võõrkapitaliga. kohustised kokku võlakordaja= kohustised + omakapital kokku Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustiste osatähtsust pikaajalises võõr- ja omakapitalis. pikaajaline kohustus kapitaliseerituse tase= pikaajaline kohustus+omakapital Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. ärikasum+ finantstulu intresside kattekordaja= finantskulu
Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane protsendimäär APM on krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina. (APM) APM=2 m i/P(n+1) m makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i laenukulu (intressi summa) P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv
· Avatud investeerimisfondid · Elukindlustusreservid · Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit- Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. N. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasud, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane protsengimäär (APM) APM on krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina. APM=2 m i/P (n+1) m- makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i- laenukulu( intressi summa) P- pühisumma( laenatav raha) n- tegelik maksete arv Krediidi eelised ja puudused Eelised : · Kohene kauba omamine · Paindlikkus · Ohutus · Aitab ettenägematute asjaolude korral Puudused:
tasumisel. · Tarbimiskrediit Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. · Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. · Aastane protsendimäär (APM) krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina. APM=2 m i/P(n+1) m makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i laenukulu (intressi summa) P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv · Krediidi eelised 1)kohene kauba omandamine 2)paindlikkus 3)ohutus 4) aitab ettenägematute asjaolude korral
12.2008 Maksevalmiduskordaja = 7 349+7 665/201 546=0,07 Näitab, kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Mida väiksem on maksevalmidusekordaja seda parem. Kuid see ei tohiks ületada 0,2. Kattevara hindamise suhtarv Intressikulude kattekordaja = Ärikasum/IKU- intressikulud 31.12.2007 Intressikulude kattekordaja =54 249/2 765=19,6 31.12.2008 Intressikulude kattekordaja =65 575/1 045=62,7 Intressikulude kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid. Mida suurem on arvnäitaja seda parem. Nagu näha siis on see arv kahekordistunud võrreldes aastaga 2007. Soliidsuskordaja = Omakapital / Kogukapital *100 31.12.2007 Soliidsuskordaja = 562 224/752 451*100=74% 31.12.2008 Soliidsuskordaja = 655 889/795 784*100=82% Üllatavalt kõrged nätajad. See näitab, et suur osa kogukapitalist on finantseeritud. Tavaliselt jääb see arv 30-40% vahele. Varude osatähtsuse käibevarades = Varud / Käibevarad *100 31.12.2007
·võtta laenu. Kapitali struktuuri näitajate abil saab hinnata ettevõtte laenatud vahendite kasutamist ja võimet täita võõrvahendite kasutamisega seotud kohustusi ehk tasuda intresse. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega Võlakordaja = kohustused/koguvara Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta intressikulude ja maksude eelse kasumi (EBIT) arvelt intressikulusid. Intresside kattekordaja = (ärikasum + finantstulu)/finantskulu Tulusus- ehk rentaablussuhtarvud Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaablusnäitajad annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna, näitavad millised tegurid, millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum/müügikäive
Võlakordaja ja soliidsuskordaja peavad samal ajamomendil arvutatuna olema kokku 100%. Rusikareegel: 1) Lühiajalised kohustised ei tohiks omakapitali ületada rohkem kui 1,25 korda 2) Lüh.kohustised ei tohiks võrreldes omakapitaliga moodustada rohkem kui 80% ja pikaajalised rohkem kui 50%. 2. Intresside kattekordaja (times interest earned - EBIT) EBIT ehk ärikasum. Suhtarv näitab kas ettevõttel on vahendeid katta intressikulusid kasumi arvelt. Tulemus võiks olla vähemalt 3 ja enam ehk arvnäitaja võimalikult kõrge. Kui arvnäitaja langeb alla 1, ei kata ärikasum intressikulusid. Kriteerium 3 tähendab, et intress ei tohiks moodustada üle kolmandiku ärikasumist ning 2/3 ärikasumist peaks jääma alles omanikele. Kui see näitaja on alla 3-e, siis ei tohiks ettevõte plaanida täiendava laenu võtmist. Intressidele võib kuluda kogu teenitud kasum. 3. Pikaajalise võlgnevuse kattekordaja.
analüüs Kapitali struktuuri analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevtte majandustulemusi. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. Käiberentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust.
Finantsanalüüs 1. SISSEJUHATUS Atoy Automotive OÜ tegeleb sõidukite varuosade, lisaseadmete ja -tarvikute ning autokeemia hulgimüügiga. Ettevõte kuulub Rootsi kontserni APE Automotive Group. Atoy Automotive OÜ omanikuks on APE Fordonskomponenter AB, kellele kuuluvad lisaks Eestis asuvale ettevõttele ka ettevõtted Soome Vabariigis (Atoy Automotive Oy) ja Läti Vabariigis (APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud e...
Selgub kui suu kui suure osa lühiajalised ja pikaajalised kohustused Kapitaliseerituskordaja (Capitalization Ratio) * Näitajat nimetatakse ka: pikaajalise laenu osakaal Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis Intresside kattekordaja Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. TASUVUSE ehk RENTAABLUSE SUHTARVUD (PROFITABILITY RATIOS) Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunem finantsedukust ning efektiivsust kasumi teenimisel. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + periood lõppsaldo) / 2
KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevime analüüs näitab ettevtte kapitali sisemiststruktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevtte majandustulemusi. VÕLAKORDAJA näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. KAPITALISEERITUSE KORDAJA iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. INTRESSIDE KATTEKORDAJA mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. RENTAABLUSE SUHTARVUD Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. KÄIBERENTAABLUS näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. VARADE RENTAABLUS näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. OMAKAPITALI RENTAABLUS
enne, kui laenutehing aset leiab. Samas saime ka teada, et need vajadused/nõuded ei tarvitse alati kokku langeda. Näiteks laenuvõtja poolt antav laenu tagatis peab vastama laenuandja minimaalsetele nõuetele likviidsuse ja riski osas. Kui need nõuded on aga liiga ranged, võib potentsiaalne laenuvõtja laenust loobuda ja summade üleandmist ei toimu. Samuti on tõenäoline, et laenuvõtja püüab minimeerida intressikulusid, samal ajal kui laenuandja püüab oma rahalt võimalikult suurt tulemit saada. Lisaks sellele on üksik-laenuvõtjatel vaja sageli rohkem raha, kui üksik-laenuandjad on valmis andma. See tähendab, et laenuvõtja peaks kogu summa kokkusaamiseks võtma laenu mitmelt erinevalt isikult. See muudab aga laenuandja ja laenuvõtja omavaheliste kokkulepete saavutamise veel keerulisemaks. Probleemi tõsidus kasvab veelgi, kui arvestada asjaoluga, et laenuvõtjad võivad elada Valgas ning laenuandjad
q Järelmaks qArvelduslaen q Õppelaen q Autoliising qAutolaen q Mootorrattaliising qJärelmaks q Väikelaevaliising qÕppelaen q Krediitkaart qKrediitkaart qVäikelaen Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Krediidi eelised ja puudused EELISED PUUDUSED kohene kauba ülekulutamine omandamine paindlikkus kõrgem maksumus ohutus impulsiivsed ostud aitab ettenägematute asjaolude korral Väikelaen Laenusu Sisse Intress Tähtae Leping mma tulek imäär g utasu SEB 320 13-22% Kuni 4 1,5%
