50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
H T
Õppematerjali autor
Kukkurloomad Koostajad: Jane Ilves, Tiia Josepson Juhendaja: Mall Schmidt Kukkurloomad ligikaudu 250 liiki erilaadsed ürgimetajad elavad Austraalias enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus kukrus paiknevad piimanäärmed vastsündinud kinnituvad nisade külge Liigid koaala potoroo känguru vombat kukkurmutt kukkurkurat vallabi kukkurhunt vallaroo kukkurhiir kuskus pademelon opossum kukkur-sipelgakaru Kängurud Kängurud kängurupoeg võib ema kukrus veeta kuni 11 kuud kängurud ei jookse, vaid hüppavad känguru jalgadel on teravad küünised känguru võib ainult ühe tagajala löögiga inimese või koera kõhu lõhki rebida
k. Marsupiala) Austraalias elutsevast kahesaja viiekümnest imetaja liigist moodustavad peaaegu poole kukrulised. Sõna ,,marsupin" tähendab kreeka keeles kotti. Kukrulised on imetajad, kelle emasloom kannab poega erilises kõhul paiknevas kukrus ning kelle poegade areng jõuab lõpule just nimelt seal. 1.2.1. Sugukond: Kängurulased Teatmeteoste andmetel kuulub kängurulaste hulka ligikaudu 50 liiki. Kängurud erinevad suuruse, välimuse ja elupaikkade poolest. Känguru on Austraalia vapiloom. Kängurud on muudes maailmajagudes elutsevate hirvede ja antiloopide Austraalia vasteks. Kängurutel on pikad tagajäsemed eelkõige tänu säärte, jookse ning varbalülide olulisele pikenemisele. Kängurud liiguvad hüpates. 5 lk Kõige suurem känguruliik on punane hiidkänguru. Püstiseisev punane hiidkänguru on sama pikk kui täiskasvanud inimene
Kängurud on 3m pikkused, neil on tugevad tagajalad, lühikesed esijalad ja võimas saba. Liiguvad enamasti hüpeldes, saba toimib hüppel tüürina ja seistes toena. Kukkur on ees, ava ülespoole. Taimtoidulistena täidavad nad Austraalia looduses selle ökonisi, mis muil mandreil on sõralised. Osa kängurusi sööb ainult kindlat liiki taimi, palju on omapärase eluviisiga vorme. Sugukond on jaotatud 17. perekonnaks, neisse kuulub 51- 55 nüüdisaegset liiki. Tuntuimad perekonnad on hiidkänguru, metskänguru, puiskänguru ja kaljukänguru. Kohati on kängurud jahimajanduslikult tähtsad, karusnaha saamiseks neid ka kasvatatakse. Et nad kahjustavad põlde, on mitu liiki rohkesti hävitatud ja nad on muutunud väga haruldaseks. Nokkloom Nokkloom on ürgimetaja. Ta on tumepruun ainupiluliste seltsi kuuluv ja poolveelise eluviisiga. Nokkloom tunneb ennast vees väga hästi ja on hea ujuja. Ta nokkloomlaste sugukonna ainus liik. Nokkloom elutseb jõgede
JÕEHOBU (Hippopotamus amphibius) 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS................................................................lk2 LÜHITUTVUSTUS.............................................................lk3 ELUVIIS............................................................................lk3 PALJUNEMINE.................................................................lk4 TOITUMINE.....................................................................lk4 PÕHIANDMED SUURUS.........................................................................lk4 PALJUNEMINE...............................................................lk5 ELUVIIS............................................................................lk5 LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID................................lk5 ESINEMINE......................................................................lk5 KAITSE......
Hea isu Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju. Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega. Duss ja mudavann Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka "dussi"- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja samas tundlikku kehaosa kasutab ta hingamiseks ja haistmiseks, samuti joomiseks,
Haapsalu Linna Algkool Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: vaalalised Sugukond: vaguvaallased Perekond: sinivaal SINIVAAL Referaat Koostas : Susanna Ojamäe Õpetaja : Viive Karnau Haapsalus, detsember 2010 SISUKORD: I Sisukord II Sissejuhatus III Teema; 1.Elukoht 2. Kehakuju kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 tonni. * Inglastest vaalapüüdjad kuts
Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 1
harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda. Ligi 75 % siinsetest taimeliikidest kasvab ainult Austraalias. Nii nagu taimestik, on ka Austraalia loomastik väga omapärane. Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala. REGIOONIDE KLIIMA Kirde regiooni kliima Kirde mõõdukas tsoon laiub Cedunast Lõuna-Austraalist kuni rannikuäärde Uus- Lõuna-Walesi linna Forster-ini. Kliima, mis asub siin regioonis on nimetatud kui ookeaniline kliima. Kliimat iseloomustab soojad suved ja mõõdukad talved, kus temperatuur on tavaliselt 20C. Statistiliselt on kõige soojem kuu jaanuar, ja külmim
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid