Aivar Siska 12.02.2012 Jaaguar Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaagua...
Punane hiidkänguru Kängurudest Punane hiidkänguru on imetaja Känguru kari koosneb sajast või enamast isendist Känguru on kohastunud elama kuivades kohtades Et saada vett, läbivad kängurud vahel päris pikki teekondi Kängurusid on tapetud igasugustel erinevatel põhjustel juba kaua Aborigeenid küttisid teda alguse liha ja naha pärast Talunikud peavad neid kahjulikeks loomadeks ja tapavad neid Põhiandmed Pikkus: keha kuni 1,6 ja saba pikkus on kuni 1 meeter Kaal: isastel ligikaudu 90 kg, emastel umbes 30 kg
Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 2030 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. Pannes lõuad poolkinni, pumpab vaal vee välja ning hoiab planktonit plaatide kiuste kinni. PALJUNEMINE Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Suguküpsuse saavutavad 4.5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5 m pikkuseks, emased 23 m pikkuseks. Emasloomad sünnitavad ühe poja kord 23 aasta jooksul. Tiinus kestab 340366 päeva. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu
Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt.Emane sünnitab 23 aasta tagant 68 meetri pikkuse järglase, keda imetab 78 kuud. Emase vaala piimanäärmetest erituv piim on väga toitev, seepärast võib vaalapoeg päevas juurde võtta kuni 100 kg. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad muidu ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri
kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur kopsumaht mille abil võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. Pannes lõuad pool-kinni, pumpab vaal vee välja. Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima, teda
ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. Leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Fruktoos: ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest, fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos on sahharoosist ja glükoosist magusam. Laktoos: ehk piimasuhkur, kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 28 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Maltoos: ehk linnasesuhkur tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Valgud: Valgud ehk proteiinid on universaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad.Valgud on polüpeptiidid st koosnevad aminohappetest, inimene vajab kahtekümmet aminohapet, nendest kaheksat nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks, sest organism ei suuda neid vajalikus koguses ise
(elevandiluu) pärast. Tänapäeval on liik looduskaitse all. Kiirus : *Ta suudab joosta kuni 30 km/h. Eluviis : *Toitumine: jõehobu on herbivoor, ta tuleb öösel kaldale ümberkaudsete jõeluhtade värsket rohtu sööma. *Vaenlased ja ohud: peale päikese, mis põletab jõehobu nahka, ei karda ta midagi ega kedagi, ainult pojad langevad mõnikord kiskjate saagiks. *Seltsingulisus: jõehobud on seltsingulised loomad, kari koosneb 20-100 isendist, keda juhib isasloom. *Leviala ja elupaik: Jõehobu elab Aafrika jõgedes ja nende kallastel, teda võib kohata kuni 2000 m kõrgusel. Sigimine: *Suguküpsus: 3-4 eluaastal *Paaritumine: madalas vees. *Pesakond: kahe aasta järel sünnib üks poeg. *Poegib kuival maal, imetab vees. Kas teadsid et... *Jõehobud on väga lähedased sugulased sigadega. *Jõehobu on võimeline oma suu nii pärani avama, et moodustub enam kui 150- kraadine nurk.
känguru võib ainult ühe tagajala löögiga inimese või koera kõhu lõhki rebida kängurud söövad rohtu ja teisi taimi nad ei ole väljasuremise ohus Kängurud känguruid on üle 50 liigi, suurim neist on hiidkänguru, kes võib kasvada kuni kolme meetri pikkuseks kängurud on põhiliselt aktiivsed öösiti kängurud on kohastunud elama kuivades kohtades kängurude kari koosneb sajast või enamast isendist Koaalad Koaalad elavad Ida-Ausraalia eukalüptisaludes näeb välja nagu väike karuke jäsemed on kohastunud puudel ronimiseks lühikesed kõverad jalad koaala on ööloom väike koaalapoeg kaalub sündides umbes 5 grammi, ta on 2 cm pikkune, pime ja paljas eluea pikkus 15-20 aastat Koaalad tarbib toiduks vaid 20 eukalüptiliigi lehti, kusjuures neid on kokku 300
