajandiks üldiseks tavaks. Näiteks on välja toodud Laur Philip, Jacob Peter, Oloff Michel, Hans Oloff (Tiik 1976: 415). Raske oli aru saada, kumb on lisanimi, nt Hannus Tulie~Tulie Hannus, Peter Kulle~Kulle Peter, Michel Leule~Leule Michel (Palli 1959: 607). 1 Sel ajal võidi ristimisel saadud kirikliku nime kõrval kanda rahvapärasel
seda, et inimesed üksteisest mööda ei räägiks.Kud pahatihti tekib ikka probleeme samtähenduslike väljenditeda ja nii võivad tekkida mõned lahkhelid . Nagu näiteks võttes suurtähelise Rootsi kardinad kus läheveb segi Rootsis toodetud kardinad ja piltlik ütlemine trellide kohta. Kui rääkida piltlikest väljenditest siis ned võivad olla nii isiku- või kohanimi.Isikunimi nagu me kõik tema on alati olnud suure algustähega .Ka piltlike väljendite isikunime kirjutati suure tähega.Nagu näiteks võttes kasvõi Achilleuse kand mis tähendab ainust nõrka kohta niisugused väljendeid on mittmeid selhulgas ka Saalomoni otsus, mis tähendab ootamatut, kuid tark ja õiglast otsus.Me kõik kasutame neid piltlike väljendeid oma igapäeva elus.Väljendades tundeid ja otsuseid. Vatakaid arvamusi on aga pakunud reegel ,mis käib kohanimeliste täiendite kirjutamise kohta "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga
· 1 kuu jooksul registreeritakse, pärast lapse sündi. Eesnimi võib koosneda 3st eraldi seisvast(lahku kirjutatud) nimest. Max 30 tähte. · Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid. · Ei tohi olla võõrapärased nimed. Peavad olema traditsioonidest või tavadest lähtuvalt. · Nime võib muuta 1 kord elu jooksul: seda saab taotleda täisealiseks saamisel. · Tuntud isiku nime järgi ei tohi olla. · Tavatu nime muutmine: 1. Vältida kahjulikke tagajärgi. 2. Kaitsta isikunime. 3. Soov kasutada oma esivanemate nime. · Uueks perekonnanimeks ei tohi anda: 1. Hääldus raske ja keerukas. 2. Sama ees ja perekonnanimega isik. 3. Liiga laialdase kasutusega nimi. On olemas nende kohta nimekiri. Liiga paljud kasutavad seda. Levinuvad: Tamm, Sepp, Kask jne. Pärimisseadus 2009 · Kodune testament: 1. Tunnistajate juuresolekul 2. Omakäeliselt. Need mõlemad kehtivad siis kui on olemas kuupäev
Saaremaal la, -vere, Hiiumaal ste. -jala-lõpp isikunimedest tulenenud kohanimed enim Saaremaal. Nahkjala, Mustjala -jala kui determinant: Anijala, Tuhkjala Liitsõnalised apellatiivid: -Hakjala, Puujala Läänemaal jala tähendanud põllumaa vms osa nimetust. Muudest tüüpidest üle tulnud: Mändjala -lepa-lõpp. Pole seotud puu nimega, vaid olnud murdekeeles ,,lõpp" tähenduses. Enim Läänemaal, rannajoone ääres, kus viidanud lahele. Pea-, pää, pe-,be-lõpp. Sageli isikunime osad olnud. Pea-lõpp ,,ots" ,,tipp" mere ääres. Sisemaal tõenäoliselt isikunime osa või olnud pää tähenduses ,,mägi". Pa-lõpp, sageli tuleneb sõnast ,,pää". Ke-lõpp. Sageli tüüpiline Lõuna-Eestile. Kohanimede lühenemisega võivad olla need nimed varem pikemad. Ja-lõpp. Ajalooliselt pikema lõpuga. Mingid apellatiivid on lühenenud. Varem olnud ilmselt tuletusliide. ,,Pedja" Pedäjä Lehmja varem Lehmjala, veel varem Leemeda. Ka nt välja on lühenenud.
