Valgejänes (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium
Valgejänes
Referaat
Gerda Narusk
4.b klass
Võru 2012
Mina valisin oma referaadi tööks valgejänese ehk lumejänese, sest nad on ilusad ja armsad . Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks külmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta on suhteliselt suur jäneslane. Valgejäneslane on pärit Euroopast.
Valgejänes on väiksem kui halljänes , ta on ümarama kehaga . Karvkate on tal tihe ja pehme. Suvel hallikaspruun ja talvel osaliselt või üleni valge. Karvavahetus toimub oktoobri keskpaigast detsembrini, siis muutub karv valgeks. Veebruari keskpaigast mai lõpuni valgest pruuniks . Valgeks muutumine käib järkjärgult, kõigepealt saba siis tagumised jalad ja seejärel lähvad valgeks selg, tagaosa ja kõrvade esiosa . Emastel vahetub karv varem kui isastel. Sama aasta noorte jäneste karv on hilissuvel pisut teist värvi kui vanaloomadel. Valgejänese keha on piklik ja väga painduva selgrooga, mis hüppamisel kõverdub ja sirgub , see aitab tal

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annan143 Õppematerjali autor

jänes karv valgejänesed põõsas kuulmine Valgejänes

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti imetajad

ronija, varitseb ta saaki maapinnal. Öeldakse, et ilves on parim hirvearst. Kui hunti nimetatakse metsasanitariks, siis ilves on tema kõrval halastajaõde. Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest. Normiks võib pidada ka ühte jänest 4 päeva jooksul, sest üle poole jänesest ilves tavaliselt korraga ära süüa ei jõua. Perele kulub üks jänes või pool hirve päevas. Täiskasvanud ilves sööb 1–2 korda päevas 0,5–1 kilo korraga, on registreeritud ka üksikud 1,5–2,3 kilo söömise rekordjuhtumid. Keskmiselt süüakse 20-kilone saakloom ära umbes 60 tunniga. Ilves püüab oma saagi kätte saada mõne otsustava hüppega; kui see ei õnnestu, siis ta saaklooma jälitama ei hakka. 5–15 meetrit on maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja, lumisel ajal veelgi vähem. Lumes olevat hiirt või lindu tabab ta aga

Loodus