toita. Vahel on hundikutsikad võimelised karjale järgnema juba suvel. Järgmisel aastal iseseisvub osa neist, aga osad jäävad karja. Põhiandmed: Pikkus: keha pikkus 100-150 cm, saba pikkus 31-51 cm Turja kõrgus: 65-80 cm Kaal: kuni 80 kg Suguküpsus: isasloomad 3-aastaselt, emasloomad 2-aastaselt Innaaeg: märts Tiinuse kestus: 61-63 päeva Poegade arv: 4-5 Harjumuspärane eluviis: elavad tavaliselt 7-10 isendist koosnevas rühmas Häälitsused: ulgumine Toitumine: jänesed, põhjapõdrad Eluea pikkus: umbes 7 aastat Huvitavat: Umbes 10 protsendil jahikäikudest on edu Arktika aladel on nii vähe toitu, et midagi ei lähe raisku. Näiteks tundrahunt sööb jänese ära koos naha, kontide ja sisikonnaga Hundid võivad olla kaua ilma toiduta ja korraga võivad nad süüa kuni 10 kg liha Hundid uluvad, et näidata teistele oma olemasolu
kohas (nt põõsa all). Nad toituvad peamiselt rohust, erinevatest taimedest ja madalakasvulistest põõsastest. Talvel kui maas on lumi toituvad puude ja põõsaste osktest ja koorest. Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Piirkond kus nad liiguvad on erinev, isastel on 100 ha ringis, emastel 85 ha ringis. Eraldi on päevased ja öised piirkonnad. Valgejänesed on valdavalt üksiklased, kuid vahel 2 võivad nad olla kuni 70 isendist koosnevate seltsingutena (nt eriti headel toitumisaladel, lumevälja servades). Emased jäävad imetamis perjoodil poegade lähedale. Emaloom hoiatab poegi ohu eest klõpsuvate häälitsustega (mida tehakse hammastega). Võitlemisel kasutavad valgejänesed tagakäppi (löögid) ja eeskäppi (poksimine). Neil on väga hea kuulmine ja hea haistmine. Nad võivad joosta kuni 64km/h. Sigimisperiood on valgejänestel veebruarist augustini. Pesakonnas on 1-5vahel ka kuni 13 poega
keskkonnasäästlikud autod. Embrüonaalkloonimine. Munarakk viljastatakse in-vitro meetodil. Varane embrüo jaotatakse osadeks. Osad taastuvad ning need siirdatakse erinevate emasloomade emakatesse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. Nt lehm, emad võivad erinevad olla, kuid vasikad tulevad kõik samasugused. Kõik rakud on totipotentsed ehk võimelised arenema organismideks. Loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund. Väärtuslikust isendist on võimalik saada mitu. Tüvirakud saab eristada: 1)blastotsüstist saadavad(või sügoot)- võimelised arenema, ükskõik mis organiks, isegi tervik organismiks. Nad on totipotentsed. 2)embrüonaalsed: on pluripotentsed ehk neist võib ka areneda mingi organ või mõni keharakk. Tervik organismi ei saa neist. 3)täiskasvanud inimese: multipotentsed, ehk neist on võimalik saada mingeid kindlaid rakke. Tüvirakke saab nt lootel nabaväädiverest
oma kehakaalust päevas Nad sukelduvad kuni kuueks minutiks tavaliselt 2060 meetri sügavusele, jälitades saaki, mille asukoha teevad kindlaks ultrahelisignaalide abil. ELUVIIS Pringel elab külmades meredes nii ida- kui läänepoolkeral. Teda võib kohata nendes merepiirkondades, kus keskmine temperatuur on alla 15°C. Pringel tunneb end koduselt kaldalähedastes ning madalates merepiirkondades. Ta elab kas üksi või väikestes, 210 isendist koosnevais rühmades. Samas võivad nad rännakuteks või headesse toitumispiirkondadesse sattudes koguneda vahel isegi mõnesajalisteks parvedeks. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast. Pringel võib elada isegi 20 aastat, kuid viimastel aastatel on nende keskmine eluiga Läänemeres langenud umbes kümne aastani. Pringlid on suhteliselt arad loomad ning hoiduvad paatidest eemale. Seetõttu on teda raske vaadelda.
kasvu sõralised, isegi noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Peale selle söövad lõvid raipeid ja kõikvõimalikke pisiloomi, isegi hiiri. Suurt looma jahtides hiilib lõvi tasahilju lähemale ja tabab siis ohvri mõne pika välkkiire hüppega. Saagi surmab ta vahedaküüneliste käppade ja võimsate hammastega, millega saab purustada mistahes luu. Täissöönud lõvid kustutavad janu ja heidavad puhkama. Arvatakse et neljast isendist koosnevale praidile piisab ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikuid, tavaliselt haigeid või vanadusest väetid loomad, kes ei suuda tabada enam sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Paaritumine pole seotud kindla aastaajaga, mistõttu võib üheaegselt kohata emalõvisid kõige erinevamas vanuses kutsikate seltsis. Innaajal toimuvad isaste verised võitlused võivad mõnikord lõppeda isegi surmavalt. Tiinus kestab 105-112 päeva
troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu "varutud" paksule rasvakihile. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. PALJUNEMINE Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tunni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15m pikkuseks
Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad.Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta. (17kJ) ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 2-8 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. Laktaas lõhustab laktoosi lihtsalt suhkruks glükoosiks ja galaktoosiks, mis kehas imenduvad. Laktoos ei lahustu etanoolis ja langeb põhja,aga ülejäänud vadaku komponendid lahustuvad. Imetajate toidus esineb laktoosi peamiselt piimas. Tselluloos Glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariidid,elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000
lahknevad, et loom saaks liival paremini edasi liikuda. Karvkate: Õrn, villataoline karv peas, kaelal, kurgu all ning küürul, mis kaitseb üksküürkaamelit päikese eest. SUURUS Kõrgus: Turja kõrgus 1,8-2,1 m, küüruga 1,9-2,3 m. Pikkus: 2,25-3,45 m. Saba pikkus: 50-53 cm. Kaal: 450-650 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 4-5-aastaselt. Innaaeg: Varieerub sõltuvalt toidu kättesaadavusest. Tiinuse kestus: 12-13 kuud. Poegade arv: 1. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad kuni 30 isendist koosneva karjana. Toitumine: Kõik kättesaadavad taimed. Eluea pikkus: 17-30 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kaamellaste (Camelidae) sugukonda kuulub 2 perekonda, kaamel on suguluses näiteks guanaako, laama ja alpakaga. ESINEMINE Oletatakse, et kaamel pärineb Araabiast. Tänapäeval esineb kodustatud kaamelit Aafrika põhjaosast ja Kesk-Aasiast Mongooliani. Kaamelid elutsevad ka Austraalias. KAITSE Koduloomana on kaamel arvukas, ent vabas looduses juba tõenäoliselt hävinud
anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu varutud paksule rasvakihile. Paljunemine Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevatest rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Siginemine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima, teda toidetakse aga
akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutusi edasi kanda ja salvestada närvisüsteem - elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ''tundmaõpitud'' patogeenide vastu organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri
on püütud, siis harilikult lendab herilane kas taime varrele, põõsa või puu oksale ja eraldab talt pea, tiivad, jalad ja kõhu. Järele jäänud rindmik viiakse pesasse vastsetele toiduks. Herilaste tihedad rünnakud mesilasperele nõrgestavad pere ja viib lõpuks selle hukkumiseni. VESPA VELUTINA VESPA VELUTINA OHTLIKKUS • Ainult viljastatud emased (kuningannad) suudavad talve üle elada ja leida pärast talvitumist uue pesa. Iga koloonia saab alguse ühest isendist. Viimane suudab anda mitu tuhat töölist ja sadu isaseid ning noori kuningannasid, kes on võimelised paarituma ja pärast seda uue koloonia rajama. Selline tõhus elutsükkel muudab vapsikute taolised ühiselulised putukad väga võimekateks sissetungijateks. • Põhiline mure Vespa velutina pealetungi osas on aga see, et leides mesilaspere või mesila, kipuvad nad jääma paigale ja spetsialiseeruma leitud mesilastele. Vapsik paneb mesilastaru kohal paika oma
arusnahk on väga hinnaline ja vanasti jahiti kalaane selle pärast armutult Arvukus Tänapäeval on nende arvukus märgatavalt tõusnud, kuid jääb ikkagi mitu korda kunagisele alla, mistõttu püsib vajadus range kaitse järele. Kalaane on proovitud kasvatada aedikuis, samuti aklimatiseerida Barentsi meres Murmanski lähedal, kuid kumbki pole tulemusi andnud. Merisaarmas elab 5-40 isendist koosnevas karjas. Eluviis Elupaik Kalaanid elavad kaljustel mererannikul riffide ja lehtadrutihnikutega. Need paigad on inimestele raskesti ligipääsetavad. Ent kalaanid pole eriti paigatruud ja võivad elukoha kergesti hüljata. Vaikse ilmaga võivad nad ujuda kaldast 1825 km kaugusele. Nad on päevaloomad, toituvad mitu korda päevas ja siis puhkavad kas rannal või vees. Vees kogunevad kalaanid puhkama vahel
