1980ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist. "Diferent Trains" keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest. 1990ndad. "City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, autosignaalid, sireenid jms.) Lavamuusika Dokumentaalsed videoooperid "The Cave" ( "Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval. Video ooperite triloogia "Three Tales" ("Kolm jutustust"). Käsitleb tehnoloogia võidukäiku 20. sajandil ja selle pahupoolt. Ooperid "Hindenburg" ( 1997) "Bikini" käsitleb aatompommi katsetusi 1945 1954 aastatel ja nende hukatavatest mõjutustest.
Interneti sõltuvus Viimasel ajal on palju räägitud Interneti-pornograafiast. Uurimus tõestas, et seda teemat tuleb ka edaspidi täie tõsidusega võtta, kuna tervelt 35% õpilasi kohtus Internetis leitud tuttavaga reaalses maailmas. Paljudelt noortelt on palutud endast alasti pilte saata ning on soovitud, et noor võtaks end veebikaamera ees riidest lahti. Rohkem puutusid kohatute ettepanekutega kokku just veidi vanemad noored, eriti teismelised tüdrukud. Intervjueeritavad leidsid, et väiksemad lapsed polegi ehk nii ohus kui teismelised, sest nemad on uudishimulikumad ning huvitatumad uusi tutvusi sõlmima. Samuti arvati, et ohus on just rate.ee-ga seotud teismelised tüdrukud. Vähem räägitakse Interneti-sõltuvusest, mis võib lastel kaasa tuua nii kooli- kui ka terviseprobleeme. Interneti-sõltlasi oli uurimuses kokku 27%. Interneti- sõltuvust oli rohkem suuremate linnade (58%) kui väiksemate linnade koolides (42%)
valesti mäletamise, faktivigade ning sündmuste moonutamisega, lisaks tuleb intervjuu läbiviijal arvestada ka intervjuu orgaanilise iseloomuga, mis tähendab, et võib tekkida kõrvalepõikeid teemadele, mille üleskerkimisega oli enne intervjuu läbiviimist võimatu ette arvestada. Intervjueeritavate vastused küsimustele said üles märgitud teadliku valikuna just kirjalikult käsitsi, et luua intervjueeritavatele vabam ning vähem formaalne õhkkond: näiteks mainisid mõned intervjueeritavad enne intervjuud, et eelistaksid intervjuu mitte salvestamist ning lisaks paluti ka intervjuu käigus teatud väljaütlemiste uurimustöös mitte kasutamist. Uurimusküsimused leiab lisadest. 4 Pungi tekkepõhjused ja päritolu Punkliikumise algust ENSVs on raske ajaliselt määratleda, paljuski sõltub see tõlgendusest. Trubetsky on oma pungiajaloos pungi alguse ENSVs paigutanud 1970. aastate esimesse
1990. aastate kaks tähelepanuväärset kontsertlikku teost on "City Life" ja "Proverb". Lavamuusika: Reichi lavamuusika moodustavad dokumentaalsed video-ooperid, mis kõik on valminud koostöös tema naisega (Beryl Korot). Ooperitest esimene, kolmevaatuseline "The Cave" räägib piibli tegelastest Aabrahamist, Saarast, Iisakist, Haagarist ja Ismaelist. Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad nimetatud isikute tähendusest tänapäeval. Need videolõigud projieeritakse vaheldumisi mitmele lava kohale asuvale ekraanile , nii tekib virtuaalse mõttevahetuse illusioon. Muusikate koosseis on ooperis suhteliselt kammerlik: neli lauljat, keelpillikvartett, puu- ja löökpillid ning klahvpillid. Lisaks on Reichil valminud video-ooperite triloogia "Three Tales". "Three
noorte kogemused ja õpetlikud näpunäited. 5 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE Välismaal õppides saab noor avardada oma silmaringi, panna end proovile uues keskkonnas, sõlmida uusi ja kasulikke tutvusi. Kindlasti annab välismaal elamine ja õppimine kogemusi teiste rahvaste kultuurist, tutvustab erinevusi eestlaste ja taanlaste kommete ja traditsioonide vahel. Näiteks kõik intervjueeritavad, kelle käest küsida mõnda erinevust Eesti ja Taani vahel, tõid peamiseks erinevuseks riigilipu kasutuse. Kõik väitsid kui ühest suust, et riigilippu lehvitatakse igal pool: sünnipäevad, riigipühad, lemmikloomade sünnipäevad, ülikooli lõpetajate aksesuaaridena, tortide peal ning aiakaunistustena. Võrreldes Eestiga on nende jaoks lipp suure au sees. Positiivseks aspektiks on kindlasti võimalus omandada uus keel ning
Uurimuslikuks osaks on lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ning ühest vaheklipist. Kaks intervjuud on foobia all kannatavate inimestega ning üks Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raavaga. Vaheklipp on lavastatud ning teemaks on ,,Koolifoobia (skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema intervjueeritava foobia on alguse saanud sokist. Foobses situatsioonis valdavad mõlemat intervjueeritavat ärevus ja paanika. Lisaks tekivad Janetil foobses situatsioonis ka hinga- misraskused
omandada koputaja maine ei luba lastel õigel ajal asjast rääkida õpetajatele, kartus kodus karistus saada aga sunnib neid tõde varjama ka vanemate eest. Tagajärjeks on olukord, kus kõige vähem teavad koolis levinud narkootikumidest õpetajad ja kõige hiljem saavad lapse narkosõltuvusest teada vanemad. Pideva info jagamine aitab hirmust ja kartustest üle saada ja rääkida probleemist enne kõige halvema juhtumist. Sageli vanemad tunnetavad, et lapsega on midagi lahti. Intervjueeritavad vanemad tuletavad meelde, et märkasid varakult muutusi lapse käitumises: laps hakkas valetama, tema tujudes toimusid kiired ja põhjendamatud muutused heast ja ülemeelikust tujust depressiivseni ja vastupidi. Mõnikord on vanemad isegi leidnud lapse toast süstla või kahtlased tabletid, kuid alateadlikult teevad nad kõik, et tõele näkku vaatamise momenti edasi lükata, sest tõde tundub nii uskumatu ja karm.
