Mihhail vastab retsipienti jooksvate küsimustele ja täiendab ning selgitab, kui on arusaamatusi mingites njuantsides ja kitsates kohtades. Samas nii saatejuht Marianna, kui ka Mihhail, samaaegselt nii teabe saatjad, kui ka vastuvõtjad. Kodutöö autor leiab, et nad on oma diskussioonis mõlemas rollis. Intervjuu toimub vestluse ja ka diskussiooni vormis. Intervjueerija formuleerib küsimusi selgelt ja ühemõtteliselt. Vahest kuulab intervjueeritava vastuseid tähelepanelikult, vahest segab vahele, täiendab omalt poolt või hoopis vastab kommunikaatori eest. Mihhail kogu intervjuu käigus on väga avatud ja kasutab palju žestee. Kogu vestlus näeb väga emotsionaalsena välja. Mihhail on oma teadmist kindle, tal on nii teoreetilisi kui ka praktilisi näiteid, mis annab teda häati mõista ja olulised momendidi meelde jätta.
struktureeritud intervjuu (the Structured Interview (Yuille et al., 1993; Yuille and Cutshall, 1989; Farr and Yuille, 1988)) ning järelduslik intervjuu ( the Inferential Interview). Struktureeritud intervjuu põhilisteks eesmärkideks on saada tunnistajalt maksimaalne informatsioonihulk sealjuures mälestust kahjustamata. Seda tüüpi intervjuud alustatakse võimalikult üldiste, neutraalsete küsimustega, et tunnistajat mitte intervjueeritava poolt mingis suunas mõjutada. Mida enam intervjuu progresseerub, seda spetsiifilisemaks lähevad küsimused. Sellise tehnika puhul jäetakse tunnistajale vabadus ise enda narratiiv kujundada ning kui narratiiv on kujundatud, saab tunnistaja käest küsida spetsiifilisi küsimusi eelnevalt narratiivis mainitud detailide kohta. Kõige viimaseks osaks intervjuus on see, et tunnistaja kirjeldab kogu sündmust uuesti algusest lõpuni. Sellise meetodi puhul on tunnistaja
Hendrik Relve selgitab artiklis oma arvamust : „Mõeldakse umbes nii: linn on see, kus töötan ja teenin raha, aga mets ja loodus on see, mida kodumaana hoida ja armastada.“ Eelmisel sajandil hakati Eestis järjest maalt linna kolima ning linnast sai selle elanikele koht, kus veedeti ja veedetakse kõige rohkem aega. Paljud inimesed töötavad linnas ning loodusesse minekuks ongi aega vaid vabadel hetkedel. Selles seisnebki loodusest eraldumine. Kolmas ülesanne on selgitada intervjueeritava väidet, et loodusest on linnarahvale saanud puhkamise ja lõbutsemise paik. Sellele väitele saab ka eelmise küsimuse vastusega näite tuua, kuidas inimesed käivadki looduses vaid puhkehetkedel. Veel lisab Relve intervjuus, et kuna on juurde tekkinud palju puhkamis võimalusi looduses (õpperadu, puhkemaju, turismitalusid), siis rahvas hakkab järjest suhtuma loodusesse kui lõbustuspaika. Väga palju inimesi ei lähe enam loodusesse looduse pärast, vaid et teha, mida linnas teha ei tohi
erimeelsuste osas, siis kasutame uurimismeetodina kvalitatiivset meetodit. Kvalitatiivse meetodi eesmärgiks on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku (Laherand 2008). Kuna uurime väikest arvu inimesi, meie eesmärgiks on saada nende vahetuid kogemusi, siis kogume andmestikku struktureeritud individuaalintervjuude abil. Struktureeritud intervjuu annab võimaluse jälgida intervjueeritava käitumist ja küsimustele reageerimist ning hiljem ka neid analüüsida. Struktureeritud intervjuu küsimused sõnastame lähtuvalt hüpoteesidest ja toetudes teoreetilistele lähtekohtadele. Efektiivset koostööd ja isikutevahelisi erimeelsusi uurime järgmistes kategooriates, mis ühtlasi on ka intervjuu küsimuste teemadeks: 1) omavaheline suhtlus ja selle avatus (Eller, Lev ja Feurer 2014) (Milline oli teie omavaheline suhtlus? Kui tihti see toimus
Küsimused kirjutada rasvases kirjas, prognoositav vastus tavalises kirjas. Kirja suurus vähemalt 12 punkti. Hindan intervjuu sisukust, uurivat aspekti, ülesehitust, küsimuste selgust ja loogilist järjestamist. Vaadake Hennoste õpiku intervjueerimise peatükki ning senistes koduse lugemise materjalides antud intervjueerimise nõuandeid. Selleks, et valmistada ette sisukas ja uudset materjali tõotav intervjuu, tutvuda varem teie intervjueeritava antud usutlustega ning viia end kurssi tema valdkonna ning intervjuuks valitud teemaga. Rõhutan, et peate valmistama ette igati tõsise ja asjaliku intervjuu, mida peate vajadusel olema valmis ka teostama.
Kui tegemist on kirjalike märkmetega, siis on oluline intervjuu "taastada" puhtaks kirjutatuna võimalikult ruttu. Hiljem võib ka enda märkmete lahtikirjutamine olla keerulisem Puhtaks kirjutatud intervjuule lisatakse kindlasti juhtumi unikaalne kood Märkmed intervjueerimise aja ja situatsiooni kohta Tähelepanekud seoses vestluse meeleoluga (nt sõbralik, vastutulelik, rahulik, tõrjuv, ettevaatlik ) Muud intervjuu käigus tehtud tähelepanekud nii seoses intervjueeritava käitumisega või enda tegevusega (nt mõni asi jäi küsimata), aga vahel ka endal vestluses tärganud mõtted... Intervjuu vormistamine Kui intervjuu abil hangitakse faktiandmeid, vastajate vahel võrreldavaid kirjeldusi (nt suhtumise väljendamine, võrreldavas küsimuses subjektiivse tähenduse selgitamine, teatud toimingu või sündmuse kirjeldus), mida on kavas kodeerida muutujateks, siis võib vastava info tõsta ka andmefaili muutuja vastab küsimusele,
Intervjuu Intervjuu kujutab endast küsimus-vastus-vormis dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel. Põhiinformatsiooni, seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav, ajakirjaniku hoiakud ja keskkond, milles intervjuu toimub, jäävad tagaplaanile. Küsimused valmistab ajakirjanik enne kohtumist ette, uurides intervjueeritava tausta, tegevuse valdkonda ja kontrollides fakte. Nõuded intervjuule: oluline idee (mida looga öelda tahetakse); valida teema; selge peaks olema intervjuu lähtepunkt ja lõppeesmärk; sõnastada põhi- ja alateemad; valida aspekt (kas ametist, erialast, eraelust või poliitilisest aspektist lähtuv, võib ka kõik aspekte korraga kasutada); sõnastada küsimused võimalikult lühidalt ja selgelt; küsida üks küsimus korraga;
Suur osa informatsioonist tuli näiteks European Social Survey (ESS)'i poolt 2002-2003. a läbi viidud uuringust, mis viidi läbi 20nes Euroopa riigis. Üleüldine saadud vastuste protsent oli 60, kõikudes tugevasti riigist-riiki (kõige väiksem osalus oli Sveitsis 34% ja kõige suurem Rootsis 70%). Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla.
rakendada said. Suur osa informatsioonist tuli näiteks European Social Survey (ESS)'i poolt 2002-2003. a läbi viidud uuringust, mis viidi läbi 20nes Euroopa riigis. Üleüldine saadud vastuste protsent oli 60, kõikudes tugevasti riigist-riiki (kõige väiksem osalus oli Sveitsis 34% ja kõige suurem Rootsis 70%). Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla.
1.Intervjueeritava nimi ja amet? Tiina Vooder ja amet on Kokk 2.Mida te omal töökohal teete? Peamiselt tegelen ma toidu valmistamisega 3. Kas te töötate üksinda või teete meeskonnatööd? Meeskonnatööd 4.Missuguseid teadmisi ja oskusi vajate oma töö tegemisel? Oma töö tegemisel vajan ma osata toitu teha ja kindlasti ka kalkulatsiooni 5. Kas olete osalenud viimasel ajal kursustel või omandanud muul viisil uusi teadmisi ja oskusi? Ei ole 6. Mida teie töö teile annab? Mulle meeldib seda tööd teha ning on väga tore kui inimesed tänavad maitsva toidu eest 7. Kuidas teie tööst on kasu teistele inimestele ja ühiskonnale? No inimesed saavad kõhu täis aga ühiskonnale seda nüüd kohe ei oskagi öelda 8. Missugused on selle töö head ja halvad küljed? Head küljed on et kõht on pidevalt täis aga halb külg selle töö halb külg on et see on väga raske töö 9. Kus olete oma elu jooksul veel töötanud? Olen töötanud Õpetajana, Eesti Kütuses, Bensiini jaamas ja...
