Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? (0)

Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju?
Tänapäeva kiiresti kasvava populatsiooniga maailmas on vaja aina vähemast üha rohkem kätte saada, olgu see põllumajandus, ehitus või energeetika , et kogu ühiskonna vajadusi rahuldada. Fossiilsed kütused, mille kasutamine 20. sajandi jooksul hüppeliselt kasvas, ei taastu ning on varsti ammendumas. Et energiakriisi vältida, tuli leida alternatiiv kütusele, millest sõltub enamiku maailma majandus. Kuna uraani on maakoores külluses ning seda sisaldav energia on tuhandetest kordades suurem näiteks kivisöe omast, tundus see kõige mõistlikum pikaajaline lahend maailma energiavajadusele. Tšernobõli katastroof küll näitas, missugune laastav mõju võib õnnetuste puhul tuumaenergial olla keskkonnale, kuid tänapäevaga võrreldes oli tuumaelektrijaamade areng alles lapsekingades ning eks ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb mõju loodusele väiksem pole olnud: küll on masuut sattunud merre, töötlemistehased põlenud, paisates õhku määratusuurtes kogustes ohtlikke aineid, ning suured maaalad on üles kaevatud, et sealt siis kivisütt kaevata. Kui võrrelda korralikku uuema põlvkonna tuumaelektrijaama saastet sellega, on tuumaenergia kasutamine kindlasti palju puhtam. Tekivad küll radioaktiivsed jäätmed, kuid need ei paisata atmosfääri, vaid suletakse turvaliselt maapõue. Tuumaenergia miinuseks on selle massihävituslik pool ehk võimalus kasutada relvana. Saddam ehitas 80ndatel mingit tuumajaama, aga iisraellased lasid selle õhku. Nüüd juba pikemat aega on Iraan uraaniga tegelenud ning lääneriigid ei suuda sellega üldse leppida ja peavad seda otseseks terroriohuks, arvates, et muslimid oskavad ainult ennast ja teisi õhku lasta. Eks mindki ei muuda fakt, et Iraan ise uraani puhastab, enesekindlamaks ja paneb pigem muretsema, kuid asi võib sama hästi ülepuhutud ja vale olla. Bush läks oma vägedega ka Iraaki, et seal Saddamilt tuumalõhkepead konfiskeerida ning maailmarahu nii kaitsta, kuid mida ei olnud, oli tuumalõhkepäid. Kui sellise suurriigi, nagu USA, Hiina või Venemaa, eesotsa või siis kulisside taga riiki juhtivaks inimeseks saab mõni maailmarevolutsionäär, ei tule karta mitte islamimaid, vaid vanu liitlasi.
Sellest hoolimata on maailmas praegu tasakaal ning maailmasõda ei tohiks veel saabuda. Seni ajani võiks tuumaenergia kasutuselevõttu heaks sündmuseks pidada.