otsusest). Võib ise lapsele kinkida. 2)eestkostja peab kord aastas esitama vara kohta aruande Eestkostmine lõppeb: 1)laps saab täisealiseks 2)vanemlikud õigused taastatakse 3)laps adopteeritakse Hooldus Eestkoste asutuse abil. Määratakse täisealistele isikutele, kes füüsiliste või psüühiliste toimingute hooldaja. Hoolduse puhul küsitakse, kas soovib seda inimest enda hooldajaks. Lõpeb, kui hooldatav ei vaj 27.isikunime andmine lapsele Isikunimi ees- ja perekonnanimi. Sündinud lapsele pannakse nimi vanemate kokkuleppel 1 kuu jooksul. Eesnimi tohib olla 1)kolmest eraldi seisvast nimest koosnev 2)topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna) Lapse perekonnanimi: 1)vanemate ühine perekonnanimi 2)kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime. 28.peretoetuste liigid ja maksmise kord 1. igakuised makstavad toetused a. lapsetoetus
sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 22. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? Vastus: 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures. 23. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Vastus: *Isikunimevaramu: Rooma kahekomponendilise isikunime traditsioon (eesnimi+perenimi): Titus Livius. Nimevalik: Roomlaste eesnimedest: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus ja igast tähenduste värk. Nimi ja omadussõnadest, nt Felix *Kohanimevaramu: Augusta Raurica-Augst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Uscorum Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); 24. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus- ja teaduskeele funktsioon
a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi. 31.Isikunime andmine lapsele: Nime tuleb valida: igal ühel on meil oma isikunimi (ees- ja perekonnanimi); kirjapilt peab vastama Eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimi võib koosneda max 3 eraldiseisvat nime või kahekordne sidekriipsuga eraldatud nimi, nimi ei tohi olla pikem kui 30 tähekohta. Ei tohi anda nime, mis sisaldab numbreid. Ei tohi koosneda mittesõnalistest tähistest. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommete ja tavadega. Eesnimi ei tohi olla liiga tavatu
a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi. 31.Isikunime andmine lapsele: Nime tuleb valida: igal ühel on meil oma isikunimi (ees- ja perekonnanimi); kirjapilt peab vastama Eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimi võib koosneda max 3 eraldiseisvat nime või kahekordne sidekriipsuga eraldatud nimi, nimi ei tohi olla pikem kui 30 tähekohta. Ei tohi anda nime, mis sisaldab numbreid. Ei tohi koosneda mittesõnalistest tähistest. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommete ja tavadega. Eesnimi ei tohi olla liiga tavatu
kellel(e)?millel(e)?) o Akuzativs (ko? keda?mida?) o Instrumentalis (ar ko? kellega?millega?) o Lokativs (kur? kus?) o Vokativs (bez jautajuma(!)) · Omadussõnadel kahesugune lõpp · Tegusõnadel 3 pöördkonda: minevik, olevik, tulevik · Subject verb object NIMED · Üle 8000 9000 isikunime · Võõrsõnu ja nimesidlätistatakse · Janis, Karlis,Arturs, Liga, Anna, Madara (pop) 3) LÄTI AJALUGU LÄTI MAATUNDMINE MUINASAEG · U 3000 eKr soome-ugrilased jõuavad Balti mere äärde · U 2000 eKr jõuavad baltid, leedulaste ja lätlaste eelkäijad, Balti mere äärde LÄTI Zemgali ETNOGENEES · Mainitud 9.saj
Lepingu eesmärk oli koostada uurimus ,,Nimekorralduse analüüs". Lepingu täitmiseks moodustas Eesti Keele Instituut töörühma, kuhu kuulusid nimeuurijad eri asutustest: Kairit Henno ja Peeter Päll Eesti Keele Instituudist, Annika Hussar Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Eve Alender Tartu Ülikoolist ja Evar Saar Võru Instituudist. Uurimuse üksikud osad on kirjutanud järgmised autorid. Isikunimede peatüki perekonnanimesid käsitleva osa ja peamiselt ka isikunimeõigust puudutava on kirjutanud Kairit Henno, eesnimesid ja nende korraldamist käsitleva teksti Annika Hussar. Kohanimede peatüki on kirjutanud Peeter Päll (eeskätt ajaloolise osa ja praeguse kohanimeseaduse käsitluse) ning Evar Saar (võru kohanimed ning kohanimekorralduse ülesanded). Ärinimede peatüki on kirjutanud Eve Alender. Peeter Päll on kirjutanud nimekorraldusest üldiselt, võõrnimekirjutuse osa, koostanud kirjanduse loetelu ning ühtlustavalt toimetanud kogu uurimuse teksti