sülearvutikottide turust Eestis. 1.2 Intervjuu Intervjuu eesmärk on saada tagasiside sihtrühma kuuluvatelt isikutelt - kas nad oleksid nõus meie toodet ostma, millised on nende ootused tootele ja milline on potentsiaalsete klientide maksevõime. Intervjuu juhend on toodud lisas (Lisa 1), intervjuu küsimused (Lisa 2), intervjuude tulemused (Lisa 4). Intervjueerisime nelja potentsiaalset klienti, andmete talletamiseks kasutasime vastuste kirjapanekut. Intervjueeritavad olid kursis hetkel turul olevate brändidega, mis kasutavad puitu aksessuaaride valmistamisel (Wooch"- puidust käekellad, "Wooden Lifestyle" - puidust kikilipsud, "ÜRG" - puidust rahakotid, kaarditaskud ja "By Karl Annus" - puidust prilliraamid). Puidu kasutamist aksessuaaride valmistamisel peeti omanäoliseks, stiilseks, ja tavapärastest toodetest selgelt eristuvaks. Intervjueeritavad pidasid tarbeeseme soetamisel keskkonnasäästlikku aspekti pigem
23. Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate-keeping situations) Näiteks riigieksam, tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise osutamiseks, viisaintervjuu: igal sellisel juhul on eksamineerija/intervjueerija sümboolne kapital äärmiselt suur. Intervjueerija määrab näiteks P, D ja R-i interaktsioonilised väärtused: kui ta määrab need väikestena, siis negatiivset (lugupidavat) viisakust kasutavad intervjueeritavad kannatavad: lugupidamine paradoksaalselt vihastab, sest intervjueeritav ei järgi väravahoidja kehtestatud norme, sellega justkui tema võimu/sümboolse kapitali küsitavaks muutes. 24. Hofstede väärtusdimensioonid (nimetada ainult neli) 1. Individualism 2. Võimudistants 3. Maskuliinsus 4. Ebakindluse vältimine 5. Pikaajaline orientatsioon
Õues näeme! Uued toidud: Proovi suppi, proovi praadi, proovi kastmeid ka!" Antud reklaami peategelaseks on Pura (Pura pura), keda Maakera turundusjuht Katre Kõvaski poolt sissejuhatus brändingusse ning turunduskommunikatsioon ja tarbijauuringud kursuste raames tehtud lõputöö jaoks antud intervjuus iseloomustas kui urbaniseerunud metropoliiti ning segatoidulist imetajat. Kuid minu ja ka paljude teiste arvates (eelnevalt mainitud grupitöö kaaskirjutajad ning intervjueeritavad) meenutab Pura pigem rebast või oravat. Oma uurimistöös leidsime, et Maakera tegelasel võib olla isegi potensiaali, kui teda inimestele põhjalikumalt tutvustada. Kuid seda esseed kirjutades leian, et Pura tekitab oma ebaselge päritolu tõttu pigem ebameeldivaid konnotatsioone (tervavad hambad jne), sest üks kiirtoitu reklaamiv rebane mõjub pigem ebameeldivalt kui sümpaatselt (ei tekita mingeid ahvatlusi enda ega toidu vastu).