Suurimad rühmad moodustuvad sigimisperioodil, kui lesilatesse koguneb hiigelsuur arv loomi. Kõrvukhülglased jagavad oma aja vees jahipidamise ning maismaal lesimise vahel. Vaatamata ümarapoolsele kehale on nad ka maismaal äärmiselt liikuvad ja on suutelised kiiresti edasi liikuma. Nad tõukavad end edasi esi- ja tagaloibadega, säilitades seejuures sirge kehahoiaku. Vette sööstavad sukelnorsud pea ees. Sageli ei tee nad seda üksi, vaid kogunevad kaldale mitmekümnest isendist koosnevate rühmadena ning hüppavad üheskoos lainetesse. Tõenäoliselt oskavad merilõvid hinnata vee sügavust ning käituvad sukeldudes sellele vastavalt. Vee all on ninasõõrmed ja kõrvaavad suletud. Merilõvi peab vee all hingamata vastu mitu minutit. Merilõvide häälitsused on klähvimist meenutavad helid, möirgamine ja ulgumine. Elavad nad 10-15 aastat, vangistuses aga kuni 20 aastat. 5
5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Sünnijärgse arengu võimalused looduses 1. Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b. Vaegmoone vastne > valmik 2. Otsene areng järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. Postembrüonaalse (sünnijärgse) arengu etapid inimesel 1. Juveniilne e.noor järk elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2. Sigimisvõimeline periood väga aktiivne periood
Nimetus: delfiinid, afaliinid, pringlid Teaduslik nimi: Delphinius delphis Sugukond: Delphinidae Selts: Cetacea Kehapikkus: 1,1-10m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel kuni 8000 kg ja enam [isane mõõkdelfiin]) Levik: kõik ookeanid ja meered, merelahed, mõned suured jõed Elupaik: merine keskkond ja ka mageveekogud (rannikuveed, merelahked, suured jõed) Toit: kalad, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12, mõõkdelfiinid 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1, väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6 - 120 kg Eluiga: 6 40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilsete populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. 5 SUGUKOND: DELFIINLASED Delfiinlased on üsna väiksed (1 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega
Kes on kodutuhkur ehk frett Tuhkur on väga mänguhimuline väike loomake, kes on loomult kiskja ehk loomtoiduline. Tuhkru keskmine eluiga on 7-10 aastat. Kehakaal on emastel ja isastel natuke erinev, kuid keskmiselt 1-2 kg. Suguküpsus saabub kuskil kuuekuu vanuselt ja innaaeg on emastel 1x aastas kevadel, aprillist kuni maini (oleneb isendist, mõnel ka varem-hiljem), pesakonnas on kuni 9 kutsikat, kes sünnivad esialgu väga pisikestena. Tuhkrul on üle keha näärmed, mis eritavad talle iseloomulikku lõhna/haisu. Samuti on tal saba all olemas näärmepaunad (haisukotid), kust ta ohu korral väga ebameeldivat ja teravahaisulist nääret välja paiskab. Isastel loomadel on hais vängem kui emastel. Tuhkrut vaktsineeritakse nagu koera ja kassi kolme kuu vanuselt marutaudi vastu ning talle väljastatakse
Need on paljunemise edukust määravad komponendid. Kohanemus näitab vaadeldava (muteerunud või adapteerunud) isendi paljunemisedukust võrreldes populatsiooni keskmisega. Kui fitnessi näitaja on 1, siis viitab see muutuse neutraalsusele, kuna ei anna isendile eelist paljunemises. Samas tähendab fitness 1,05 juba olulist edukust. Kui kohanemus on 0, ei ole isend üldse suuteline järglasi saama ning uus tunnus ei levi ühest isendist edasi. Adaptsioon (kohastumus) on mingi tunnuse arenemine, mis suurendab vaadeldava isendi kohanemust. Peab olema pärandatav, et sellest LV puhul üldse rääkida saaks. Kohastumustena saab vaadelda organismide väga üldiseid (nt hapniku kasutamine), morfoloogilisi (nt tiivad) ja käitumuslikke (nt migratsioon) omadusi. J.M Smithi järgi saab kohastumusi jaotada: geneetiline adaptsioon, arenguline paindlikkus ja
PIKKUS JA KAAL Ta on kõige suurem maismaaloom. Isaslooma õlakõrgus on ligi 4 meetrit ja ta võib kaaluda kuni kuus tonni, juba sündides kaalub elevandipoeg 100 kg. ELUIGA Elevant elab umbes 70 aastat. SIGIMINE Suguküpsus: ligi 15 aasta vanuselt. Paaritumine: aastaringselt. Pesakond: harilikult 1 poeg. ELUVIIS Toitumine: elevant on taimtoiduline ja võib süüa üle 200 kg taimi päevas (rohtu, puuvilju, oksi ja lehti Seltsingulisus: ta elab kuni kahekümnest isendist koosnevas rühmas, mida juhib emasloom. Leidub ka üksikuid täiskasvanud isaseid ja noorte isaste salku. Elevandid suhtlevad rämedat pasunahäält meenutavate häälitsustega, mis kostavad kilomeetrite taha. KAITSE Aafrika elevant on hävimisohus liik. Nende loomade küttimine ja nendega kaubitsemine (eelkõige puudutab see võhku ehk elevandiluud) on keelatud. Praegu elab vabaduses vähem kui 600 000 Aafrika elevanti. MUU Kiirus: 8-9 km/h. Ta võib läbida päevas kuni 80 km.