(taimed nagu polekski päriselt elus, „lased“!). 11. Perekonna teadusliku nime kuju ja moodustamine. Perekonna taseme nimed on alati nimisõnad ainsuse nimetavas käändes ja suure algustähega. Perekonna nimi võibki olla ladina või kreeka või muus keeles sellesama tähendusega. Näiteks Canis (koer), Passer (varblane), Lumbricus (vihmauss). Aga võib ka olla tuletatud mõnest maakohast või isikunimest, enamasti lõpuga ia, näiteks Baicalia, Olavius või Barryjamiesonia. Päris isikunime loomaperekonnale panna pole sünnis. Tänapäeval pannakse homonüümia vältimiseks tihti liitsõnalisi nimesid, kus põhisõna on rühma iseloomustav, näiteks Atlantodrilus („drilus“ tähendab rõngussi, „atlanto“ ookeani). Kõlbavad ka ükskõik mis rahvuskeelest võetud nimed või hoopis väljamõeldud sõnad. 12. Liigi ja alamliigi teadusliku nime kuju. Liiginimed on binaarsed ehk kaheosalised: perekonnanimi ja sellele järgnev liigiepiteet (liigitäiend)
o käekirja mõjutab ka inimese suhtumine kirjutatusse (vähetähtsa puhul on käekiri korratu) Allkiri on teksti sisu teadaolekut või muud fakti tõendav või kinnitav märgis. Allkirjana kirjutatakse kas ainult oma perekonna nimi, perekonnanimi koos eesnime esitähega, harvemini koos eesnimega. Allkiri kujuneb reeglina välja tingimustes, kus kirjaoskus on juba teatavas ulatuses omandatud. Aegamisi kaugeneb allkiri oma kirjavormilt isikunime tekstis kirjutamise viisist. 3. Kirja tunnused Kirjal, kui suhtlemisvahendil on oma sisu ja vorm. Lähtudes kirja sisust ja vormist eristatakse: kirja sisu- ja vormi tunnused. · kirja sisu tunnused: o kirjas esitatud andmed ja nende esitamise laad ( millist fakti teenib , näiteks elukutselised andmed ). o stiili iseärasused ( väljendusviis, sõnavara tundmine )
Ta abiline oli eesti munk Nicolaus, kellega koos käidi 12.saj 2x Eestimaal. Usulise missiooni ettevalmistamiseks tõlgiti eesti keelde katoliku kiriku tähtsamad palved ja riitused, millest pole siiani midagi leitud. Henriku Liivimaa kroonikas on 12.saj lõpust ristisõdadeaegseid kirjutisi, kus kirjeldab detailselt sõda eestlastega, peatub ka eestlaste kommetel-eluolul, lisaks on kirjas mitusada koha- ja isikunime, üldnimesid vähe. 1241 Taani hindamisraamatus on Eesti maavaldussuhete register. Teose Eestimaa lehekülgedel on ~500 kohanime, millest vaid 50 pole tänaseni säilinud. Tekst on ladina keele reeglite järgi mõnede saksa ortograafia elementidega kirja pandud. Isiku- ja kohanimesid leidub 14-17.saj Tallinna turberaamatutes. JÄRELDUSED: Põ-Eestis on säilinud h sõna algul. Sõnade kirjapaneku järgi oletatakse, et p/t/k hääldusid tugevamalt kui praegu
kandma abiellumisel saadud perekonnanime, neiupõlvenime (see, mis oli enne esimest abiellumist) 6) Kui on tegemist soomuutmisega, siis võib oma eesnime muuta. Kui perekonnanimes kajastub soo tunnus, siis võib perekonnanime ära muuta. Uue nime taotlemiseks tuleb pöörduda perekonnaseisu ametisse, kus on vastav komisjon (ca 1000 tk aasta kohta) Uue nime taotlemise põhjused: tavatu kujuga nimest vabaneda; soov kaitsta oma isikunime- nt kui on samanimelised isikud, soov vältida majanduslikke või sotsiaalseid tagajärgi, soov kasutada oma esivanemate nime NB! ei tohi võtta perekonnanime, mis on keerukas ja tavatu; kelle ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg langevad kokku; liiga laialdase kasutusega perekonnanimed (500 isikut) nt Tamm, Saar jne; mida kasutatakse üldise eesnimena; isikunimel võib lisaks tähtedele kasutada järgmisi sümboleid: tühik, sidekriips, punkt, ülakoma, sulud.
