Nimetu (0)

Bushi 8 aastat

George Walker Bush oli USA 43. president . Esimest korda astus ta ametisse 20. jaanuaril 2001 ning 2004. aastal valiti ta presidendi ametikohale teiseks ametiajaks. Bushi valitsusaeg lõppes 2009. aastal Barack Hussein Obama ametissevannutamisega. Niipalju George W. Bushi ajaloost.
Paljud on Bushi kritiseerinud, kui aegade halvimat USA presidenti. Kindlasti on Bushil ja Bushi valitsusel olnud halbu otsuseid, kuid kindlasti oli ka paremaid. Miks muidu Bush teiseks ametiajaks uuesti presidendiks valiti. Kuid üheks suuremaks põhjuseks, miks Bushi peetakse pigem halvaks, kui heaks presidendiks, võibki olla just see, et Bushi positiivsemad teod on jäänud halvemate varju. Paljudele inimestele üle maailma on vägagi taunitav Bushi otsus viia USA väed sisse Iraaki ja Afganistani. Kindlasti tuleks siin märkida seda, et juhul, kui Bush poleks vägesid sisse viinud, oleks kindlasti mingi osa rahvast jällegi seda otsust tauninud. Siiski peaks USA arvatavasti vähem sõjaliselt välismaailma konfliktidesse sisenema, kui seda just ei kohusta mingi lepe või pakt. Iraagi missioonidest on Ameerika eeskujul osa võtnud paljud muud riigid, kaasa arvatud Eesti. Viimaste uudiste järgi peaks Eesti oma väed Iraagist lähiajal välja tooma ja sealse missiooni lõpetama. Sama kavatseb teha ka USA – mitte küll nii kiirelt, kui seda teeb Eesti, kuid Obama on lubanud, et lõpetab Iraagi missiooni nii kiirelt, kui see võimalik on.
Eesti inimestele on kindlasti väga tähtis Bushi visiit Eestisse. Nimelt oli Bush esimene USA ametisolev president , kes käis ära Eesti Vabariigis ja kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega. USA presidendi mõju Eesti julgeolekule on ülisuur, ükskõik kus ta ka ei viibiks ja mida ka ei teeks , mistõttu ulatub selle visiidi tähtsus palju kaugemale suletud tänavatest. Poliitika kaudu on Bushi visiit oluline igale eestlasele , sest elame endiselt maailmas, kus sellist toetust vaja läheb, eriti veel USA poolt. Bushi visiit kinnitab järjepidevust USA-Eesti suhetes, mille kestel USA on astunud Eesti kaitseks välja rohkem kui ühel korral. Lisaks Bushi visiidile jõustus USA ja paljude Euroopa riikide, sealjuures Eesti vahel kahepoolne viisavabadus, mis jätab küll alles tohutul määral dokumentide täitmist, kuid on siiski oluline samm kahe riigi suhete arendamisel.
USA presidendi amet on maailmas kindlasti üks raskemaid ja vastutusrikkamaid. Tuleb seista sadade miljonite ameeriklaste eest, kuid oma ameti suuruse tõttu ka inimeste eest üle maailma. Seetõttu ei saa Bushi nimetada halvaks presidendiks, kuna sellel ametil töötamine nõuab tohutult enesekindlust ja julgust . Enamus Bushi valitsuse suuremaid kritiseerijaid ei oleks kindlasti nii kaugele oma karjääris jõudnud. Kindlasti ei olnud ta täiuslik president, kuid liigselt noomida ka ei maksa. Nendelt üle piiri minejatelt tuleks küsida: „Kus on Teie saavutused??"