Kutsevaliku praktikum Intervjueeris ja koostas XXX 10.nov.2011 Sain isiksusetüübi testis tulemuseks, et sobin järgnevatele ametikohtadele: poliitikategelane, spetsialist strateegilise planeerimise alal, spetsialist avalike suhete alal, ettevõtte omanik. Leian, et need on äärmiselt põnevad ametid ning ühtivad täpselt minu tulevikulootusega. 1. Intervjueeritava nimi on Marina Laaneväli. 2. Omandatud eriala on kaubanduslik raamatupidamine. 3. Lõpetas Tartu Ülikooli. 4. Raamatupidajale on vajalikud majandusteadmised. Väga hästi tuleb tunda raamatupidamisega seotud seadusandlust ja raamatupidamise korraldamist vastavalt sellele. 5. Intervjueeritav töötab Krediidipangas. 6. Ametinimetuseks on pearaamatupidaja. 7. Põhilised tööülesanded on raamatupidamise töö organiseerimine, kontserniaruannete,
Ta ei sega ise niivõrd palju vahele, vaid laseb intervjueeritavalt ise rääkida, küsides temalt mõne küsimuse, mis ei anna võimalust vastata lühidalt. 5.Intervjueeritavale esitatavad küsimused on üsna head ja kohased, küsitakse rohkem tema eluvaldkonna poole pealt. Aaviksoo intervjuus räägitakse peamiselt õpetajate palga küsimuste seisukohalt. Heiki Nabi intervjuus räägitakse tema pürgimisest olümpiale ja kuidas ta on hetkel enda saavutustega rahul. 6.Intervjueeritava olukord on hea teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses tema elukutsega. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne. 7.Küsija ei püüa kuidagi vastajat mõjutada, ta küsib küsimusi, mis on aktuaalsed ja ei pommita küsimustega, vaid laseb vastajal oma mõtteid koondada ja rääkida. 8
omama intervjueerimise kogemust Avatud küsimused annavad võimaluse kirjeldada sündmusi ja tegevusi. Partneri avamiseks võib kasutada ka osaliselt suunavaid küsimusi. Kokkuvõtvad küsimused abistavad intervjueeritaval oma seisukohti täpsustada ning interpreteerivad küsimused omavad täpsustavat eesmärki, kui midagi jäi arusaamatuks. Intervjueerimine: · Usalduse loomine · Vaikimine kuld, rääkimine hõbe · Ehita järgnevad küsimused ülesse intervjueeritava poolt öeldule · Küsi üle, kui ei saanud aru · Väldi suunavaid küsimusi · Küsi avatud küsimusi · Küsi konkreetseid jutte/lugusid · Kasuta intervjuu juhendit ettevaatusega · Väldi intervjueeritava katkestamist (paus ei ole lubav põhjus) · Transkribeeri intervjuu 24 tunni jooksul Case study analüüsi tehnikad: · Within-case Juhtumi kohta "rikas" ülevaate kirjeldus, mis võtaks kokku kogutud suured andmemahud. · Sisuanalüüs
katavad klaasseina valged rippkaunistused, millele on peale suunatud sinine valgus. Sisustuse poole pealt on jäädud minimalistlikesse piiridesse: 2 diivanit ja laud. Lisaks on kasutatud audiovisuaalseid lisandeid iga uue uudislõigu vahel. Saatejuhtideks on Marko Reikop ja Anu Välba. Nende suhtlus saatekülalistega nii otse kui varem valmis filmitud videoklippides on vahetu. Miimika on neutraalne, mitte üle-pakutud, sama kehtib zestide puhul. Kohati häiris Reikopi ründav hoiak intervjueeritava suhtes: laskmata saatekülalisel oma mõttekäiguga lõpuni jõuda, esitas intervjueerija juba uue küsimuse. Sellega suretab ta intervjuu juba eos ning vaatajale tekivadki pelgalt lakke rippuvad küsimused. Sõnavara on aga mõlemil saate läbiviijal rikas, ning saates kasutatav keel on vaatajale lihtne ja arusaadav, mitte-ametlik. Mina isiklikult leian, et sel saatel on ka tulevikus perspektiivi, küll aga ei ole ta Eesti ühiskonnale asendamatu