omavahel õed ja vennad, kes pole ammu näinud - palju kallistamist ja soov suhteid soojendada, isegi kui suhted on juba sama soojad kui sõbra käed. Kõlab nagu pidu. Minu meelest on empaatia üks võimas vahend. Michelle Gourley on süübinud ecstasytarvitajate mõttemaailma, kasutajatele omaseid käitumisviise, väärtushinnanguid ning jagatud arusaamu ecstasy tarvitamisest. Tema intervjueeritavad rääkisid, et neil on olnud minevikus droogide suhtes halb eelarvamus, kuid vanemaks saades, kui ligipääs einevatele ainetele suurenes, muutusid ka nemad tolerantsemaks, nähes, et tavalised kodanikud neid lõõgastumiseks kasutavad. Tuleks ka mainida, et hard drugs'ide osas nende arvamus ei muutunud. Ecstasy on sotsiaalne droog. Seda tarbitakse gruppides – ükski intervjueeritav ei olnud ainet üksinda tarbinud
ümbritsev maastik. 2013 ehitati Stroomi randa konteiner-WC, mis on oluliselt parema ligipääsetavusega ratastoolis liiklejatele. Terrassil on oluliselt rohkem ruumi ratastooliga manööverdamiseks. Kuid endiselt ei ole arvestatud kaldtee ehitusel ehituslike normidega. Kui kaldteed mööda saaks isegi sõita, kuigi selle kalle on lubatust suurem, siis kaldteele ligipääsemiseks ei ole tingimusi loodud. Pinnas on liivane ja sõitmine sellel raskendatud. Kommenteerisid olukorda intervjueeritavad. 33 Joonis 24. Stroomi rannas paiknev konteiner WC (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Konteinertankla vaadatuna mere poolt. Näha on konteinertankla esist, küljelt vaadatuna. Hindajate arvates on manööverdamiseks piisavalt ruumi, kuid puuduvad siiski külje piirded. Joonis 25. Konteiner-WC terrassile viiv kaldtee. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Konteinertankla terrassile viiv kaldtee ja seda ümbritsev pinnas. Kaldtee alguse ja pinnase vahel on suur kõrguste vahe
Andmeid on võimalik koguda suhteliselt kiiresti Korraga on võimalik koguda suurt andmestikku Ajakava ja kulutused on võimalik üsna täpselt ette planeerida Andmete töötlemiseks on olemas mitmesuguseid statistilisi analüüsi-ja aruandeviise, mistõttu uurijal pole vaja hakata neid ise välja mõtlema 22. Millised on intervjuu eelised võrreldes ankeetküsitlusega? Vahetu, usaldusväärsus on suurem. Intervjueeritavad on enamasti ikkagi asjaga kursis, ankeetiküsitlusele vastajate puhul see ei pruugi nii olla. Intervjuu puhul on võimalik saada enemati kõik loodetavad vastused, ankeedi puhul mitte. 23. Millised on ankeetküsitluse puudused? Ei ole võimalik kontrollida, kui tõsiselt vastajad uurimisse suhtuvad. Pole teada kas vastaja on kõnealuse teemaga kursis või selles kogenud. Vastamata jäänud küsimustikke võib olla palju. 24. Millised on intervjuu puudused?
lõikudes. Tihti on reporter kõige keskmes. Lugu jutustub loogiliselt. Teiseks vaatlevat- me ei näe autorit ning ta jutustab loo ning esitab faktid ning vaatajal jääb vaid üle neid nentida. Vastuväideteks ruumi ei ole. Saatelõikudes esitatud mõttekäigud on igati loogilised, mõistetavad ning hästi argumenteeritud. Saatejuhid esitavad intervjuudes huvitavaid küsimusi, vahel isegi veidi provokatiivseid, et esindada erinevaid vaatenurki. Saatesse kutsutud intervjueeritavad on välispoliitikas "omas kodus" ja oskavad sel teemal väga hästi kaasa rääkida. Kui üldse kuidagi saate juures muuta, siis võiks kaaluda saate pikemaks tegemist. Hetkel on saade mitte rohkem kui 33 minutit pikk, see on küll hea ja teeb saate kompaktses ja kergesti hoomatavaks, kuid vahel sooviks mõne teema juures pikemat käsitlust. Kui esimese teema jaoks (1. lõik pluss intervjuu) on üldiselt planeeritud 15-20 minutit, siis 3. ja 4.
inimeses. Tavad ja harjumused panevad meid tihti suhtuma vaimsete probleemidega inimestesse teistmoodi, seda mõistavad ka puuetega inimesed. See häbimärgistamine on vaidlematult lihtsam maapiirkonnas, kuna vaimsete probleemide peitmine on raskendatud. Parr räägib, et maakohtade läbipaistvuse tõttu on seal väga raske elada privaatset eraelu. Selgus, et kohad, kus tekib tõrjumine ja, mis tekitavad tunde kontrolli puudumisest, võivad samamoodi olla ka tolerantsed. Ehk Parri intervjueeritavad rääkisid ka oma sõprade ja naabrite hoolivast küljest. Seega sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles need inimesed elavad, saab omada nii kaasatuse kui ka tõrjutuse protsesse. See tähendab, et ei ole ühte kindlat tava, mida saab kaardistada, selle asemel on mitu ja kattuvat praktikat, mis mõjutavad erinevaid inimesi erineval moel- või isegi samu inimesi erinevat moodi ja erineval ajal. Seega me peame rääkima mitmest ruumist, mille kaudu kogetakse kontrolli ja vabadus.
ohvritest. o 1990-ndad ,,City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, sireenid jms) o Lavamuusika Dokumentaalsed video-ooperid. ,,The Cave" (,,Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristalsed, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval. Video-ooperite triloogia ,,Three Tales" (,,Kolm jutustust"). Käsitleb tehnoloogia võidukäiku 20 sajandil ja selle pahupoolt o Ooperid ,,Hindenburg" (1997) ,,Bikini" käsitleb aatompommi katsetusi 1945 1954 aastatel ja nende hukatavatest mõjutustest.
"Music for 18 Musicians" 1980-ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist. "Diferent Trains" keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest. 1990-ndad. "City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, autosignaalid, sireenid jms.) Lavamuusika: Dokumentaalsed video-ooperid "The Cave" ( "Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval. Video ooperite triloogia "Three Tales" ("Kolm jutustust"). Käsitleb tehnoloogia võidukäiku 20. sajandil ja selle pahupoolt. Ooperid: "Hindenburg" ( 1997) "Bikini" käsitleb aatompommi katsetusi 1945 1954 aastatel ja nende hukatavatest mõjutustest.
.............................................................................................................15 2 Sissejuhatus See töö põhineb Nõukogude Liidu lagunemisele ja Eesti taasiseseisvumisele aastatel 1986- 1992. Oli ka mõningaid kohti, mis mind väga huvitas ja mille kohta ma tahaksin veidike rohkem teada, nendest rääkisid ka minu intervjueeritavad isikud. Oma uurimustöös panin suuremat rõhku ikka Eesti taasiseseisvumisele kuna see on huvitavam kui Nõukogude Liidu lagunemine. Eesti taasiseseisvumise teemast ma huvitvusin rohkem Balti ketist ja toidu- ja tarbekaupade puudusest ning nende järjekordadest, kuid ka huvitav osa oli ka Laulev Revolutsioon, kus kõik eestlased läksid Tallinna lauluväljakule ja hakkasid laulma. Intervjuud otsustasin teha noorema täiskasvanuga ja ka vanuriga, kes on rohkem näinud ja teab ka rohkem
Ülesanne 2 Käesolevas töös uuriti.................................30 inimese seas, kelle tööks on telefoni teel uuringuintervjuude tegemine. Uuringus osalejad täitsid tööalast enesetõhusust hindava küsimustiku (inimese enda hinnang sellele, kas ta saab reeglina oma tööülesannetega hakkama); sellele lisaks mõõdeti nende ärevust tööpäeva lõpus ning märgiti üles, kui mitmel korral tööpäeva jooksul intervjueeritavad nende palvele eitavalt vastasid. Uuringus leiti olulisi seoseid eitavate vastuste hulga ja intervjueerijate ärevuse vahel. Teema: Käesolevas töös uuriti ärevuse seoseid eitavate vastuste hulga ja enesetõhususega. Võrdlev hüpotees: 1. Need, kes saavad palju eitavaid vastuseid, on ärevamad kui need, kes saavad vähem eitavaid vastuseid. Tekib probleem, kui palju on palju ja kui vähe on vähe. 2
müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mille kaudu süsteemselt analüüsida kellegi arvamusi teatud teemal. 1.Avatud intervjuu - lepitakse kokku kõne alla tulevas teemas ja niipea kui intervjueerija on esitanud ühe avatud küsimuse nimetatud teemal võivad intervjueeritavad alustada oma arvamusavaldusi. Intervjueerija roll on juhtida vestlust ja hoida seda asjakohasena. Suhtlusvormi puuduseks on see, et saadud informatsiooni on tavaliselt keeruline tõlgendada ja pole piisavalt usaldusväärne.2.Poolstruktureeritud intervjuu - Tavaliselt on põhiteema intervjuu plaanis esitatud mitmete alateemadena. Olenevalt protsessi kulgemisest võib intervjueerija osa küsimusi vahele jätta või uusi lisada. 3.Standardiseeritud intervjuu
investeerimisobjekte otsivale kinnisvarale keskendunud investeerimisfonde omavale ettevõttele, EfTEN Capitalile ja Northern Horizon Capitalile (endine BPT). Arendajate osas tehti koostööd Kaamos Kinnisvaraga, kes on loonud nii Tallinna ühe suurima büroohoone Tammsaare ärikeskuse, kui ka Statistikaameti uue hoone ning Norra taustaga Selvaag Eestiga, kelle portfelli kuulub Kentmanni ärimaja. Läbiviidud ekspertintervjuudes intervjueeritavad on toodud tabelis 1. Tabel 1. Autori läbiviidud ekspertintervjuud Ettevõte Intervjueeritav Intervjueeritava ettevõtte Intervjuu a tüüp esindaja kestvus Danske Bank pank krediidianalüütik Tõnu Luts 1h 46 minutit AS Swedbank AS pank suurkliendidirektor, 1h 50 minutit
Raskused partnerite leidmiseks uudsete toodete arendamisel Ebastabiilne või puudulik turg uudsete toodete või teenuste järgi Innovaatiliste toodete madal kasum Kvalifitseeritud personali puudumine 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 Mitme intervjueeritud firma jaoks oli probleemiks võimekuse puudumine. Mõned intervjueeritavad julgesid väita, et neil puuduvad sobivad inimesed, et innovatsiooni ellu viia, sest Eesti on ikka nii väike koht ning sobivaid inimesi on vähe ning paljud neist on kas kellegi teise poolt palgatud või on nad üldse välismaale ära liikunud. Tooksin ka välja mõned intervjuudes välja tulnud tsitaadid mis illustreerivad neid probleeme: ,,The lack of financing has not hindered our innovation activities. The lack of ideas and capabilities has."
Uuringu käigus otsiti vastust küsimusele: ,,Millega arvestada Hõbevalge teemapargi arendamisel, kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi?". Esmalt tutvuti teiseste andmete ehk eelnevalt sarnasel teemal läbi viidud uuringutega ja seejärel viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud lastega perede sihtgrupi esindajatega. Intervjueeriti nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Laste intervjueerimiseks küsiti lapsevanematelt vastav luba. Intervjueeritavad leiti juhuvalimi alusel jälgides, et vastajate seas oleks mõlema soo esindajaid võrdselt ja erinevas vanuses inimesi. Uurija leidis intervjueeritavad erinevatest vabaajaveetmise kohtadest Tartu mänguväljakud, Kuutsemäe puhkekeskus, Lelula perekeskus. Täiskasvanutega viidi läbi kaheksa intervjuud (neli meest, neli naist). Kõigil intervjueeritavatel on lapsed, ühel ka lapselapsed. Lisaks täiskasvanutele intervjueeriti nelja last, kellest kaks olid koolieelikud
konkreetseid Personaalsed küsimused, ebamugavad küsimused – lõpus Anda võimalus lisada kommentaare, lisada oma arvamus (kui variantides seda pakutud ei olnud) Avatud küsimuste vastuste töötlemisel tuleb kasutada sama lähenemist, nagu poolstruktureeritud intervjuu korral: kodeerimine, kategooriate otsimine. Küsimuste tüübid, mida tuleks vältida: • Ühes küsimuses mitme asja küsimine • Küsimuses juba etteantud vastused Intervjuu – puudused/lahendused • Intervjueeritavad võivad anda sotsiaalselt sobivaid vastuseid (O’Connor, 2006) • Intervjueeritav ei pruugi mäletada õigesti vanu asju • Osa asju võib kõnes (ja ka n. tõlkes) kaduma minna (Yin, 2003) • Selle vastu soovitakse kasutada andmete triangulatsiooni Valiidsus: Hälbiva juhtumi analüüs – tugevdab valiidsust. Valiidsuse suurendamine: pidev võrdlemine ja kummutamine – Kirjelduslik valiidsus: kuivõrd juhtumi, uurimisprotsessi ja tulemuste kirjeldus on tõepärane ja
hukkamõist. *change agent kui eriala: sotsiaaltöötaja. Tema ülesanne peaks olema muutuse esilekutsuja. · Oluline on kontekstist lähtumine ja holistlikkus, terviklikkus. Konteksti arvestamata on valearusaam kerge tekkima. · Tegevus (kuidas protsess kulgeb) on sama oluline, kui tegevuse tulemus (saavutus). · Tegevus ja vastutus on võrdselt jagatud, tuleb vältida ühepoolset tegevust. Ka osalejad, intervjueeritavad peavad olema teadlikud, mis toimub ja võtavad vastutust seega räägib seda, mida on valmis avalikustama. · Informatsioon peab olema siiralt läbiräägitud ja ausalt avalikustatud, mis viitab vastastikusele lugupidamisele ja avatusele kui omaette väärtusele. Uurimiseetika nõuded: · Uurijal on teatud eetiline vastutus uurimissubjektide ees. Iga uurimusega loome uut teadmist ühiskonnas. Sellel on mõju ühiskonnale ja seega on ka vastutus.