avamaastikke väldib. Tähnikvesilik on öise eluviisiga, päevaks varjub pehkinud puude koore alla ja kändudesse. Märtsi lõpust juuni lõpuni (sigimisperioodil) elab vees - väikestes järvedes, tiikides, kraavides ja ojades, eelistab väikesi, madalaid ja soojaveelisi veekogusid. Oktoobrist aprillini talvituvad veekogude lähedal (mitte kaugemal kui 50...100 m) lehehunnikutes, näriliste urgudes, vahel ka keldrites ja kartulikoobastes 3...5 isendist koosnevate gruppidena. On tundlik kõrgete temperatuuride suhtes (optimaalne on 23,5 °C), kuid talub võrdlemisi hästi madalaid temperatuure. · Toitumine Vees elades toitub sääskede, kiilide ja ujurite vastsetest, vähilaadsetest, veelimustest, kalamarjast ja konnakudust. Maismaal elades toitub vihmaussidest, putukatest, hulkjalgsetest ja muudest selgrootutest. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. · Sigimine
Liikide arv: 50 (mõnedel andmetel 41) Sugukond: Delphiniade Selts: Catacea Kehapikkus: 1, 1-10 m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel) kuni 8000 kg ja enam (isane mõõkdelfiin)Kald, kalmaarid, teised peajalgsed. V Levik: kõik ookeanid ja mered, merelahed, mõned suured jõed Elupaik: merine keskkond ja mageveekogud (rannikuveed, fjordid, merelahed, suured jõed) Toit: Kald, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed jm; Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12. mõõkdelfiin 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1. väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6-120 kg Eluiga: 6-40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilse populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. Kasutatud kirjandus: 1. Imetajad. Tõlkija Alekssei Turovski. Toimetaja Rein Põder. Karrup 1999. 2. Loomade elu 7. köide, Imetajad. Toimetanud L.Poots. Tallinn, Valgus 1987. 3
Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke Elus ja eluta organism Elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem Eluta organism on ökosüsteem mis on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond Otse ja moondega areng Otsene areng järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. 6 Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b. Vaegmoone vastne > valmik Kõigusoojane ja püsisoojane Konn on kõigusoojane ja püsisoojane on imetaja Populatsioon ja liik 3. Loetle, millised elusorganismile omased tunnused on tunnused on tuvastatavad teadvuseta inimese puhul? Inimene on soe, süda lööb, inimene hingab 4. Miks on teadusliku uurimismeetodi juures oluline vaadata ka muutujaid? 5
veel omapärane elund kolmas, kiirusilm, millel ei ole läätse. Seetõttu saavad silmud tema abil ainult valgusaistinguid. Selle vanapärase elundi on nad pärinud oma eellastelt. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei ole ühinenud. (Jones, 2007) Joonis 1. Merisuti imiklehtrist suuava (Tate, 2003). 3 2. ELUTSÜKKEL JA KUDEMINE Silmu vastsed erinevad niivõrd täiskasvanud isendist, et kuni XIX. sajandi keskpaigani peeti neid iseseisvaks perekonnaks (Ammocoetes). Merisuttide vastsed on liivasonglased, neil on silmad nõrgalt arenenud ja õrnalt kaetud. Nelinurkset suuava varjab mütsinokataoline ülahuul. Huule sisepinnal ja ümber suuava on hulk hargnevaid narmakesi. Kolmnurksed välimised lõpuseavad paiknevad keha külgedel pikivaos. (Jones, 2007) Liivasonglased elutsevad madalates, aeglase vooluga, mudastes oja piirkondades. Sagedalt
vähenenud üle kolme korra. Hobuste arv on olnud kogu perioodi jooksul väga väike, kuid ka nende arv on vähenenud 5300 isendini 2007. aastal. Pidevas languses on olnud ka veiste arvukus, kui kaheksakümnendatel oli neid üle 800 tuhande, siis 2007. a 240 tuhat. Lammaste ja kitsede arv vähenes sajandivahetusel 30 000-ni, viimastel aastatel on see jälle tõusma hakanud ja jõudnud 76 000-ni. Stabiliseerunud on ka sigade arvukus, kaheksakümnendate üle miljonist isendist on saanud praegu 380 tuhat. Toome võrdluseks ka lindude arvu muutused, mis on veelgi drastilisemad. Joonisel 7 on kujutatud lindude arvu muutusi aastatel 1980-2007. Allikas: [PM09: Loomad ja linnud, 31. detsember] Joonis 7. Lindude arv Eestis aastatel 1980-2007, tuhandetes Graafik räägib ise enda eest. Suurim langus lindude arvukuses algas samuti kaheksakümnendate lõpus ja kestab väikeste tõusude ja mõõnadega siiamaani. Ligi 7 miljonist linnust oli 2007
2. Kehavälised a) toidu kättesaadavus b) kasvu mehhaniliste piirangute puudumine (Hiina väikeste jalgadega naised) Areng See on organismi ehituse ja elukvaliteedi muutus tavaliselt paremuse suunas. Jaguneb: 1. Otsene Noor järk sarnaneb üldjoontes suguküpse isendiga, erinevus nt proportsioonides, mõõtmetes, sugunäärmete talitluses. Nii lindudel, imetajatel ja roomajatel. 2. Moondega - VASTNE Esineb vastne, mis oluliselt erineb suguküpsest isendist. Keelikloomadest arenevad moondega: a) Kahepaiksed - vastne on kulles b) Kalad - vastne maim c) Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased Moondega areng ka selgrootute seas: a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused:
peale kaevandamist (aherainena) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissioonidena. o Toksikoloogia:kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). o Nimetage Maa sfäärid ning nende roll.