(veri, sapp, must sapp, lima) . Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal psühholoogiliste fenomenide uurimise. 4. Psühholoogia on tihedalt seotud teiste teadustega, nt. arstiteadusega, filosoofiaga, ka pedagoogikaga (koolipsühholoogid) ja isegi tehnikateadustega (tööstuspsühholoogia). Siiski säilib igal teadusharul oma eripära uurimisobjektide ja meetodite näol. 5. a) vestlus või intervjuu eeliseks intervjueeritava reaktsiooni ja kehakeele nägemine, puuduseks on see, et võtab aega ning tulemus sõltub vestlejatest (kas on sümpaatsed teineteisele jms) b) küsitlus ehk ankeet eeliseks on palju vastuseid, puuduseks see, et on keeruline töödelda, vastused võivad olla väga erinevad. c) eksperiment loomulike katsete puhul on eeliseks täpsem vastus, kuid tulemusi ei saa mõõta ning võib tekkida eetikaprobleem. Kunstike katsete plussiks on
Olulisemate suvaliste elementide hulka kuuluvad pildiallkirjad, kastid ja paneelid, loosungid, kvaliteedimärgid. Eetrilevi ja kaabelsidesüsteemide kaudu edastatavas reklaamis on põhitekst ning muu sõnaline osa esitatud tavaliselt kõnena, mis on reklaamistruktuuris nn audio-osaks või audioreaks. Audio-osa võib näiteks olla kaadritagune diktoritekst TV-reklaamis; see võib aga olla ka visuaalselt jälgitav dialoog diktori, intervjueeritava või näitlejate vahel, kes mängivad teatud rolle. Kui tekst on esitatud kirjatekstina ekraanil, siis kehtivad selle kohta kõik need mõisted, mida kasutatakse ka trükireklaami kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. Raadioreklaami elemendid on samuti taandatavad reklaami elementideks ning me saame neid analüüsida samu mõisteid kasutades. 2 Esimene küsimus, mille peame seoses reklaamiga esitama, on : kas see on tõsi? Seda
Pakkuda kliendile tooteid oma ala parimatelt. Esialgsed plaanid õnnestus hästi realiseerida. Hiljem selgus, aga et turul nõuti teise otstarbega tooteid, kui algul omanikud arvasid ning seetõttu tuli veidi ümber orienteeruda. Ettevõtte tegevus on olnud stabiilne, sest see on aasta aega tegutsenud. Tegevusala on laienenud. Edu hakati saavutama siis, kui tuli üks suur tellimustöö teha. Koostööd tehakse ka ehitusfirmaga. Näiteks, kui ehitaja ehitab maja, siis intervjueeritava ettevõte teeb sellele aknad ja uksed. Prognoos tulevikuks on teenida nii palju raha, et saavutada turul edu ning soetada tulevikus oma saekaater. Hinnang Intervjuu Heka Puit OÜ omanikega oli väga meeldiv. Nad on väga töökad, ausad ning sihikindlad. Kuna nad on väga noored ettevõtjad, siis on neil vaja veel palju tööd teha. Arvame, et nad valisid sobiva ärivaldkonna, kuna sellel alal on suur nõudlus ning nemad oskavad oma tööd väga hästi.
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… I. TAUSTINFO 1. Ettevõtte nimi: Eurovara Grupp OÜ 2. Ettevõtte tüüp: Eraettevõte 3. Intervjueeritava ametikoht: Ehitusjuht 4. Intervjueeritava nimi: Toomas Bachmann. 5. Kas ma võin käesoleval intervjuul diktofoni kasutada või mitte? 6. Nüüd veel üks väga oluline küsimus: Kas soovite, et teie vastuseid käsitletakse anonüümsetena kujul ettevõtte juht nr … või võib teie vastuste juures teie nime kasutada? Anonüümsena 7. Kas teie (mõeldud isikut) vastasite ettevõtte innovatsiooniuuringule aastad 2010 –
kõlakujundid. Släng on ühiskeelest kirjakeelelähedasest üldrahvalikust kõnekeelest e Stroof luuletuse salm. Teadusliku teksti eesmärk on teadmiste pakkumine mõnelt teadusalalt, andmete ning faktide esitamine. Telelavastus on teleekraani kaudu näidatav draamateos. Ulmekirjanduse väljamõeldud maailmas toimuvad sündmused on tegeliku eluga enamasti vähe seotud Usutlus e. Intervjuu on vastastikune kõneluse vorm, kus intervjuintervjueeria küsib kas info saamiseks või intervjueeritava arvamuse väljaselgitamiseksVanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Vanasõnale on lähedane aforism, vaimukas ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte või elutõde.
