Iraagi sõda Martiina Põder Iraak Iraagi sõjaks nimetatakse Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil
kalapüügiõigus ja loodusvarade kasutamises õigus kaldariigile.) Merepiiri kaugus kaldast või saaret, on 12 meremiili. Territooriumi osaks võib olla ka eraldi asum, teisteriikide vahele jääv ala(nt venemaal kaliningradi oblast(venemaal eks klaav, teised riigid ütlevad en klaav)). Riigi tegevus saab avalduda ainult ruumiliselt määratud maa-alal, seepärast kaitsevad riigid kõigi vahenditega oma terviklikkust(nt venemaa sõda tsetseenias). Väikerahvastel on küll rahvusvaheliselt õigus lahku lüüa ja luua oma riik, kuid ÜRO poolt pole loodud konkreetset mehhanismi kuidas seda teha. Harilikult toimub see sõdade abil. Riik võib osal territooriumil piirata oma võimu kasutust, andes sellele alale omavalitsuse e autonoomia. Nt Soome oma andnud ulatusliku autonoomia Ahvenamaale(seal räägitakse aint rootsi keelt) 2) kodanikkond - kodanikke saab vaadelda kahest aspektist: ühelt poolt on nad demokraatliku riigi
Iraan on riik LähisIdas. See piirneb Aserbaidzaani, Armeenia, Türgi, Afganistani, Pakistani ja Iraagiga. Tähtsaim sündmus Iraagi ajaloos oli Iraani revolutsioon, mis on tuntud ka Islamirevolutsioo nina. Revolutsioon algataja oli Ruhollah Khomeyni. Iraani revolutsioon on maailma suuruselt kolmas revolutsioon ja selle käigus muudeti konstitutsioonilise monarhiaga riik Islamivabariigiks. Üks tähtis sündmus Iraagi ja Iraani ajaloos oli nende riikide vaheline sõda. Seda alustas Iraak eesotsas Saddam Husseiniga, et saada tagasi Iraani valduses olevaid Hormuzi väina saari. Iraak ostis tänu naftamüügist saadud tuludele 10% tervest maailma relvatoodangust. Enamus lääneriike toetasid sõjas Iraaki, kes kartsid Islamirevolutsiooni järgse Iraani poliitilise mõju kasvu.Iraak kasutas sõjas ke keemiarelva. Ja selle pildi pealt on näha kus asuvad Iraak ja Iraan omadega praegu.
Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Osalejad Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2. august 1990 28. veebruar 1991. Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat riiki. Tähtsamad sündmused Sõda algas massiivsete pommituskampaaniatega 17. jaanuar 1991. Koalisatsiooniväed lendasid üle 100 tuhande missiooni, kasutades selleks üle 88 tonni laskemoona. Pommitamiste käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi, kui ka tsiviilsihtmärke. Iraagi valitsusel oli plaan, et kui neid rünnatakse siis ründavad nemad Iisraeli rakettidega, seda ka tehti. Iraagi rünnakutes Iisraelile hukkus 2 inimest ja sai vigastada 230 inimest. See on
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult
Riigiusk on islam, ja seega on elanikud moslemid. Islam on alistumine Allahile. 1.2 Afganistani ajalugu Vana- ja keskajal oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel Indiasse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses Kesk-Aasia, Iraani ja India rahvaste ajalooga. 19.sajandil toimus kaks Inglise-Afganistani sõda, kuid Inglismaa ei suutnud Afganistani vallutada. Aastatel 19781987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik",- 1992. aastast islami-vabariik Talibani poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979. puudus riigil efektiivne keskvõim. Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s alustas USA 7. oktoobril Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud Talibani süsteem ning ning purustada seal USA andmetel
Soov taastada Kuiveidi legitiimne valitsus. USA, kes nõudis kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi. Alustati operatsioon "kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda oli madala intensiivsusega ehk piiratud sõda. Kuiveidi aitas sõjaliselt 24 riiki. Kes ründas ja kes kaitses? Jeddah'i läbirääkimistel osutus saatuslikuks Kuiveiti 10 mld dollarine võlg Iraagile, mis jäi Iraagil saamata Rumaila õliväljadelt. Kuveit pakkus 9 mld, kuid Iraak ei olnud sellega nõus ning kohe tuli käsk rünnata Kuveiti. Sõja tegelik põhjus ? USA saatis oma väed konfliktipiirkonda ja president Bush kirjutas alla direktiivile, mis sisaldas USA eesmärke ja nõudlusi Iraagile.
Kõik kommentaarid