nõuded» (pikaajaline osa) või «Muud lühiajalised nõuded» (lühiajaline osa). Kapitalirendi nõuded ja kohustused teiste kontserni ettevõtete vastu kajastatakse selleks bilansis ettenähtud kirjetel. Kasutusrendi nõudeid ja kohustusi kajastatakse sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast kas bilansikirjetel «Viitlaekumised» ja «Viitvõlad» või bilansikirjetel «Nõuded ostjate vastu» ja «Võlad tarnijatele». Kapitalirendiga seotud intressikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes analoogiliselt muude intressikulude ja -tuludega finantstulude ja -kulude koosseisus. Kasutusrendiga seotud rendikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes selleks sobivatel kirjetel äritulude ja -kulude koosseisus, sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast ja rendilepingute kasutuseesmärgist. 7
-intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt(s.o. veel tagastamata järelmaksu summast) Krediitkaardid -Järelmaksu liik, mis võimaldab omanikul osta mitmest erinevast kohast -Sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik kindlaks määratud maksepäeval Riiklik õppelaen -Tagatis kahe EV kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku käendused või Eestis asuv kinnisvara. 2004/2005 w.dolceta.ee Finantskoormus -On kogusumma, mida makstakse krediidi kasutamise eest. See hõlgab intressikulusid ja teisi tasusid(nagu teenindustasud ja kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane intressimäär- Krediidikulu, mida arvestatakse aastaprotsendina. Nt keegi laenab sulle raha 2,5% eest kuus, siis on aastane intressimäär 30%(kuna 2,5*12=30) Krediidi eelised Kohene omandamine Paindlikkus Võimaldab oste ajastada, kasutada ära odavaid väljamüüke ja muid soodustusi. Ohutus- krediitkaardid ja järelmaksud tagavad ohutuse ja pakuvad inimestel sobivaid
omakapital omakapitali osatähtsus = 100% kogukapital Omakapitali osatähtsus peaks olema vähemalt 30 - 40 % Joonis 11 OÜ Abilis omakapitali osatähtsus Joonis 11 näitab, et ettevõttel OÜ Abilis omakapitali osatähtsus on keskmiselt 77% mis on väga hea näitaja. See tähendab ka seda, et ettevõtte on väga raske viia bankroti. Intressikulude kattekordaja Iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2. 38 Joonis 12 OÜ Abilis intressikulude kattekordaja
2%, siis neljandal aastal kasvasid küll nii omakapital kui kogukapital, osatähtsus aga jäi samale tasemele nagu kolmandal aastal 3.2.2. Võlakordaja (Rebet Ratio) Võlakordaja tähendus on vastupidine soliidsuskordajale. See näitab, kui suur osa kogukapitalist on laenukapital. Võlakordaja = kogu võlgnevus / kogu vara. 3.2.3. Intresside kattekordaja (Times Interest Revenue) Intressi kattekordaja näitab, kuidas ettevõte suudab tasuda intressikulusid kasumi arvelt, ehk mitu korda kasum intressikulud ületab. Kuna intressid kuuluvad maksmisele enne tulumaksu, on suhtarvu lugejas kasum enne intressikulu ja tulumaksu, mitte puhaskasum. (EBIT). 12 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Intressikordaja peaks olema vähemalt 3. Kui see on üks, läheb kogu kasum ettevõttel intresside maksmiseks ja kui see on väiksem kui üks, on ettevõte kahjumis.
Kiire maksevalmiduse kordaja (CAR) 0,87 0,15 0,53 Allikas: autorite koostatud. Ettevõtte lühiajaliste võlgnevuse katte- ja likviidsuskordaja asuvad 2009. ja 2010. aastal esimese I kvartiili ja mediaani vahel, millest järeldub, et reisibüroo Estravel AS kuulub keskmiselt halvema likviidsusega ettevõtete hulka. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid ja selle arvutusvalem on järgmine: EBIT (2.10) TIE = , I kus EBIT ärikasum (eurot), I intressikulu (eurot). 2009. aastal puudusid ettevõttel igasugused laenud, seega oli intresside kattekordaja 0. 2010. aastal võeti laenu ning intresside kattekordaja oli 4,9 ja 2011. aastal 5,5. Maksevõime tõusis 2009 ja 2010 aasta vahel, kuna ärikasum suurenes tunduvalt.
Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevōime analüüs näitab ettevōtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte majandustulemusi.Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega.Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis.Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Tabel 6.4.Võlakordaja 2009-2011 2009 2010 2011 Koguvõlgnevus 151 268 131 400 123 006 Varad kokku 254 435 260 211 262 466 Võlakordaja 0,6 0,5 0,5 Tabel 6.5. Kapitaliseerituse kordaja 2009-2011 2009 2010 2011
tihedalt seotud kapitali struktuuri analuusiga. Kapitali struktuur annab ulevaate, kui suures ulatuses ja kust parinevad ettevõtte tegevuseks vajalikud rahasummad. Eelkõige tuleb uurida võõrkapitali intressikandvat osa ja omakapitali. Kapitali struktuuri suhtarvudest naeb, kuidas ettevõte kasutab vara soetamiseks võõr- ja omakapitali. Üheks laialt kasutatavaks maksevõime indikaatoriks on intresside kattekordaja (TIE), mis mõõdab ettevõtte võimet maksta arikasumi arvelt intressikulusid. Kõige uldisemalt annab maksevõimele hinnangu võlakordaja (DR). 14. Rentaablus Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise naitajasse ehk sisuliselt jooksev tasuvus, tulusus. Teisisõnu on rentaablus kapitali tasuvus, mis kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/varasid. 15. Käibekordaja seos käibevältega Kaibekordaja ehk sagedus (arvu jarel pole midagi). Kaibevalde ehk tsukkel ehk konversiooniperiood (paevades)
Seega kasutatakse intressikulude kattekordajat tavaliselt firma laenuseisu hindamisel (Peterson 2000, lk 129). ASi Even intresside kattekordaja on liikunud igal aastal tõusvas trendis, olles 2003. aastal 2,71, 2004. aastal 3,15 ja 2005. aastal 5,04 (Tabel 1). Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, tuleb vaadata kindlasti intressikulude kattekordajat, see näitaja ei tohi olla alla ühe. Siit võib järeldada, et AS Even on võimeline jooksvalt katma oma intressikulusid. Tegevusharu keskmised näitajad olid 2003. ja 2004. aastal vastavalt 4,1 ja 13,4. Maksevõime suhtarvude analüüsist selgub, et näitajad on aastate jooksul langenud ning ettevõtte likviidsustase on madal. Sellest johtuvalt esineb ettevõttel raskusi lühiajaliste kreeditoride nõuete katmisel.likviidsuse paremaks juhtimiseks võib kasutada lühiajalist laenu krediidiasutustelt. Efektiivsuse suhtarvude analüüs näitab, et ettevõtte
nimiväärtus. swap-tehing - vahetusleping, kus lepingupartnerid vahetavad maksevooge; tehing, kus osapooled vahetavad erinevat valuutat tingimusel sooritada vastupidine operatsioon tulevikus (põhiliselt eksisteerib4 liiki swap'e: spot-ost - forward-müügi vastu, spot-müük - forward-ostu vastu, lühiajaline forward-ost - pikaajalise forward'i vastu, lühiajaline forward-müük - pikaajalise forward'i vastu). Eesmärk on hoida kokku intressikulusid ja maandada intressi- ja valuutariski SWOT-analüüs - finantsanalüüsi vorm, kus hinnatakse ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid tagurpidi split tehing, mille tagajärjel aktsiate arvu vähendatakse olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. Tagurpidi spliti tagajärjel ei muutu äriühingu või kontserni aktsia- ja omakapitali kogusumma ega aktsionäri omanduses olevate aktsiate summaarne nimiväärtus.