Jõuluvana müüt ja lapse-vanema vaheline usaldus Intervjueerisin 30ndates eluaastates abielunaist, kellel on kaks last- 11-aastane tütar ning 4-aastane poeg. Intervjuu läks tõrgeteta, kuigi küsimusele, kas sa oled kunagi oma lastele jõuluvana kohta valetanud?, vastas küsitletav vastumeelselt, kuna ta tegelikkuses ei poolda lastele valetamist. Intervjuu viisime läbi intervjueeritava kodus, kuid hetkel, mil olime kahekesi, seega puudusid kõrvalised segavad faktorid. Intervjuu on lindistatud kujul olemas ning praegu teen kuuldust kirjaliku kokkuvõtte. 1. Mida te arvate sellest, kui vanem valetab lapsele? Ma ei poolda absoluutselt valetamist, eriti veel kui lapsevanem valetab oma võsukesele- vanem peab olema lapsele eeskujuks. Kuid antud kontekstis, kus me räägime lapsele jõuluvana kohta valetamisest, pean tõdema, et oma laste esimestel eluaastatel olen ka mina
Teised 16 töötajat ja noort keda kohtasin lühidamalt erinevates keskondades ja projektides. 16 peamist toetajat olid kas eelnevalt teadsid mind või kontaktide kaudu: a) Noored ja Poliitilise Ajaloo Konverents(November 1998) b) kirjad Noored teavad ajakirjast(Detsember 1998) c) teiste töötajad seoses raamatuga. Induviduaalselt intervjuud lindistati ja koopiad ilmusid,minu poolt, loodud temaatilised tsitaatid seejärel muudetakse ja heaks kiidetakse intervjueeritava poolt. Intervjueeritavatele andakse samuti võimalus komenteerida esimest eelnõu raamatust,kui nendel on soov. Tsitaadid pole üksikisikutega vaid on omistatud spetsiaalse induviduaalse jutustuse käigus kuigi mõned võivad olla viidata nende sisule. Seetõttu,panus raamatu heaks ei tohiks jääda täielikult anonüümseks. Igaüks kes on teinud või andnud olulise panuse tulenevalt tema enda kogemuse,identiteedi ja murest Noorsootöös
Ei viida läbi pilootintervjuud ja küsimustele ei saada vastuseid Ebapiisav ettevalmistus, mitme küsitleja puhul ebapiisav koostöö ühtlase intervjuu tehnika väljatöötamine Eksitakse küsimuste koostamise reeglite vastu Erinevatele küsitletavatele esitatakse erinevaid küsimusi või samu küsimusi erinevas järjekorras Ei valmistata ette vastuste ülesmärkimise tehnikat ja pärast on vastused küsitlejale arusaamatud Tööintervjuu näide Intervjueeritava nimi ja amet Kas töötate üksinda või teete meeskonnatööd? Missuguseid teadmisi ja oskusi vajate oma töös? Mida teie töö teile annab? Missugused on selle töö head ja halvad küljed? Kus olete oma elu jooksul veel töötanud? Kuidas tulete oma tööülesannetega toime? Missugune on teie töökeskkond? Missuguseid ohte teie töö sisaldab? Intervjueerija: Kuupäev: Kas on küsimusi? Tänan kuulamast!
võidakse Internetist kustutada ja siis on vajadusel töö autoril viite korrektsust raske tõestada. Aruanded, dokumendid jms: dokumendi nimetus. Aasta. Ettevõtte nimetus, Linn. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kroonika. 2005. Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Rapla. Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu ettekanne Riigikogule 19.veebruar 1998 (ühisavaldus kirjutatud 19.novembril 1997) http://www.president.ee/aknoukogu/Õppiveesti.htm Intervjuu Intervjueeritava ees-ja perekonnanimi, soovitavalt ka sulgudesse töökoht ja amet ning intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi. [Intervjuu liik] ja toimumise aeg. Reimund, Jaan (Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktor). Uurimistöö autori nimi. [Helisalvestis]. Rapla: 20. 09. 2011. Mutli, Alar (Rapla vallavanem). Uurimistöö autori nimi. [E-kiri]. Rapla: 20. 09. 2011. Metssalu, Jüri. Mälestused Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi Tabula Rasa reisidest. Nimi üleskirjutus. Rapla: 20.05. 2003.
Nemtsovi tapmist Kremli külje all tegi Neeme Raud sellest 1. saatelõigu, stuudiosse tuli antud teemat kommenteerima riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes on ka ise Venemaal väliskorrespondendina töötanud. Saatesse kutsutakse oma ala spetsialist, kes oskab oma teadmistele toetudes sisuliselt asja hästi kommenteerida ja hinnanguid anda, samuti vaadata sündmusi laiemas kontekstis ja võib-olla leida ka seos Eestiga. Kindlasti mängib saates esineva intervjueeritava valimise juures olulist rolli ka teised faktorid, nt kas intervjueeritav leiab aega, et saatesse tulla; on oluline, et intervjueeritav poleks liiga tihti saates käinud; milline on antud teema jms. Samas tuleb nentida, et Eesti on väike ning kuna saadet on toodetud juba aastaid, kipuvad eksperdid korduma, nt olen märganud tihti saates Ahto Lobjakat. Saate käigus publikut ei kaasata, mida minu arvates võiks muuta. Välisilmal on küll Facebooki
jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte. See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Küsimused on nähtavad Lisas 1. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Küsimuste valikul ettevõtjatele lähtus autor deduktiivsest meetodist, mille kohaselt koostas autor küsimused teooria peatükis kirjeldatud põhimõtete alusel. Autor jagas küsimused analoogsetel alustel teooria peatükiga kolme gruppi: inimlikud faktorid, ettevõtte alustamine ja ettevõtte tegevus. 1.6 Inimlikud faktorid
2. intervjuud; 3. helilindid; 4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg. Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kasutada võib kirjalikke allikaid nagu: 1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid.
Ta vaatab ka kodus televiisorit väga palju. Liigagi palju, vahel täitsa valimatult. Talle meeldib sealt juhuslikult midagi head avastada. Aga vahel on ikka piinlik ka -- tegijate pärast, kes on rahul endaga ja naudivad iseend ekraanil. Kui otsesaate närv ajapikku kaob,siis omamoodi pinge jääb ikka. See õnneks teda tühjaks ei ime, vaid sunnib pigem kontsentreeruma ja ei lase kellelgi end liiga mugavalt tunda. See paneb proovile. Nii intervjueerija kui ka intervjueeritava. See on hõrk tunne. Pikapeale see muidugi väsitab ja Anu tahaks teha midagi kiirustamata, millesse saab rohkem süveneda ja mis ütleb rohkem kui kuus minutit otse-eetri-intervjuu. Ta loodan, et mul neid võimalusi tuleb. Anu armastus Aastaid on sahistatud Anu Välba kirglikust läbikäimisest rezhissöör René Vilbrega. Nende tööalane klapp pidavat olema ideaalne, kuuldavasti mõistavad nad teineteist pilgust
ebameeldiv nüanss suurendab võimalust hea intervjuu ära rikkuda – teist võimalust aga ei pruugi saabuda.Kohe alguses tuleb intervjueerijal tutvustada lühidalt enda ja oma uuringu tausta, kuid eriti oluline on viia intervjueeritav kurssi tema rolli ning õigustega: mis töö jaoks intervjuud kasutatakse; kuidas on intervjueeritavale tagatud konfidentsiaalsus, st et tema nime ega ka intervjuu vältel mainitud isikute nimesid ei avaldata; et intervjuu küsimustele vastamisel on olulised intervjueeritava enda seisukohad, ei ole olemas õigeid või valesid vastuseid; Intervjuu lõpetamine eeldab samasugust sõbralikku suhtlemist nagu intervjuu eel kontakti loominegi: tänuavaldused intervjuul osalemise ning intervjuuks leitud aja eest on siinkohal elementaarsed. 28. Kirjelda interpreteeriva paradigma põhimõtteid. Interpreteeriv paradigma Arusaamine ühiskonnast: ühiskond eksisteerib konstrueeritud reaalsusena, mida inimesed omavahelistes suhetes loovad ja taasloovad.
Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3 liiki tegevused, teadmine ja hoiakud.
kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte (Lisa 6). See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Kuigi algselt oli plaanitud, et intervjuu kestab tund aega, kestsid mõlemad läbi viidud intervjuud rohkem kui ühe tunni. Intervjueeritavad aga olid lahkesti nõus kauem rääkima. Intervjuu jagas autor nelja osasse. Esimeses faasis autor tutvustas ennast, selgitas uurimuse eesmärki ja intervjuu ülesehitust. Selles faasis paluti intervjueeritaval rääkida ka oma
INTERVJUU. Intervjuu on andmete kogumise meetod sotsiolingvistilises uuringus. Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Intervjuu kuulub kvalitatiivsete empiiriliste uurimismeetodite alla. Intervjuu on vahetu sihipärane vestlus küsitlus respondendiga (informant annab informatsiooni) Intervjuu on suuline küsitlus üks-ühene vestlus intervjueerija ja intervjueeritava vahel, mis võimaldab koguda informatsiooni üksikisiku mõtete, tunnete ja käitumise kohta. Intervjuu võimaldab koguda nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Intervjuu on tavaliselt dialoogivormis, millesse võib mõnikord lisada ka taustinformatsiooni ja kommentaare. Intervjuu teostamisel vajatakse teemat valdavat ja kogemustega intervjueerijat. Intervjueerija peab eelnevalt tutvuma intervjueeritava tegevusvaldkonnaga, tema vaadete ja tõekspidamistega.
(skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema intervjueeritava foobia on alguse saanud sokist. Foobses situatsioonis valdavad mõlemat intervjueeritavat ärevus ja paanika. Lisaks tekivad Janetil foobses situatsioonis ka hinga- misraskused. Carmenil hakkab süda peksma ning ta ei suuda enam kontrollida oma käitumist. Carmen Seljamaa teadvustab, et tegelikult ei tee vihmaussid talle viga, kuid siiski ei suuda ta foobiast võitu saada. Mõlemad intervjueeritavad väldivad foobset situatsiooni ning see on ka üks põhilisi foobia tunnuseid
1. Faktiteave- uurija teeb märkmeid →Kokkuvõte 2. Diskursused/hoiakud/argumendid-lindistatakse; teine kirjutab →Kokkuvõte+ sõnasõnaline 3. Emotsioonid- lindistatakse →Sõnasõnaline+erimärgid 4. Suhted, kommunikatsioon- filmitakse →Sõnasõnaline+erimärgid Erimärkidega kirjeldatakse intervjueeritava käitumist ja tundeid. (paus, pöörab pilgu ära, rõhutab sõnu, ütleb neid valjemalt). Analüüsitakse alati transkribeeritud teksti. Personaalne intervjuu Millistel juhtudel intervjuud tehakse? • Inimeste kui ekspertide arvamused • Unikaalsed kogemused • Tabuteemad • Tundlikud teemad • Kõrge sotsiaalne staatus – tähtsad inimesed Piirangud: • Tähtsad inimesed valivad ise aja ja koha intervjuuks
materjali Interneti aadress, materjali kasutamise kuupäev. Näide. Berkowitz,K., Evaluating the Forecasts of Risk Models. (http://www.gloriamundi.org/var/wps.html). 29. märts 1999. 10 Kontonumbri standard. (http://www.pangaliit.ee/strdkonto.htm). 2. veebruar 1999. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide. Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar. 1999. 11 Lisa 1 Tiitellehe näidis ANNAABI KESKKOOL 1. klass Knut Hamsun ANNAABI Uurimistöö Juhendaja: Intel Inside Meelva 2011
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas
esitamise järjestus ja intervjuule kuluv aeg. Sel meetodi eeliseks on saadud andmete töötlemise lihtsus, ent originaalsete mõtete ja ideede jaoks on siin vähe ruumi. Iga eduka intervjuu läbiviimisel on tähtis:Selge eesmärk, Hea ettevalmistus, Võimalused kahepoolseks suhtlemiseks ehk dialoog. Intervjuude tüübid: 1. Töölevõtu intervjuu-Töölevõtu intervjuu on vestlus, mis kestab 20-25 minutit ja mille eesmärk on koguda informatsiooni selgitamaks välja intervjueeritava sobivus pakutavale ametikohale. See informatsioon võib sisaldada töökogemust, haridust, isiklikke eesmärke, tehnilisi või analüütilisi oskusi, hoiakuid jms. Peab selguma kas kandidaat suudab pakutavad tööd teha ja kas ta tahab selles organisatsioonis tööd teha. Intervjuu jaguneb etappidesse: planeerimine, intervjuu läbiviimine ja intervjuu lõpetamine. Intervjueerijal on oluline meeles pidada, et küsimusi tuleks esitada nii vähe kui
allettevõtte juhtkonnale. „Olen nõus, et kontrollitakse eelmisi töökohti. Selles taotluses esitatud faktid minu kohta on õiged ja täielikud. Tean ja nõustun, et enda kohta esitatud ebaõiged andmed selles taotluses võivad olla minu töölevõtmisest keeldumise või /pärast töölepingu sõlmimist) töölepingu ülesütlemise põhjuseks.““ ……................/kuupäev/ ……......................... /allkiri/ INTERVJUU KÜSIMUSED (Traktorist) Intervjueeritava nimi: Mille poolest olete parem kui teised kandidaadid? Millised on teie tugevad/nõrgad küljed? Missuguseid teadmisi ja oskusi vajate oma töös? Kuidas teie tööst on kasu teistele inimestele ja ühiskonnale? Missugused on selle töö head ja halvad küljed? Missuguseid ohte teie töö sisaldab? Milline on olnud teie kõige raskem päev tööl ja kuidas olete sellega toime tulnud? Kus olete oma elu jooksul veel töötanud? Miks vahetasite töökohta?