sepp tähendab 'Šotimaalt pärit sepp'. Kirjutage Suur Rannavärav ja Väike Rannavärav. Inglise nimest Newton tehtud lik-tuletis on newtonlik (väikese tähega). Kirjutage Skandinaavia kirjanduse tõlkija. Sõna jõulukuu on väikese tähega. Kirjutage kadrit jooksma. Kirjutage idarinne, läänerinne, looderinne (väikese tähega). Kirjutage Suure-Jaani muusikafestival. Pühakud on püha Anna, püha Antonius, püha Birgitta, püha Jüri, püha Luukas, püha Miikael jt. Isikunime järel on sõnad vanem ja noorem väikese tähega, nt Alexandre Dumas vanem. Kirjutage (teatri) suur saal, väike saal (väikeste tähtedega). Kirjutage Läti latt (Läti raha). Kirjutage araabia kevad. Ladina väljend alma mater on osastavas käändes alma mater’it. Lause sees on see ladina väljend väikese tähega. Kirjutage Skandinaavia ühiskond (täiend suure tähega). Üritused on Tallinna maraton ja Tallinna sügisjooks.
Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne. Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks- Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime- Kaarli, Piibu-Leenu, Julk- Jüri, Habeme-Karla, Kõverkaela-Juku, Kupja- Prits, Karja-Eedi, Kupu- Kai, Sauna-Madis, Torupilli- Juss. Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga).
Lapse perekonnanimi: 1) vanemate ühine perekonnanimi 2) kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime. Perekonnanimi seoses abiellumisega valib uue nime või säilib sama. Abielu lahutamisel: 1) säilitatakse abielu ajal olnud nimi 2) taastatakse abielu eelne nimi Millal taotleda uut nime: 1) soovitakse vabaneda tavatust nimest 2) soov kaitsta oma isikunime 3) soov kasutada oma esivanemate nime On 500 perekonnanime, mida ei või võtta (v.a. abiellumisega). Näiteks: Tamm, Kask, Saar, Kukk, Ilves jne. 15 23.10. (L) Vanemate õigused ja kohustused Ei loe, kas vanemad abielus või mitte. Vanematel on õigus ja kohustus hoolitseda oma laste eest, neid ülal pidada. Kui lapsed üle 18-
Kui laps sünnib surnult, antakse perekonnanimi, kui vanemad soovivad, siis ka eesnimi. Lapse perekonnanimi: 1) vanemate ühine perekonnanimi 2) kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime. Perekonnanimi seoses abiellumisega valib uue nime või säilib sama. Abielu lahutamisel: 1) säilitatakse abielu ajal olnud nimi 2) taastatakse abielu eelne nimi Millal taotleda uut nime: 1) soovitakse vabaneda tavatust nimest 2) soov kaitsta oma isikunime 3) soov kasutada oma esivanemate nime On 500 perekonnanime, mida ei või võtta (v.a. abiellumisega). Näiteks: Tamm, Kask, Saar, Kukk, Ilves jne. Vanemate õigused ja kohustused Ei loe, kas vanemad abielus või mitte. Vanematel on õigus ja kohustus hoolitseda oma laste eest, neid ülal pidada. Kui lapsed üle 18- aastased, aga õpivad põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses, vanematel kohustus ülal pidada last
