Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aivar Siska
Õppematerjali autor
saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4- 5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Ökoloogia Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Eluiga Jaaguar elab looduses keskmiselt 1012 aastaseks, vangistuses kuni 22-aastaseks. Mütoloogia Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui veega ja ta võib olla nii purustava kui viljastava mõjuga.
täppidega karv. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Elupaik Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Jaaguarid elutsevad selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Sigimine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal.
........................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus..................................................................................................................................5 Leviala ja elupaigad...............................................................................................................5 Toitumine...............................................................................
Suurema osa ontilla saagist moodustavad loomad, kelle suurus on vaid 1-3% tema kehamassist. Otselotid saavutavad sigimisvõime minimaalselt 18 kuuselt, mis kestab maksimaalselt 13 eluaasatni. Isastel kassidel on sigimisvõimeline periood kuni 15 eluaastani. Troopikas toimub sigimine aastaringselt , eriti septembris ja novembris. Tiinus kestab otselotidel ligikaudu 70 päeva. Pesakonnas on 2-4 poega, mille eest hoolitseb ainult emane. Jaaguar (Panthera onca) Jaaguar on suurim Lõuna-Ameerika looduses elav kaslane.Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui veega ja ta võib olla nii purustava kui viljastava mõjuga. Maiad uskusid, et jaaguar on allmaailma jumal, kes hoolitseb selle eest, et Päike iga päev uuesti tõuseks. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi
surmab selle oma keha keerdudega kägistades. TAAPIR on väikese liikuva londiga primitiivne kabjaline, kellest üks liik elab Kagu-Aasia ja neli liiki Lõuna- Ameerika soostunud metsades. Kui Lõuna-Ameerika taapiriliigid on üleni mustad, siis Aasia taapiritel on must- jaspruun eesosa ning valge tagakeha. Selline ebahariliku värvuse põhjus on arvatavasti varjeülesandeks. Aasia taapiri kõrgus on umbes 2,1...2,4 m ning kehakaal ulatub 250...400 kg. Massiivse kerega JAAGUAR elab laialdasel aladel Ameerikas, kuid tema iseloomulik elupaik on Lõuna- Ameerika vihmamets (selva). Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, mets- sead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapi- baarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väikse- maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada
suurusega bioomideks ning bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteemid üleüldiselt on isereguleeruvad süsteemid, mis koosnevad erinevatest elusorganismide kooslustest ja öktoobidest. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seemne- ja loomakooslus ning mikroorganismid.[21] Toiduahelad 1. banaan -> ahv -> kotkas 2. jakarandapuu lehed -> sisalik -> anakonda -> leopard 3. orhidee -> tuukan -> boamadu Toiduahelate võrgustik jaaguar viigipuu orhidee sipelgas herilane tuukan lehetäi papagoi mahagonipuu Toiduahela katkemine Toiduahela katkemine toimub siis, kui näiteks jakarandapuu lehti söövad sisalikud, sisalikke omakorda anakondad ja anakondasid leopardid
Tiigreid ja lõvisid näeb haruarva. Roomajatest on tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab hästi palju eredavärvilisi troopikalinde, nagu paabulinnud, haigrud ning mitut liiki papagoisid. Fauna on jõe- ja merekaldal rikas. Indias elab 193 millionit veist, 118 millionit kitse ning 44, 8 millionit lammast. Bengali tiiger India pühvel Kobra 4.1. Jaaguar Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane. Kaslastest on jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger. Nende kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Kasslasel on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama
a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid