Eesti kirjandus AT41 Juhendaja: Liivi Vassar Särevere 2013/2014 Sisukord 3lk- eestikirjandus 1941-1944 4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat;
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.
aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise vanuserühma
-----Nopi oma õitsevast aiast lõhnamälestusi saja aasta eest hääbunud õitest. -----Tunne oma südamerõõmus seda elurõõmu, mis kord kevadisel hommikul lauldes saatis saja aasta taha oma rõõmsa hääle. ("Aednik") Millised tunded ja mõtted avalduvad Tagore eeltoodud värssides? Milles avaldub looduslähedus? Modernistlik e avangardne luule XX sajandil Sõna modernism võib tõlgendada mitmeti: selles võib näha kitsalt sajandi alguses briti ja ameerika kirjanduses tekkinud ja viljeldud suunda või, vastupidi, seda võib pidada ka väga laiaks nähtuseks, mis hõlmab peaaegu kogu kahekümnenda sajandi kultuuri. Sai alguse 19. saj lõpus Prantsusmaalt. Uuenduslikud suunad. Individualism, iseenesest lähtuv. Põlgus massilisuse vastu. Ei usu maailmaparandamise võimalusse. Avangardiks nimetatakse pärast sümbolismiperioodi, selle sajandi alguses tekkinud
See, millele T rühmitus rõhub on suuresti hilisem ekspressionismi faas ja see on poliitilisema konnotatsiooniga. Siurus on midagi teisiti, on midagi, millele on Tarapita teatav vastulause. Tarapita-aegne Under on vastulause soneti-aegsele Underile. Enne Siuru juurde jõudmist natuke taustadest. Poliitilised, sõjasündmused, rühmitused ja on võimalik välja tuua ka muid punkte (ühendusi, väljaandeid, sündmusi), mis hakkavad ajalugu liigendama. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on lõpetanud ja nüüd otsitakse rühmituste kaudu ka laiemapõhjalist koondumisvõimalust kirjanikele. Kas on võimalik eesti kirjanikke üldisemalt ühe mütsi alla koonduda (küsimus on koguaeg Tuglas peas). + 1923 "Looming" (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner, Semper) deklareerinud ennast kui parlamentaarset kirjandusajakirja.
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.
rukkis“ jt. 1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt korraldati suurem hukkamõistukampaania. Kross, Niit ja Kaalep (olid ka paroodias tähelepanu alla võetud) said kõvasti nahutada. Hukkamõistukampaania tulemus on lõpuks see, et vabavärss saab 60ndatel aastatel võimalikuks. Küsimus polnud mitte vabavärsis kui
Kõik kommentaarid