Fakte peatükkidest 1. Peatükk -> 85% õpilastest on mingisuguse kiusamiskäitumisega kokku puutunud (On kindlaks tehtud, et 85% õpilastest on mingil määral kiusamiskäitumisega seotud(Kõiv, 2006); 2. Peatükk -> intervjuud tehti 2014. aasta märtsis; 3. Peatükk -> küsitletavatel olid kiusamise tagajärjel välja kujunenud tõsised vaimsed probleemid (Tõrjutuse tagajärjel on kõigil kolmel juhul välja kujunenud üsna tõsised vaimsed probleemid. Kõik intervjueeritavad tunnistavad, et tõrjutus on põhjustanud depressiooni ja sotsiaalset ärevust.) Sisukord SOTSIAALNE TÕRJUMINE KLASSIKOLLEKTIIVIS. 1 SISSEJUHATUS. 1 1. KIUSAMISKÄITUMINE.. 2 1.1. KIUSAMISE OLEMUS. 2 1.2. KIUSAMISE ROLLID.. 3 1.3. SEKKUMINE TÕRJUMISE OLUKORRAS. 5 1.4. TOIMETULEK SOTSIAALSE TÕRJUTUSEGA.. 6 2. METOODIKA.. 6 2.1. VALIM... 7 2.3. ANDMETÖÖTLUS. 8 3. TULEMUSED JA ANALÜÜS. 8
või esineb praegugi erialast tingitud vigastusi. Kaks vastanuist on juba elukogemusega pedagoogid-tantsuõpetajad, kaks vastanuist on tantsutudengid ja lapsest saati tantsu sees olnud noored, kelle kogemus pedagoogina on alles vähene. Kõik intervjuud on struktureeritud samasuse alusel, võimalikult erapooletu tulemuse nimel. Küsimuste loomisel pole arvesse võetud soolisi erinevusi, otseselt pole oluline ka vanus. Intervjueeritavad olid Anu Ruusmaa, endine rahvusooper Estonia baleriin ja tantsija, praegune tantsupedagoog; Maire Udras, Võru Tantsukooli juhataja, endine aktiivne rahvatantsija, nüüdne juhendaja; Kalmer Liimets, praegune TÜVKA IV kursuse tantsutudeng ja Anna Kirs, endine TÜVKA tantsutudeng katkestanud vigastuse tõttu. Põhilisteks piirkondadeks vastanuil, kus ilmnes suurem hulk tüsistusi olid pöiad- jalalabad, põlveliiges, puusaliiges ja selg, mis on ka üldiselt enamlevinud piirkondadeks
" ja "Kuidas", näitavad küsitletute suhtumist ja arvamust ning võimaldavad uurimistulemusena andmed, mille põhjal dokumenteerida ja arendada ettevõtte koolituspõhimõtteid. Nii intervjuud kui ka arvamusküsitluste kogumine keskendus ettevõtte nn kontoripersonalile. Intervjuude läbiviimiseks valitud töötajad on tipp- ja keskastme juhid, kes on otseselt seotud otsuste tegemise ja alluvate juhtimisega. Intervjueeritavad on otseselt seotud iseenda ja oma alluvate koolitamisega, nende vastutada on enda ja oma osakonna töötajate kvalifikatsioon ja töötulemused, mille tõttu on intervjueeritavate ülesandeks olla kursis oma osakonna töötajate koolitusvajadusega, samuti jälgida alluvate koolituste rakendumist töös ning hinnata koolituste tulemuslikkust. Kuna Kirde Eesti piirkonna äri müüakse maha ja alates novembrikuust ei ole
põhjusi, miks võiks neile ühiskonna integratsiooniprobleem olla olulisim saavutus seoses Euroopa Liiduga liitumisel. Teiseks olulisemaks positiivseks teguriks asetasid ettevõtjad tööviljakuse kasvu, mis suure tõenäosusega kaasneb Eesti liitumisel kõrgema tööviljakusega riikidega. Tööviljakuse kasvu ja selle kaudu elatustaseme tõusu Eestis peeti ettevõtjate poolt eriti oluliseks. Praeguse olukorra suhtes olid intervjueeritavad üsnagi enesekriitilised, eriti need, kes oma ettevõtte sarnaseid välismaal külastanud. Üks osalejatest pidas väga oluliseks, et tööviljakus peaks tõusma tõuslikkuse vähenemise kaudu ,,... hirmus on see meie tõuslikkus, mis neelab palju raha, väikekodanlikkus- kõik need autod, ülikonnad, sekretärid, mööblid, office'id. Seda kõike ei ole vaja!" Samas ei ole ilmselt millegagi põhjendatav lootus, et bürokraatia, tõuslikkuse jms võiks kahaneda üksnes tänu Eesti
Näiteks intervjuus Mart Raukasega mõtiskletakse demokraatia ja kodanikukohustuste üle. Intervjuus Jaan Tammega ei keskenduta mitte niivõrd temale kui inimesele, vaid lahatakse muinsuskaitse temaatikat. Intervjuu Ira Lemberiga kirjeldab kirjaniku elu tema kui Prantsuse Lütseumi õpilase vaatenurgast. Intervjuu ülesanne ajakirjas Kultuur ja Elu on lugejas ajakirja vastu huvi tekitamine, peab tekkima soov lugeda ka teisi artikleid. See ülesanne on hästi täidetud, kuna intervjueeritavad on tuntud inimesed ning käsitletud on laiu ja üldist huvi äratavaid teemasid. Neljas vaatluse all olevas artiklis on ilmunud järgmised mälestuslood: ,,Aatemees ja muusik Leonhard Neuman 125" (4/2010), ,,Gerta ja Theodor Reinholdit meenutades" (1/2011), ,,Kirjastaja ja fotokunstnik Carl Sarap" (1/2011), ,,Uno Tambre 100. Muusikuteest, elukatsumustest, omaaegsetest kolleegidest ja õpilastest" (1/2011), ,,Eesti kunst paguluses.
Naiste, meeste intervjueerimine Vähemuste ja haavatavate gr. kuuluvate inimeste intervjueerimine Eakate, puudega inimeste, patsientide intervjueerimine Eliidi intervjueerimine Ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Millal võib või tasub kasutada fookusgrupi intervjuud? Kui teema on piisavalt üldine, et seda arutada grupis Kui grupp on piisavalt homogeenne, nt õpetajad, ühe tegevuse või ühe asutusega seotud inimesed – horisontaalne homogeensus Kui intervjueeritavad kuuluvad staatuse poolest rõhutud gruppi, nt lapsed, vähemused, kuid mitte eakad või haiged Kui uurimise objektiks on ühes sfääris töötavate või homogeensete rühmadesse kuuluvate inimeste jaoks olulise teema käsitlemine (nt meie uurimused: õpetajad perekonna tähendusest; Helsingis töötavad eesti/vene prostituudid tervisest, teismelised vägivallast, (rahvus)vähemused diskrimineerimisest) Kui tegemist on mingi tootega, mille kohta tahetakse erinevate tarbijate arvamust või
"(Lisa 2) Ivar Kondi arvamus anarhia seotusest pungiga: ,,Kuidas kellelgi ilmselt - kuid eks kindlasti ole moekas sellest rääkida ja ennast tähtsaks teha."(Lisa 4) Joonis 1 Anarhia märk Kuigi punkarid kasutavad oma sümbolites ka anarhia märki (joonis 1), on siiski palju punkareid, kes ei teagi täpselt mida tähendab anarhia ja mis on selle põhimõtted. Sama leiavad minu poolt intervjueeritavad, et punk ja anarhia ei käigi eriti kokku, kuid siiski leiavad punkarid selle endale südamelähedase ja kasutavad anarhia sümbolit laialdaselt. Siinkohal toon näiteks ka punkar ja luuletaja Tõnu Trubetsky tõlgenduse anarhiast Tema luuletuses. Puhkeb koit ja kustub eha sina midagi ei pea siis sa oskad vahet teha
tunnete ja käitumise kohta. Intervjuu võimaldab koguda nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Intervjuu on tavaliselt dialoogivormis, millesse võib mõnikord lisada ka taustinformatsiooni ja kommentaare. Intervjuu teostamisel vajatakse teemat valdavat ja kogemustega intervjueerijat. Intervjueerija peab eelnevalt tutvuma intervjueeritava tegevusvaldkonnaga, tema vaadete ja tõekspidamistega. Oluline on ka hea suhtlemisoskus ja kuulamisosakus, sest mitte alati ei ole intervjueeritavad valmis oma seisukohti ja ennast avama. See kui palju ta endast ja oma tõekspidamistest räägib, sõltub paljuski sellest, kui vahetu ja hea kontakst tekib intervjuu ajal. Kasutada sooja, sõbralikku ja julgustavat hääletooni Usutlusega kaasneb alati ka usutletava vaatlus, need andmed tuleb küsitluse käigus samuti fikseerida, sest inimese miimika ja keha keel (liigutused) näitavad tema vastuste väärtust, nende tõelisust. Usutlus nõuab pikemat aega
lehte (Lisa 6). See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Kuigi algselt oli plaanitud, et intervjuu kestab tund aega, kestsid mõlemad läbi viidud intervjuud rohkem kui ühe tunni. Intervjueeritavad aga olid lahkesti nõus kauem rääkima. Intervjuu jagas autor nelja osasse. Esimeses faasis autor tutvustas ennast, selgitas uurimuse eesmärki ja intervjuu ülesehitust. Selles faasis paluti intervjueeritaval rääkida ka oma haridusest ja töökogemusest. See andis autorile võimaluse hinnata intervjueeritava pädevust rääkimast IKT sektori personaliteemadel. Teise, kolmanda ja neljanda osa küsimusi esitas autor kaks korda, esimene kord tegevjuhist
· On tundlik: jälgib, mida öeldakse ja kuidas · On eetliselt tundlik: teema sobivus öeldakse intervjueeritavale, konfidentsiaalsus (Tepp) (Tepp) Kriitiliste instidentide tehnika kui intervjuu eriliik Telefoniintervjuud · Intervjueeritavad kirjeldavad kas teatud sündmusi · Puudused võrreldes vahetu intervjuuga või käitumist teatavas olukorras või laiemas kontekstis Mingi osa võimalikust valimist võib välja Kirjeldage olukorda, kus juht teid juhendas; jääda, sest pole telefoni teel kättesaadav Kirjeldage olukorda, mis teis tekitas tugevat stressi
