50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marii555
Õppematerjali autor
Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. PALJUNEMINE Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tunni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15m pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. TOITUMINE JA JAHIPIDAMINE Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit
Haapsalu Linna Algkool Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: vaalalised Sugukond: vaguvaallased Perekond: sinivaal SINIVAAL Referaat Koostas : Susanna Ojamäe Õpetaja : Viive Karnau Haapsalus, detsember 2010 SISUKORD: I Sisukord II Sissejuhatus III Teema; 1.Elukoht 2. Kehakuju kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET.
Vaalalised Vaalasid on leitud kõikides ookeanides - troopikast jäisest polaarmeredeni. Suurim maailmas elanud loomadest on sinivaal ning väikesed delfiinid ja pringlid. Selles rühmas on kokku 70 vaalaliiki. Hammasvaalad jahivad kalu ja kalmaare kuid hiiglasuured kiusvaalad, kelle hulka kuuluvad sinivaal ja heeringavaal, toituvad veest kalu ja krevetisarnaseid loomi sõeludes. Hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel on kaks. Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Enamik vaalalisi on karjaeluviisiga, osa sooritab igal aastal pikki rändeid. Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda.
hambad annavad vihjeid toitumise kohta. Kaua enne vaalade ilmumist ujusid maailmameres ringi suured roomajad nagu pliosaurus. Enamik neist olid voolujoonelised nagu vaalad, kuid ei olnud viimastega üldse suguluses. Kõik need meres elanud roomajad surid välja samal aja,l kui dinosaurused, 65 miljonit aastat tagasi. Vaalasid on leitud kõikides ookeanides- troopikast jäiste polaarmeredeni ja viies maailma suurimas jões. Suurim maailmas elanud loomadest - sinivaal - võib olla 31 meetrit pikk ja kaaluda 200 tonni. Suurusskaala teises otsas asuvad väikesed delfiinid ja pringlid on vaid täiskasvanud inimese mõõtu - vähem kui 2 meetrit pikad. Kahes peamises rühmas on kokku 78 vaalaliiki .Hammasvaalad nagu delfiinid, jahivad kalu ja kalmaare, kuid hiiglasuured kiusvaalad ,kelle hulka kuuluvad sinivaal ja heeringavaal, toituvad veest kalu ja kreveti sarnaseid loomi sõeludes. Teine neid eristav tunnus on
Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit. Kui planktonit ei ole palju, elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes rühmades. Tavaliselt on rühmas 2-4 isendit.
Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt.Emane sünnitab 23 aasta tagant 68 meetri pikkuse järglase, keda imetab 78 kuud. Emase vaala piimanäärmetest erituv piim on väga toitev, seepärast võib vaalapoeg päevas juurde võtta kuni 100 kg. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad muidu ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning peale seda suudab ta ise toitu hankida. Toitumine ja jahtimine: Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest.
Sisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade ränne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III Lõppsõna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mõistlikud olendid. Nad elavad kaugetel meredel ja veedavad suurema osa elust vee all. Vanade meremehejuttude järgi on nad suure suuga merekoletised, nagu draakonid. Tegelikult on
Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Sinivaal Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda sinivaala perekonda kuuluv vaal, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.Mõnede väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom. Sinivaal on kuni 33 meetrit pikk ja kaalub kuni 150 tonni. Isasloom on emasest tavaliselt väiksem. Suurim isend mõõdeti 1909, pikkuseks saadi 33,6 meetrit.Tema ladinakeelne nimi musculus tähendab 'lihaseline', kuid juhtumisi ka 'hiireke'.Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid