ÜKSKÜÜRKAAMEL (0)

ÜKSKÜÜRKAAMEL
Üksküürkaamelid ehk dromedarid elutsevad Araabia kõrbetes. Neile nii iseloomulikud küürud on rasva-, mitte aga veetagavarade kogumiseks, nagu paljud inimesed ekslikult arvavad .
Üksküürkaamelit, tüüpilist kõrbeasukat, kasutasid inimesed koduloomana juba nii ammu , et tema algupärane metsik eluviis on tänapäeval peaaegu ununenud. Ta on suutnud kuma ja kuiva kliimaga suurepäraselt kohastuda.
 
ERIPÄRAD
Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaameli võime olla kaua joomata ei tule mitte maos olevast veevarust ega võimest lagundada küürudes olevat rasvavaru. Ta võib kaotada vee arvel kuni ¼ oma massist, säilitades seejuures veres vett tunduvalt rohkem kui teised imetajad.
 
TOITUMINE
Üksküürkaamel on mäletseja, kes rahuldub väga kasina toiduga. Ta sööb teiste taimtoiduliste loomade poolt ärapõlatud suure soolasisaldusega taimi ning isegi põõsaste okkalisi oksi. Vangistuses toidetakse üksküürkaameleid datlite, rohu ja viljaga. Kui toitu napib, söövad kaamelid ka kala või liha. Külluslikul toiduperioodil ladestab üksküürkaamel ülejäänud rasva küüru sisse.
Järjest võimsamaks ja kõrgemaks muutuv küür annab tunnistust ka looma tervislikust seisundist. Kui toiduallikad kaovad, on kaamel suuteline teatud aja elama varutud tagavaradest.
 
PALJUNEMINE
Üksküürkaamelite emasloomadel on innaaeg mitu korda aastas. See suurendab võimalust viljastada poega , mis sünniks vihmaperioodil, kui isegi kuivadel kõrbealadel on toitu külluses. Üksküürkaameli isasloom on innaajal äärmiselt agressiivne. Erutatud isane puhub täis pehmes suulaes asuva kotikujulise jätke, mis paistab mokkade vahelt välja, meenutades suurt punast õhupalli. Üksküürkaamelid paarituvad istukilasendis või külje peal lamades, mis on suurte loomade puhul ebatavaline . Oma ainsa poja sünnitab kaamel püstiasendis. Vastsündinu on kaetud pehme villataolise karvaga. Sarnaselt sõraliste järglastega, on poeg võimeline peaaegu kohe pärast sündi jalgele tõusma. Umbes 3 tundi pärast ilmaletulekut on ta juba suuteline jooksma . Ema toidab teda piimaga vähemalt ühe aasta.
 
KAAMEL JA INIMENE
Kõrbealadel elavad inimesed sõltuvad kaamelitest. Juba tuhandeid aastaid aitavad need loomad tassida raskeid koormaid, viia põldudele vett ning atra vedada. Nii osalevad kaamelid kõrbealade viljakandvaks muutmises.
Kaamelid pole mitte ainult tööjõud, vaid annavad inimestele ka kõike eluks hädavajalikku: toitu, riideid ning kaitset ilmakapriiside eest. Nende liha on väga maitsev, suure rasvasisaldusega kaamelipiima tarvitatakse nii joogiks kui juustu valmistamiseks.
 
ÜKSKÜÜRKAAMELI ISELOOMULIKUD OMADUSED
Nina: Praokujulised kitsad sõrmed võivad liivatormide ajal täielikult sulguda.
Jalad: Pikad ja sihvakad, silmapaistvate mõhnadega liigestel, mis kaitsevad jalgu põletuste eest kuumale liivale laskumisel. Jalgadel on kaks varvast.
Tald : Kaamelil on kaks suurt padjanditega varustatud varvast (sõrga), mis astumisel lahknevad, et loom saaks liival paremini edasi liikuda .
Karvkate : Õrn, villataoline karv peas, kaelal , kurgu all ning küürul, mis kaitseb üksküürkaamelit päikese eest.
 
SUURUS
Kõrgus: Turja kõrgus 1,8-2,1 m, küüruga 1,9-2,3 m.
Pikkus: 2,25-3,45 m.
Saba pikkus: 50-53 cm.
Kaal: 450-650 kg.
 
PALJUNEMINE
Suguküpsus: 4-5-aastaselt.
Innaaeg: Varieerub sõltuvalt toidu kättesaadavusest.
Tiinuse kestus: 12-13 kuud.
Poegade arv: 1.
 
ELUVIIS
Harjumuspärane eluviis: Elavad kuni 30 isendist koosneva karjana.
Toitumine: Kõik kättesaadavad taimed.
Eluea pikkus: 17-30 aastat.
 
LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID
Kaamellaste (Camelidae) sugukonda kuulub 2 perekonda, kaamel on suguluses näiteks guanaako, laama ja alpakaga.
 
ESINEMINE
Oletatakse, et kaamel pärineb Araabiast. Tänapäeval esineb kodustatud kaamelit Aafrika põhjaosast ja Kesk-Aasiast Mongooliani. Kaamelid elutsevad ka Austraalias.
 
KAITSE
Koduloomana on kaamel arvukas, ent vabas looduses juba tõenäoliselt hävinud. Metsistunud kaamelite populatsioone võib leida veel vaid Austraalias.
 
Kas tead, et…
*Kaamelid erinevad muudest imetajatest ka vereliblede ehituse poolest: need pole mitte ümmargused, vaid ovaalse kujuga.
*Kaamelitel on rumal komme sülitada vedelat maoeritust kõige peale, mis neile ei meeldi. Sellega üllatavad nad ka loomaaedade külastajaid.
*Kaameleid kutsutakse „kõrbelaevadeks“ nende pisut kõikuva sammu pärast, ent ka seetõttu, et nad on kõrbe ainsaks transpordivahendiks.
*Kaamel on suurepäraselt kohastunud eluks kuivades piirkondades, kus vett napib, seetõttu on suuteline kümne minuti jooksul ära jooma sada liitrit vedelikku.