Üks pringli hüüdnimedest, "seakala", tuleneb helist, mille ta pinnale õhku võtma tulles tekitab. See hääl meenutab aevastust või nohisemist. Loomult on pringel pelglik ning hoidub paatidest eemale, hüppates veest vaid harva välja. Seetõttu on teda raske vaadelda. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast. Tavaliselt ei kogune nad suurtesse rühmadesse, vaid tegutsevad üksinda või väiksemate, 26 isendist koosnevate gruppidena. Mõnikord võib neid näha sukeldumiste vaheajal veepinnal lesimas. Ohud Pringlite arvukuse vähenemise põhjused on eriti Läänemerel mitmesugused. Veel 19. sajandil ning 20. sajandi algul kui Läänemeres arvati elavat umbkaudu 10 000 pringlit, kütiti neid muuhulgas ka Taani väinades. Pärast pringliküttimise lõppemist tekkisid uued ohutegurid. Pakaselised talved 1940-ndatel, mil Läänemeri mitmeid kordi täiesti jäätus, olid
6) Nimetage organismide lootejärgse arengu viisid, selgitage ja tooge näiteid. Organismi lootejärgses arengus eristatakse kolme arengujärku: · Noorjärk ehk juveniiline staadium algab organismi sünniga ning kestab sigimisvõime saabumiseni, sel perioodil organism kasvab. · Sigimisvõimeline arengujärk. · Vananemis- ehk raukumisperiood. 7) Selgitage, millest sõltub organismide eluiga. Eluea pikkus sõltub eelkõige isendist ja organismide eluolust. 8) Mõisted spermatogenees ja ovogenees. Spermatogenees on seemnerakkude ehk spermatosoidide areng mehel. Ovogenees on munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel. 9) Võrrelge spermatogeneesi ja ovogeneesi. Spermatogenees spermatogooni küpsemine küpseks spermiks, mehel vahetuvad spermid teatud aja tagant. Ovogenees ovogooni küpsemine ovotsüüdiks ehk küpseks munarakuks, naisel uusi munarakke ei teki, nende areng algab juba looteeas.
jooksul saavutavat kohalt liikumise kiirus on 70 km tunnis. Gepard on savanniavarustega hästi kohastunud kiskja, seal saab ta arendada suuri kiirusi. Sageli ronib ta kuivanud puudele ja kaljudele, et saakloomi paremini märkata. Hüäänkoer Hüäänkoer on Aafrika suurim koerlane. Tal on pikad jalad, ümmargused kõrvad ja suurte laikudega karvastik, mis muudab ta rohusees märkamatuks. Hüäänkoer elab 7-25 isendist koosnevas karjas. Koos käivad nad jahil, koos kaitsevad end ja koos kasvatavad järglasi. Igaüks täidab karjas oma kohustust. Sel ajal, kui ühed on jahil, valvavad teised urgudes väikesi. Karja sees toimiv käitumismall süvendab sõprust isendite vahel. Hommikul pärast ärkamist tervitavad hüaankoerad üksteist: liputavad saba, toovad kuuldavale vinguvaid häälitsusi, puudutavad üksteist koonuga ja näksatavad suust. Jaanalind
Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb: - kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga - kohtulikuks - õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1
Kammhai kuulub munastpoegijate hulka ja toob ilmale 50...100 maimu. VAALHAI Vaalhai kuulub heeringahailaste seltsi ja vaalhailaste (Rhincodontidae) sugukonda olles selle sugukonna ainsa perekonna ainus esindaja. Vaalhai on kaasajal elav suurim kala. Teatakse isendeid, kes olid peaaegu 18 meetri pikkused ja kaalusid kuni 40 tonni. Suurim usaldusväärselt mõõdetud isend oli 17,98 m pikkune ja kaalus 43 tonni. 1890. aastast pärinevad andmed 20,5 meetri pikkusest isendist. Vaalhail on jändrik kere, lame pea ja iseloomulikult laiguline muster. Ta on kogu maailma troopiliste ja lähistroopiliste rannikuvete asukas. Eriti tavaline on see liik Filipiinide ümbruses, Kuuba ja Lõuna- Kalifornia vetes. Vaatamata oma tähelepanuväärsetele mõõtmetele toitub see liik eranditult planktonist ja muudest pisiolevustest. Paiguti tegutsevad nad ka väikeste parvedena. Nende hiigelsuured, kuni 1,5 meetrised
purihammastega. Osades piirkondades kütitakse neid, kuna nad söövad karjamaasid puhtaks pakkudes konkurenti kodustele karjaloomadele. Kapibaarad on sellistes piirkondades oma toitumisharjumusi muutnud ja käivad seal söömas ainult öösiti ning pimeduse katte all. Põua perioodil kogunevad maailma suurimad närilised väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100'st loomast koosnevaid karju. Tavalisel perioodile koosneb nende kari 10-40'st isendist, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. Päevas söövad täiskasvanud isendid 2,7 3,6kg taimset materjali. [], [] Nad ei söö kunagi samades paikades mitu päeva järjest ning iga päev söövad suhteliselt erinevaid taimi. Osad alasid oma territooriumil ei puudu nad peale seal söömast käimist pikka aega. Võimaluse korral valivad kapibaarad võimalikult proteiini ja kiudaine rohkeid taimi. Kuival perioodil liiguvad nad rohkem ringi toidu saamiseks