11) Ammendavaid ajaloolisi andmeid pole kerge kõigist nimedest saada. Eesti asulanimede jala-lõpp: kokku 19 nime. Selleks on 4 võimalust: 1) isikunimedest tulenenud kohanimed, 3) liitsõnalised apellatiivid, 2) kui determinant, 4) muudest tüüpidest üle tulnud. 5) Eesti asulanimede pea-, pää-, pe- ja be-lõppe on kokku 57. 1) on olnud tähenduses ots või tipp, 2) isikunime osana. 3) Eesti asulanimede ke-lõppu on 19 kohanimes. See on tüüpiline Lõ-Eestile. See on tavaliselt lühenenud mingist pikemast sõnast (-kivi või -küla): Sõtkülast on saanud Sõtke. –ke võib olla ka deminutiivsufiks. See võib olla ka lihtsalt tüve osa. ja-lõpp on tuletussufiks. Ajalooliselt on see olnud osa pikemast tüvest, on lühenenud (-jala, -jõe, -koja, -oja, -välja, -Jaagu). na-lõpp on sage (kokku 160 nime)
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot
selles peres, kuhu teada lapsendada soovitakse. Kohus toimub kinnisel istungil (asjaomased isikud). Sellega kaasneb lapsendamissaladuse hoidmine. Lapsendama ei pea abielupaar. Kui üks abikaasadest soovib lapsendada, tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek. Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime. Kui lapsendaja ei täida oma põhikohustust ja temalt võetakse vanema õigused ära, siis neid ei taastata Isikunime andmine lapsele 1) vanemate ühine perekonnanimi 2) kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime. Perekonnanimi seoses abiellumisega valib uue nime või säilib sama. Vanema ja lapse õigussuhe Põhiseadus § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
või aga sisaldada täiendit ega lühendit, mis viitaks äriühingule (ÄS § 8 lg 1). Erandina toob seadus juhtumi, kus füüsilisest isikust ettevõtja peab talu. Ettevõtte võõrandamisel teisele füüsilisest isikust ettevõtjale ei või viimane reeglina endist ärinime kasutada, välja arvatud juhul, kui võõrandaja annab selleks kirjaliku nõusoleku. Ettevõtte omandamisel pärimise teel sellist nõuet ei ole ja omandaja võib endise nime all edasi tegutseda. Ärinimes sisalduva isikunime muutumine ei ole samuti automaatselt ärinime muutumise aluseks. Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema õiguslikule liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit - täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), jne. Lühendites kasutatakse ainult suuri tähti. Tulundusühistu puhul seadus mõnetähelist lühendi kasutamise võimalust ette ei näe, vaid nõuab täiendi “ühistu” kasutamist. Täiend või lühend peab paiknema ärinime alguses või lõpus.
mille tekkest on mitmeid ¨ legende. Uldlevinud on arvamus, nagu tuleks m¨arkide nimi Zhou d¨ unastia aegse kroonikakirjutaja Taishi Zhou () j¨ argi, aga nagu Mizugami [ 84, lk.291] ja Shirakawa 186 [ 94, lk.596] osutavad pole m¨ark siiski mitte isikunime t¨ahenduses, vaid `lugema' () v~oi ka `jutti vedama' t¨ahendusega. Vana u ¨markirjam¨argid on hilisematest pronks- ja v¨aikse ¨markirja m¨arkidest keerulisemad, joonte arv on suurem, need on u k¨aa¨nulisemad, m¨argid on v¨aga toretsevad ja dekoratiivsed. Zhou kirja geograafiline kasutuspiirkond u ¨htis luu- ja pronkskirja tekkealaga, seet~ottu on zhou kiri vanadele m¨arkidele l¨ahemal kui S~odivate Riikide ajal ida poolsetel aladel kasutusse v~oetud m¨argid.