Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kukkurloomad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kukkurloomad #1 Kukkurloomad #2 Kukkurloomad #3 Kukkurloomad #4 Kukkurloomad #5 Kukkurloomad #6 Kukkurloomad #7 Kukkurloomad #8 Kukkurloomad #9 Kukkurloomad #10 Kukkurloomad #11 Kukkurloomad #12 Kukkurloomad #13 Kukkurloomad #14 Kukkurloomad #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jannnu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Känguru

Enamik känguruliike ei saa kõndida, sest eesjalad on tagajalgadega võrreldes väga lühikesed. Selle asemel kasutavad nad oma pikki tugevaid tagajalgu ,,hüppevedrudena''. Mõned puude otsas elavad kukrulised saavad lauelda ühelt oksalt teisele, tõmmates selleks pingule oma jalgade vahel paikneva lennuse. Veeopossumi (Chironectes minimus) tagajaladel on ujulestad ning ta ujub hästi, kukkurmutt (Notorycytes typhlops) aga kaevab oma kühvelkäppadega maa alla käike. Austraalia ja Ameerika kukkurloomad Austraalia kukkurloomad ehk kukrulised, on arenenud muust maailmast eraldi, omaette. Selle tulemusena on tekkinud väga vormirohke rühm, mis hõlmab näiteks vombateid, känguruid ja koaalasid. Ameerika kukrulised pole nii liigi- ja vormirohked, seal leidub vaid opossumlasi. Suur pesakond Kängurutel sünnib tavaliselt üks poeg korraga. Teistel kukrulistel, eriti aga väikestel liikidel, nagu kukkuropossumitel, kääbuskuskustel ja kukkurhiirlastel, on suured pesakonnad

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Austraalia kliima, maastik ja loomad

Ohu korral pöördub ta ka siis veel ema kukrusse. Enamik känguruliike ei saa kõndida, sest eesjalad on tagajalgadega võrreldes väga lühikesed. Selle asemel kasutavad nad oma pikki tugevaid tagajalgu ,,hüppevedrudena''. Mõned puude otsas elavad kukrulised saavad lauelda ühelt oksalt teisele, tõmmates selleks pingule oma jalgade vahel paikneva lennuse. Veeopossumi tagajalgadel on ujulestad ning ta ujub hästi, kukkurmutt aga kaevab oma kühvelkäppadega maa alla käike. Austraalia kukkurloomad ehk kukrulised, on arenenud muust maailmast eraldi, omaette. Selle tulemusena on tekkinud väga vormirohke rühm, mis hõlmab näiteks vombateid, känguruid ja koaalasid. Ameerika kukrulised pole nii liigi- ja vormirohked, seal leidub vaid opossumlasi. Kängurutel sünnib tavaliselt üks poeg korraga. Teistel kukrulistel, eriti aga väikestel liikidel, nagu kukkuropossumitel, kääbuskuskustel ja kukkurhiirlastel, on suured pesakonnad. Kassisuurune virgiinia opossum on Põhja-Ameerika

Geograafia
thumbnail
18
doc

Austraalia loomastiku uurimistöö

Nende keha pikkus on 30-60 cm ja kaaluvad 2- 5kg. Kuigi nad oma liigikaaslasi ei väldi, elavad nad vihmametsades harilikult erakuelu. Toituvad eelkõige taimedest. (Parish 2005:40) Kvokka on kuivades põõsastikes elutsev kukruline. Ta on ainult roti suurune. Kängurutel on poeg karvatu, pime ning kurt. Pärast sündimist ronib kängurupoeg esijäsemete abil ema kukrusse. Ta kulgeb mööda rada, mille ema on eelnevalt keelega üle limpsinud. Kukkur peidab endas piimanäärmeid, kaitseb poega kuuekuulise toitmisperioodi ajal ning pakub talle kaitset veel mitu kuud hiljemgi. (Parish 2005:37) 1.2.2. Sugukond: Vombatlased 6 lk Vombat on tiheda karvaga, mitte eriti suur ja pelglik loom. Vaatamata sellele, et ta näeb välja nagu karu ja mägra omapärane ristand, kuulub ta kukruliste hulka. Emaste vombatite kukkur avaneb tahapoole. Tänu

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun