Arvamuslugu Eesti kaitseväe teemal (3)

Roosimägi: ajateenistusele pole alternatiivi
(Eesti kaitsekulutused, riigikaitse )
Brigaadikindral Urmas Roosimägi nentis, et Eesti jaoks pole ajateenistusele alternatiivi, kuna palgaarmee puhul pole võimalik tegutsemisvõimelist kaitseväge luua. „Lätis ning Leedus kaob armee kui selline ära. Sisuliselt on nende kaitsevägi on võimeline ainult missioonidel käima,“ rääkis Roosimägi. „Kui me tahame, et kaitsevägi kriisi- või sõjaolukorras tegutsemisvõimeline oleks, siis meie väiksel riigil pole ajateenistusele alternatiivi,“ lisas ta. Kui loobuda ajateenistusest, siis tuleb Roosimägi sõnul hakata tervet riigikaitse struktuuri ümber tegema. Riigikaitsesüsteemi välja ehitamiseks kulub tema hinnangul 20-25 aastat. „Aga kas saab öelda, mis toimub maailmas 10 aasta pärast?“ küsis ta. Roosimägi sõnul oleks lühinägelik ajateenistus majanduskriisis oleva riigi kärpeplaanide tõttu lõpetada. (Eesti Päevaleht Online; 16. september 2009)
Kaitseminister Jaak Aaviksoo : „Ma ei taha öelda, et kaitsekulud on selline püha lehm, mida ei tohiks puutuda, aga seda ei saa ka käsitleda põhjatu rahalaekana.” Kui aga praegu kaitsekulude osakaalu vähendada, tuleks tema sõnul kokku leppida ka selles, kuidas seda hiljem kompenseerida. „Sisuliselt toob see (kaitsevaldkonna eelarve vähendamine umbes 800 miljoni krooni võrra) kaasa olulise osa kaitseväest koondamise , aga ka meie missioonipanustamise ülevaatamise,” (Eesti Päevaleht Online 07. mai 2009)
Reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas : “Usutava esmase iseseisva kaitsevõime loomiseks on vaja sõjaaja kaitseväge ning koos sellega ajateenistuse ja õppekogunemiste mahtu hoopiski suurendada.” (Eesti Päevaleht Online; 16. september 2009)
Arvan, et Eesti Kaitseväe säilitamine praegusel kujul ei ole mõistlik. Esiteks praeguste keeruliste aegade tõttu, ehk kuluks need miljardid, mida kulutatakse meeste väljaõppeks ja veelgi enam need, mis hetkel jäetakse padrunikestade ning hukkunud meeste näol Afganistaani ja Iraaki meie riigil kuhugi mujale. Ehk ei peaks tänu sellele edaspidistel aastatel vastu võtma mitmeid negatiivseid lisaeelarveid, ehk suudaks riik investeerida enam haridusse ning tervishoidu . Usun, et Eesti Kaitsevägi ei saaks vaenlase (ainsa variandina näen vaenlase all suurt naaberriiki Venemaad) sissetungi korral viimasele vastu ka siis, kui Eesti eest võitleks kõik siinsed kodanikud, meid on ju niivõrd vähe. Juba kokkulepitud missioonidel käimiseks ning sõjaväelise karjääri tegemiseks oleks igal juhul mõtekam ja odavam luua siiski palgaarmee.