laiali tuulega. Maapõuest kaevandavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine ,,seljakott". 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elusorganismidele. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5-10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, Ld50 ehk surmavat doosi. 8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär- maalähedane alla, mille füüsikalised omadused on määratud Maa
Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissoonidena. · Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Aine toksilisuse moju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda moodetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mojul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud soltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kover iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kover naitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). Doos reageeringu kõver näitab kuidas keha reageeb toksilisele ainele, kas positiivselt, mis
Mikroinjektsiooni meetodi kasutamisel süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siirdatakse siis naise emakasse. 9. Mis on superovulatsioon? Superovulatsioon ehk hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Õ. lk. 28-36 1. Mis on organismikloon? Organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel(kloonimisel). 2. Mida nimetatakse tuumkloonimiseks? Tuumkloonimiseks nimetatakse teatavat biotehnoloogilist selgroogsete loomade, peamiselt imetajate kloonimist. 3. Milles seisneb teine kloonimismeetod? Teine kloonimismeetod seisneb somaatilise ehk difenseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud. 4
Korraldamata jäätmekäitlust kahjustab kaasa muldade hävimise. Maavarade liigkaevandamine toob kaasa loodusresursside hävimise. 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5-10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade % Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi. 8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1)Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga nin selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
(samas) Lapseea unetus on seotud ka piirangute kehtestamata jätmisega, häire on tingitud lapse valel ajal magama panemisest, olukorda soosivad lapse vajadused: laps küsib süüa, juua, pissile jne. Seda kõike selleks et magama jäämist edasi lükata. Iseloomulik on magama jäämise raskus mis esineb sageli kolmandal eluaastal. (samas) 5.4. Uni ja kehaasend Inimene saavutab täisväärtusliku une ainult horisontaalses asendis magades erinevalt mõnest loomariigi isendist. Öö jooksul keha asendi vahetamine on igati loomulik, see seondub tavaliselt unestaadiumite muutustega, seetõttu tuleks tähelepanu pöörata sobivale voodile, mis mõjutab uneaegset keha asendit. Aastaid ühes voodis magades vajub madrats lohku või kaob vedrude ümbert polsterdus. Korraliku une jaoks on vajalik ka korralik voodi, siis ei ole vahet, kas uinute kõhuli, selili, külili või tõmbate ennast kerra nagu kass. (samas) Erinevates vanustes muutuvad ka uneproportsioonid
mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissoonidena. 7.Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Joon. 1.26. Doos reageeringu kõver. Aine toksilisuse moju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda moodetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mojul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud soltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kover iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kover naitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). Doos reageeringu kõver näitab kuidas keha reageeb toksilisele ainele, kas positiivselt, mis