Postiküsitlus Selle küsitlusviisi puhul saadetakse ankeet koos juhendiga selle täitmiseks, lisades tühja ümbriku täidetud ankeedi tagastamiseks. Eelised: · lai distributsioon. Posti teel on võimalik jõuda iga valitud potentsiaalse respondendini; · puudub intervjueerija mõju. Vastaja pole mõjutatud ega pärsitud intervjueerija kohalolekust, see laseb tal anda objektiivsemaid vastuseid; · suhteliselt madal hind, eriti kui potentsiaalseid intervjueeritavad asuvad ulatuslikul geograafilisel maa-alal. Kulusid tuleb aga arvestada saadud vastuste põhjal. Arvestades, et üldjuhul kipub vastuste protsent jääma suhteliselt madalaks, võib saadud vastuste hind kujuneda kõrgeks; · võimalus korralikumaks vastamiseks. Vastama hakatakse siis, kui on aega, mis lubab süüvida küsimuste olemusse. Samuti on võimalik saada teistelt abi, kui ollakse mingi küsimusega hädas. · aadresside hea kättesaadavus. Nõrgad küljed:
ühele sportlasele aga mitte niivõrd teisele, sõltuvalt sellest, mis oli toimunud tema personaalses elus. 48 Ühes oma uuringus, Stevenson intervjueeris 29 Kanaada ja Briti rahvusvahelisel tasemel atleeti. Kõigepealt kogus ta erinevaid lugusid, mida atleedid olid talle rääkinud. Aga ta avastas lugudes kahte all olevat protsessi: 1. Sponsorite värbamise protsess kus intervjueeritavad kirjeldasid seda, mis on neile eluliselt tähtis. Nad otsustasid üritada leida spordile toetajaid ja julgustajaid, kellega nad olid pidevalt omavahelistes suhetes. 2. Kohustuste arendamise protsess see protsess leidis aset, kui inimesed arvestasid kolme olulise põhimõttega: · Hindavad reaalselt oma edu saavutamise võimalust spordis; · Isiklikud suhted, mis on seotud nende osalemisega spordis;
välja, et kui SKA ülesandeks on lastekaitsemeetmete rakendamise korraldamine, koondub sinna lastekaitsetöö pädevus ja tehakse tihedat koostööd oma valdkonna KOVide jt lastekaitsetöö elluviijatega, mistõttu on sealsel töötajaskonnal tulevikus head teadmised lapsendamise kvaliteetseks korraldamiseks. Kuivõrd seoses juba pikka aega planeeritava haldusreformiga on maavalitsuste tulevik sotsiaalvaldkonnas teatud ülesannete täitajana ebakindel (seda tõid ka välja mitmeid intervjueeritavad), siis oleks mõistlik süsteemi muutes kohe ka siseriiklik lapsendamine koondada põhilisse lastekaitsetööd tegevasse asutusse. Samuti toonitati, et praktikas puutuvad lapsendamisega rohkem kokku vaid teatud maavalitsused, mitte kõik, ning seetõttu saab pädevust koondada SKAsse, palgates sinna neid maavalituste spetsialiste, kes sellega praeguses süsteemis rohkem tegelevad. Need eksperdid, kes ei toetanud lapsendamise korraldamise üleandmist SKAle, nägid peamise riskina
3. Demograafiline osa e. pass. Respondendile esitatakse isikulisi küsimusi tema soo, vanuse, hariduse, perekonnaseisu, rahvuse jne. kohta. Tavaliselt paikneb pass ankeedi lõpus, kuid mõningad küsimused võivad olla ka ankeedi alguses. Ankeedi kontroll viiakse läbi siis, kui ankeet on just valmis saanud, teda kontrollitakse prooviküsitluse abil . Prooviküsitlus viiakse läbi individuaalse intervjuu vormis, intervjueeritavad on tervikliku valimi mõned liikmed või grupid, kelle peal ankeeti proovitakse. Prooviküsitlust nim. pilotaazuuringuks e. informatsiooni kogumise meetodite ja tehnika proov. Intervjuu - algandmete kogumise meetod, mis rajaneb intervjueerija vahetule sihipärasele vestlusele respondendiga. Vestluse suunitluse määravad uuringu esemeks olevad probleemid. Intervjuu on sotsioloogias üsna kasutatav meetod, mis leiab
mõnest teisest õpikust hankida objektiivset teadmist keele või millegi muu kohta; pigem on rõhk oma arvamuste subjektiivsuse tunnistamisel ja selle ülestunnistusega toimetulemisel. Viimane pole kerge – kui ikka tõsiselt tundub, et lumi on valge, siis on väga keeruline hoiduda lihtsustatud väitest „lumi on valge” ja piirduda mõne teaduslikult paremini kaitstavaga, näiteks „mulle tundub, et lumi on valge”, „kõik mu senised intervjueeritavad on vastanud, et lumi on valge” või „mu senised mõõtmistulemused on näidanud, et lumi on valge” (viimased kaks muidugi eeldusel, et vastavad uuringud on tõepoolest läbi viidud ja selliseid tulemusi andnud). See näib esmapilgul olevat üsna abstraktne teadusfilosoofiline probleem: kui lugeja suhtlusringkond on lume värvi teemal üldjoontes ühel nõul, siis ei ole enamasti tõesti vahet, kas esitada väiteid lume värvi kohta või iseenda lumevärviteemaliste arvamuste kohta.
annaabi.ee 