iseloomustab pikaajaliste KK = pikaajalised kohustused + omakapital kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. 4. INTRESSIDE KATTEKORDAJA (IKK) mõõdab ettevõtte võimet tasuda ärikasumi arvelt perioodi intressikohustused. Intresside kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab ärikasum . intressikulusid - normaalne oleks vähemalt 3 korda. IKK = perioodi intressikulu Ärikasumit kasutatakse seetõttu, et ettevõtte peaks katma intressikulud põhitegevuse tuludest ehk äritegevuse tuludega. Ettevõtte rahandus 9 RP089 4 rühm - tasuvuse SUHTARVUD (ehk rentaabluse suhtarvud):
tagasi maksma võla põhiosa. Tagasiostuõigus annab võlakirju välja lasknud ettevõttele õiguse osta võlakirjad tagasi enne lunastustähtaega. Selle eest tuleb võlakirja ostnud isikule maksta preemiat. Ettevõte kasutab seda siis, kui intressimäärad oluliselt langevad. Protseduuri nimetatakse võlakirjade refinantseerimiseks (refunding operation). Põhjus on selles, et väiksem intressimäär võimaldaks oluliselt kokku hoida intressikulusid. Samas on see kahju võlakirjainvestoritele. Need võlakirjad, mis on tagasi kutsutavad nimiväärtusega (redeemable at par), kaitsevad investoreid intressimäära tõusu eest. Konversiooniklauslid võimaldavad võlakirjaomanikel saada võlakirjade kustutamisel mingi kindla hinnaga aktsiate omanikuks. See on võimalus teenida ettevõtte edukuse korral. Võlakirjade liigitamise võimalusi on mitmeid. Kõige üldisem on järgmine: · kupongivõlakirjad (coupon bond),
Joonis 11. Intresside kattekordaja 2010-2015 (autorite koostatud) 19 Intresside kattekordaja 40 35 30 25 20 Intresside kattekordaja 15 10 5 0 -5 2015 2014 2013 2012 2011 2010 -10 Jooniselt 11 saame välja lugeda informatsiooni intresside kattekordaja kohta. Näitaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Alates 2015. aastast on antud näitaja miinuses, mis näitab et, ettevõte ei suuda ärikasumi pealt intresikulusid tasuda. Selle näitaja madal väärtus ettevõttes tähendab riski kreeditoritele ja võib tuua ettevõtjale raskusi täiendavate finantsallikate leidmisel. Joonis 12. Kapitaliseerituse kordaja 2010-2015 (autorite koostatud) Kapitaliseerituse kordaja 110% 105% 100% Kapitaliseerituse kordaja
poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes o Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum /müügikäive * 100
Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane protsendimäär APM on krediidikulu, mida arvutataks (APM) aastaprotsendina. APM=2 m i/P(n+1) m makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i laenukulu (intressi summa) P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv
o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 · Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes o Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum /müügikäive * 100
o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 · Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes o Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum /müügikäive * 100
o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes o Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum /müügikäive * 100
das nimet. struktuuri muutused on kujundanud e/v majandusstruktuuri. Võlakordaja = koguvõlgnevus / koguvara. Näitab, kui suur osa e/v varadest finantseeritakse laenuvahenditega. Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Isel. pikaajal. kohustuste osatähtsust pikaajal. finantseerimisallikatest. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Näitab, et e/v võime maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. IV Rentaabluse suhtarvud Rentaablus - kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse anal. näitab, millised tegurid mil- lisel määral on mõjutanud e/v teisese majandustulemuse, s.o. kasumi kujunemist. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara Näitab e/v varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / keskmine omakapital
Ameerika tüüpi optsiooniga). Optsiooni alusvaraks võivad olla lihtaktsiad, välisvaluutad, võlakirjad, väärismetallid, aktsiaindeksid, futuurlepingud, tooraine jne. Swap-lepingud (swaps) on lepingud, mille kohaselt lepingu osapooled vahetavad lepingu alusvarast tulenevaid makseid. Tähtajad võivad ulatuda kuni 15 aastani. Kaks kõige tuntumat swaplepingu liiki on intressimääraswap ja valuutaswap. Swaplepingu eesmärgiks on kokku hoida intressikulusid ja maandada Silvia Kuusk intressi- ja valuutariski. Intressimääraswapi kohaselt vahetatakse erinevaid intressimakseid. Valuutaswapi puhul vahetatakse intressimakseid erinevates valuutades. Ostuõigused (warrant) on ettevõtte poolt emiteeritavad üldjuhul pikaajalised väärtpaberid, mis annavad
alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2. Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt
6 rahavoogusid (rahavood, mis on projektiga otseselt seotud). Arvesse tuleb võtta puhta käibekapitali muutused, sest alguses investeeritakse varudesse jms. Projekti lõppedes raha küll vabaneb, aga raha ajaväärtuse tõttu tuleb muutusi arvestada. Projekti vastuvõtmise üle otsustamisel ei tohiks arvesse võtta pöördumatuid kulusid 6 (sunk cost), sest need on juba tehtud ega mõjuta investeerimisotsust. Arvestada ei tohiks ka otseselt finantseerimiskulusid (intressikulusid), sest need kajastuvad kapitali hinnas, millega hiljem hakatakse rahavoogusid diskonteerima. Samuti ei tohi arvestada dividendi väljamakseid, sest nendega arvestab kapitali hind. Enne rahavoogude diskonteerimist tuleb kindlasti leida maksudejärgsed rahavood. Eestis on prognooside tegemisel probleemiks tulumaksu arvestamine. Põhjus on selles, et tulumaksu tuleb maksta vaid kasumi jaotamisel. Seega tuleks projekti puhul tulumaksu arvestada üksnes siis, kui toimub dividendide makse.
Annuiteet ehk perioodiline laenu tagasimakse summa Joonis 1. Annuiteedi leidmine Intressimäära puhul tuleb tähele panna seda, et tavaliselt on lepingus aastaintress (nt 5% aastas, 6% per annum). Tagasimakseid tehakse aga sagedamini kui kord aastas. Makseperioodi intressimäära leidmiseks tuleb aastaintress jagada maksete arvuga aastas. Sagedasem tagasimaksmine annab võimaluse vähendada intressikulusid. Kehtib seos – mida rohkem makseid aastas, seda väiksem on intressikulu. ݏܽݐݏܽܽ ݒݎܽ ݁ݐ݁ݏ݇ܽ݉݅ݏܽ݃ܽݐ ܲ݁݉݅ݏݏ݁ݎݐ݊݅ ݅݀݅ݎää = ݎ ݉݅ݏݏ݁ݎݐ݊݅ ݅݀݅ݎ݁ääݎ ସ% Näide
Võlakordaja näitab kohustuste (võõrvahendite) osatähtsust varade finantseerimisel. Kui omakapital üle 50% koguvõlgnevusest, toimub tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvel lubatud piirides. Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, on vajalik arvutada ka intressitulude kattekordaja. Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud Intresside kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid ehk teisisõnu ettevõtte suutlikkust tasuda intresse jooksvatest tuludest. Seetõttu on suhtarvus mitte lõplik kasum vaid kasum enne intresse ja makse. Normaalne näitaja oleks vähemalt 3, ei tohiks mingil juhul olla aga alla 1. Laenude teenindamise % = (intressid + laenude tagasimaksed) / kogutoodang Suhtarv näitab ettevõtte laenukoormust protsentides. Kapitaliseerituskordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital)
alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2. Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt
alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2. Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt
alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2. Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt
laenusumma, valida tähtaeg, kui kauaks soovite laenu, sisestada intressimäär, millega laenu väljastatakse, Kui vajutata lingile „Arvuta“, väljastab kalkulaator teile kuumakse suuruse, intressikulud kokku, tulumaksutagastused kokku. Seejärel klõpsate lingile „Graafik“, väljastab kalkulaator teile maksegraafiku. Kalkulaatoris on teil võimalus muuta laenu tähtaega, intressimäära ja sel teel näha, kui palju tehtud muudatused mõjutavad kuumakset ja intressikulusid. Klõpsates lingile „Lisavõimalustega kodulaenu kalkulaator“, avaneb täiendavalt võimalus valida tagasimaksegraafiku tüübi (kas annuiteedi või nimiväärtuse võrdsetes osades tagasimaksmise), saate näha laenukindlustuse makset, saate valida tulemuse sõltuvana sellest, kas olete mees või naine või kui vana te olete. Valides „Maksimaalse laenusumma kalkulaatori“, saate sisestada, kas võtate laenu üksi või
annaabi.ee 