!! 1) Mitoosi ja kasvamise seos? Ma ei saa aru miks see siin on ja mis see tähendab!?!? ARENG Organismi ehituse ja elutegevuse muut, mis aitab üldjuhul paremini keskkonnas hakkama saada. Areng jaguneb: 1) otsene 2) moondega (metamorfoos) a) vaegmoone b) täismoone Otsene arenguvorm, mil noorjärk sarnaneb suguküpsega. Erinevus keha mõõtmetes, sugunäärmetes ja kehaproportsioonides Moondega a) vastse olemasolu, vastse suurem või väiksem erinevus suguküpsest isendist. Erinevus: elukeskkonnas, toitumisviisist, eluviis Moondega areng keelikloomadel: 1) sõõrsuudel silmude vastseks on liivasonglane 2) kaladel maim 3) kahepaiksetel kulles Moondega areng selgrootutel: laialt levinud, esineb kõikides hõimkondades. Nt: käsnad, ainuõõssed, limused, okasnahksed, lülijalgsed klass putukad. Klass putukad: Vaegmoone: muna (viljastatud) -> vastne --kestumised--> valmik Vastne valmiku erinevus: kehalülide arv, tiibade olemasolu/ puudumine jne
noorelt, suured röövlinnud elavad teatud eani, ja siis suremus suureneb. Lineaarne graafik (diagonaalis) näitab, et suremus on vanusest sõltumatu. Demograafilised püramiidid vananev- (R0 <1), kasvav- (R0 >1) ja stabiilne (R0=1) populatsioon. Y-teljel vanus, x-teljelesindatus vanuserühmas. 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; Levik isendite paiknemine ruumis ; a) juhuslik asend ruumis ei sõltu teisest isendist ; b) regulaarne isendite vahekaugused maksimaalsed (isane metsvint pesitsuskohta valimas) c) agregeeritud loomadel kari või parv ; taimedel mättad, puhmad Levimine isendite ümberpaiknemine ruumis. Levimine võib olla juhuslik või suunatud. Põhjused : a) Leida soodsaid keskkonna tingimusi ; b) Suurendada areaali ja seeläbi vähendada liigisisest konkurentsi. Migratsioon suurema hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. a) üheotsapilet
hankimisel suurepäraseks kohastumuseks. Tundras elavatel põhjapõtradel on jooksuaeg enamasti oktoobri keskpaigast novembri alguseni, metsaasukatel aga 2-3 nädalat varem. Kodustatud põhjapõtrade jooksuaeg samas piirkonnas algab samuti mõnevõrra (mõnikord isegi kolm nädalat) 7 varem. Erinevalt teistest hirvlastest algab põhjapõtradel jooksuaeg juba siis, kui nad viibivad alles suurtes, 150-200 isendist koosnevates karjades, kus võib olla 10 või rohkem täiskasvanud isaslooma. Järk-järgult moodustub karjas iga isase juurde 3-12 emasest haarem ja karjad lagunevad. Kahe viimase aasta järglased jäävad - jälle erinevalt teistest hirvlastest - ema juurde ega eemaldu temast jooksuajaks. Mõnikord puhkeb isaste vahel jooksuajal tülisid, kuid julmaks muutuvad need harva, lõppedes tavaliselt üksnes väikese jõukatsumisega. Sellegipärast kurnab jooksuaeg isased
pööningutelt, kuid suuri kolooniaid põhja-nahkhiired ei moodusta. Tavaliselt on nad üksikult või väikeste gruppidena. Öist tegevust alustab põhja-nahkhiir alles peale päikese loojumist. Väikesi putukaid ja liblikaid püüdes lendavad nad puulatvade kõrgusel, nende lend on aeglane, kuid samal ajal pööreterohke. Tihti tiirlevad nad ühe koha peal. Alates oktoobri algusest võib põhja-nahkhiiri kohata liiva- ja paekivikoobastes ning suuremates keldrites, kuhu ta suurte, kuni 100 isendist koosnevate kolooniatena, talvituma koondub. Tihti talvitub ta koos suurkõrvaga. Talvitumiseks valib põhja-nahkhiir jahedamaid kohti, kus temperatuur säilib kogu talve jooksul -1...+5 ° C piires. Soojemates käikudes, kus sooja on üle 5 ° C, on ta vähearvukas. Teda on leitud talvitumas kõige mitmekesisemates asendites - rippuvana, rippuv-lamavana ja lamavana. Talveperiood lõpeb märtsis-aprillis. Mai lõpus kogunevad emasloomad kokku, moodustamaks poegimiskolooniad, mis tihti
parendamiseks ja ka teaduslike uuringute eesmärgil; uuritakse geenide avaldumise mehhanisme; lambad, kelle piima sai tarvitada (α-t-antitrüpsiin – inimestel, kellel see puudub, ilmnevad hingamisraskused); hemofiilia (inimestel puudub verehüübefaktor, mida saab ka lammaste piimast); kanad – ALV-lindude viirus (kanasse viiakse ALV viiruse genoom, mis toodab antikehi resistentsed) ja nende kanade munad sisaldavad vitamiine ja antigeene. Organismi kloonimine ehk ühest isendist tehakse identne teisik. Looduses on selleks nt ühemunakaksikud. Doonor-loomast võetakse rakk, viiakse aktseptori munarakku, kus on eelnevalt geneetiline info eemaldatud. Munast areneb uus organism, kes on identne doonor-organismiga. Esimene kloonimine toimus 1997. aastal, mil klooniti lammas Dolly (elas 7 aastat). Alla 3% katseloomadest jääb elama. Tulevikus on eesmärgiks kloonida transgeenseid loomi paljundamiseks
annaabi.ee 
