,,Maailmamajanduse kriisi põhjused" (0)

AKADEEMIA NORD
Psühholoogiateaduskond
(humanitaarteaduse õppetool)
1. aasta statsionaarne I
Maailmamajanduse kriisi põhjused
Essee
Õppeaine: Majandusteadus
Õppejõud: Ivar Raig
Tallinn 2009
Majanduskriis puudutab meid kõiki. Kui algselt kirjutati sellest lehtedes ning otsest majanduslangust sai maitsta vaid vaesem kiht inimesi, siis nüüdseks on tunda ka suurettevõtjate ja nö. kõrgema klassi vaesumist. Kõige raskem on ilmselt seda laadi inimestel, kes on elanud terve elu palgapäevast palgapäevani, kuna üks hetk, kui enam palapäeva ei ole ega tule või lihtsalt alandatakse palka niipalju, et nad ei tule enam oma eluga toime, on neil mõistus otsas. Aga mis on ikkagi need põhjused, miks näiliselt õitsev ja heal järjel olev majandus ühtäkki põhja vajus?
1929-1933 aastatel vaevles majandus samuti kriisis ning selle üheks põhjuseks loeti ületootmist. Toodeti rohkem, kui inimesed suutsid ära tarbida. Samuti vale majandamine- oli väga palju suuri laene , mis muutusid aina suuremaks ja suuremaks. Põhjusteks on veel vale rahvastikupoliitika USA-s ning valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõttest ning riik otsustas mitte sekkuda riiklikku reguleerimisse.
Võrreldes neid aegu tänase majandusliku olukorraga siis võib välja lugeda isegi minegid ühiseid jooni.
2003 aasta tungisid Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia väed Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi. USA alustas sõda. Sõja ajal aga tavaliselt tõstetekse makse, USA langetas makse ja ei tõmmanud ka kulusid kokku. Tänu sellele tekkis puudujääk ja selle laenasid nad Hiinalt, kellele nad jäid võlgu umbes 4 biljonit dollarit. Tänaseks on see summa kasvanud umbes kolmekordseks-14 biljonit dollarit. Kokkuvõttes USA rahakott aina tühjenes.
Ka pangad laenasid inimesetele sisuliselt piiramatus koguses raha, uurimata laenuvõtjate tausta ning nende tagasimaksmise võimalusi. Laenuvõtjad elasid laenatud raha eest luksusliku elu, osteti uhke maja ning sõideti kalli autoga . Piltlikult oligi kõik väga hästi, sest inimesed elasid ju vabalt, said endale kõike lubada ning majandus aina kasvas. Tegelikult oli see kõik ainult roosa unistus , sest reaalsuses polnud nendel laenuvõtjatel muud, kui ainult laenatud raha ja kohustus hakata seda peagi tagasi maksma, aga et jõukas välja paista võeti ikka veel ja veel laene ja pangad olid kahe käega selle poolt.
Üks hetk tekkis aga seisak , kus pankade raha oli väljalaenatud, USA’l raha otsas ja suured võlad kaelas. Suurte kulutuste tõttu oli raha otsas ka firmadel ja eraisikutel ning kinnisvaraturg kukkus kokku. Sealt sai alguse ka töötajate massiline koondamine mis siiani on küllalki ,, populaarne ’’.
USA tegi aga järgmise sammu. Bush alandas veel makse, põhjendades seda sellega, et raha peab jääma ettevõtjatele, et majandust elavdada . Tegelikkuses oleks pidanud toimima aga vastupidi- kulusi kärpima ja makse tõstma. Sisuliselt ei oleks saanud seda aga teha, sest rahvas ei oleks sellest aru saanud ning oleks vastu hakanud, kuna nende arust tehtaks neile liiga ning tekiks küsimus kust kohast nad selle raha peaks võtma, et veel kõrgemaid makse maksta.
Pangad olid rahast tühjad ning üritasid raha tagasi saada, enamus firmad olid võlgades ning see tekitas võlaahela. Kui üks firma ei saanud teisele ära maksta oma võlga, siis polnud ka teisel firmal raha, et maksta ära võlg kolmandale jne.
Mida ma üritan öelda on see, et alguse sai kõik USA’st kui maailmamajanduse suurriik, mis kokku kukkus, sealt läks kriis edasi üle kogu maailma, sest USA on nii suur ja temast sõltub vägagi palju.
Eestlased, kui vana orjarahvas, kes on harjunud elama mitte just väga jõukat ja luksusliku elu, otsustasid ka ükshetk laenubuumiga kaasa minna. Hakati samuti ehitama maju, millest osad siiani alles ehitusjärgus on, sest raha oli enne otsas kui maja valmis sai. Väga levinud oli ka ülikallite autode ostmine liisinguga, sest ega inimene ei suuda ju kolme käiku ette mõelda, et kuidas ta seda näiteks seitsme kuu pärast maksta suudab. Valetatakse iseendale näkku, et küll kuidagi ikka hakkama saab, kuigi auto sissemakse tehti juba laenatud raha eest.
Lõpuks purunes ka Eesti kinnisvaramull ja sellest said alguse ka kõik muud probleemid, kuna sinna oli investeeritud meeletud summad . Ka Eesti pangad olid ennast nö. tühjaks laenanud, enamjaolt inimestele kelle tausta ega tagasimaksmisvõimalusi nad ei uurinud. Mõeldi ainult sellele, et mida rohkem nad välja laenavad seda rohkem raha saavad nad intresside näol tagasi. Hea plaan küll, aga kukkus kahjuks läbi, sest enamus laenuvõtjaid olid maksujõuetud inimesed.
USA’l on ka küllaltki kehv tervisehoiusüsteem. Tehti muudatus , et alates 60 eluaastast saadakse ravimite pealt mingi protsent alla ja alates 65 eluaastast on ravimid üldse täiesti tasuta. Täiesti mõtlematu samm, sest ravimid on väga kallid ning inimesi palju. Seda enam, et USA on ka vananev rahvas see tähendab seda, et raviraha osa riigi igaastasest eelarvest aina suureneb. Hetkel on USA’s selline seis, et aastaks 2050 läheb kogu riigieelarve pesionäride alla, see on aga täiesti ilmvõimatu. Sellega ma tahan öelda seda, et USA tegi ja teeb praegu majanduslikult nii lolle otsuseid, mida ei saa enam muuta, sest need on seadustes sees. Sellised otsused viivad riiki aina rohkem põhja ning kui USA’l on raske siis on ka muljal maailmas raske olukord, kuna USA’st sõltub väga palju.
Kokkuvõtteks on majanduskriis väga paljude valede otsuste tulemus. Suur vastutus ja süü on USA õlgadel, aga ega üksikindiviidid ei saa oma probleemides süüdistada otseselt USA’d vaid ikka iseennast , sest ega keegi vägisi sind panka ei vii, et laenu võtta. Ikka tuleb ise vastutada oma tegude ees ja loodame, et ka USA teeb seda ning tasapisi tuleme me sellest supist välja.