USA presidendid aastast 1933

6

doc

Lähiajalugu II

Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. Majan

Ajalugu

8

doc

USA 1945-2000

Vietnami sõda jättis varju Johnsoni saavutused. Muudatusi lubas tal läbi viia erakordselt hea läbisaamine Kongressiga. Lubas luua 1964. a. valimisprogrammis Great Society ehk Suure ühiskonna.. Kuulutas sõja vaesusele ja rassilisele diskrimineerimisele. Tema ajal kerkis veelgi rohkem esile mustanahaliste probleem. Neegreid ei vajatud enam maal, nad siirdusid linnadesse ja põhja. Linnades olid neegrite elu ja olmetingimused halvemad kui valgetel. 1954. aastast oli keelatud rassi järgi eraldamine õpetamisel, töölevõtul jne. Praktikas muutus vähe. 1963. a. hakkavad toimuma neegrilinnaosades rassirahutused. Neegriliikumise olulisim juht oli M. L. King. ``Mul on unistus, et minu neli väikest last elavad kord riigis, kus neid ei hinnata mitte nahavärvi, vaid nende iseloomu järgi``. Võeti vastu neegrite olukorda parandavaid seadusi. Näiteks 1964. a. kodanikuõiguste seadus.

Ajalugu

8

doc

AMEERIKA PRESIDENDID KOKKUVÕTE

Vietnami sõda jättis varju Johnsoni saavutused. Muudatusi lubas tal läbi viia erakordselt hea läbisaamine Kongressiga. Lubas luua 1964. a. valimisprogrammis Great Society ehk Suure ühiskonna.. Kuulutas sõja vaesusele ja rassilisele diskrimineerimisele. Tema ajal kerkis veelgi rohkem esile mustanahaliste probleem. Neegreid ei vajatud enam maal, nad siirdusid linnadesse ja põhja. Linnades olid neegrite elu ja olmetingimused halvemad kui valgetel. 1954. aastast oli keelatud rassi järgi eraldamine õpetamisel, töölevõtul jne. Praktikas muutus vähe. 1963. a. hakkavad toimuma neegrilinnaosades rassirahutused. Neegriliikumise olulisim juht oli M. L. King. ``Mul on unistus, et minu neli väikest last elavad kord riigis, kus neid ei hinnata mitte nahavärvi, vaid nende iseloomu järgi``. Võeti vastu neegrite olukorda parandavaid seadusi. Näiteks 1964. a. kodanikuõiguste seadus.

Ajalugu

44

docx

Lähisajalugu: Külm sõda

LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus  II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt  Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähe

Ajalugu

92

docx

Maailm 20. sajandi algul

Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (Sturmabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler (1889-1945) Algselt saksamaal üsna tundmatu 1923 üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu „Mein Kampf“ (Minu võitlus) Raamauts esitas eesmärgi:  versailles lepingute tühistamine  demokraatia, juutluse ja kommunismi kõrvaldamine hitleri võimuletulek 1932 a Riigipäeva valmistel sai NSDAP suurima toetuse 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantseleiks Veebruaris süttis Riigipäevahoone. Selles süüdistati kommuniste, misjärel KP keelustati ja kuu.utati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise Hitleri ja NSDAP kätte Võimu kindlustamine Keelustati kõik parteid peale NSDAP Alustati võimuvastaste eraldamine ühiskonnast Keelustati ametiühingud, nende asemele loodi Saksa Töörinne(DAF) Põllumajandus võeti riikliku kontrolli alla

Ajalugu

80

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3

Ajalugu

89

doc

Ajalugu

sai Alfred Tirpitz. 1882 Kolmikliit - leping Saksamaa Itaalia ja Austria-Ungari vahel. 1898 - Wilhelm II tegi uhke merereisi idamaadesse (Damaskus, Konstantinoopol, Jeruusalem jne). Teatas, et on kõigi muhameedlaste hea sõber. 1903 - Saksamaa ja Türgi vaheline lepping BBB (Berliin-Bosporus-Bagdad) raudtee liini rajamise kohta. 1.3 PRANTUSMAA Esimene vabariik 1790-1804. 2 Teine vabariik 1848-1852. Kolmas vabariik 1875. aastast. 1.3.1 MAJANDUS Arengutempo oli aeglustunud, seda eriti vanades tööstusharudes. Prantsusmaale olid tekkinud konkurendid siidi ja veini tootmises. Suhteliselt suur osa rahvastikust olid rantjeed. Rasketööstuse tekkisid monopolid. Oli ka palju väikeettevõteid. 1.3.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. Parteide skaala väga lai. Peaministriteks olid radikaalide liider G.B. Clemenceau hüüdnimega "Tiiger" ja Emile Combes hüüdnimega "Papa Combes" sest ta oli väga vana.

Ajalugu