4 Kallivõitu, kui peab kuhugi kohale sõitma Mahukas ja tüütu - lindistus+kirjalik versioon - andmeid raske töödelda Kasutatakse: Inimene subjekt on uurimuses tähendusi loov, aktiivne osapool Kõne all on väheuuritud, tundmatu valdkond, kus vastuste suunda on raske prognoosida Tulemused kõne soovitakse paigutada laiemasse konteksti: võimalus näha intervjueeritava näoilmeid, zeste jne On teada, et uurimuse teema kohta on oodata palju erinevaid vastuseid Soovitakse saadud vastuseid täpsustada Soovitakse saada põhjalikku teavet (saab kasutada lisaküsimusi) Soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid Intervjuu liigid: · Struktureeritud ehk ankeetintervjuu eelnevalt koostatud küsimused esitatakse planeeritud järjestuses · Teemaintervjuu ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Intervjuu alateemad on teada, küsimused pole eelnevalt täpselt
Lycée Français mon amour" (3/2011). Intervjuud on võrreldes teiste isikulugudega kõige neutraalsemad ehk ajakirja üldised rahvuslikud ja lähiajaloolised suunitlused on võrreldes teiste artiklitega vaoshoitumad. Neis käsitletakse intervjueeritavate loomeinimeste lapsepõlve ja edasist elu, enda ja sugulaste mälestusi, pearõhk on aga karjääril ja loomingul. Ajalool on intervjuudes oma osa, kuna just aeg on nende inimeste teed sellisteks kujundanud. Läbi intervjueeritava inimese vaateprisma süvenetakse ka tänapäeva Eesti ühiskonna valupunktidesse. Näiteks intervjuus Mart Raukasega mõtiskletakse demokraatia ja kodanikukohustuste üle. Intervjuus Jaan Tammega ei keskenduta mitte niivõrd temale kui inimesele, vaid lahatakse muinsuskaitse temaatikat. Intervjuu Ira Lemberiga kirjeldab kirjaniku elu tema kui Prantsuse Lütseumi õpilase vaatenurgast. Intervjuu ülesanne ajakirjas Kultuur ja Elu on lugejas ajakirja vastu huvi
observations, grounded theory, and textual analysis" using a process of theoretical sampling in which emergent insights (Rynes and Gephart, 2004: 458) direct selection and inclusion of the "next" informant or slice of · Andmed - intervjuu transkriptsioon, intervjuu märkmed, data." intervjueeritava ilmed (transkripteerimine), arhiivid, 4. Tekstianalüüs. ,,Textual analysis involves analysis of texts using sisedokumendid ja -materjalid, jälgimise märkmed, avalikud ideas from theories in hermeneutics and literary criticism intended dokumendid (veeb, ajakirjanduse artiklid), ... to provide systematic understanding of texts."
vanas kultuuris kummardamine on terve teadus alates formaalsest tervitustest kuni surma pattu eest. Jaapanit on tabanud õnnetus, mille on omandanud meid kõiki omandavate mõõtme. Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Silver Hage, kes on siis vastavalt noor ettevõtja. Silverit tutvustatakse kui meest, kes kaks nädalat aega tagasi Jaapanisse käinud ning nägi maailma sündmusi lähemalt. Intervjueeritava olukord on hea – teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne. Saadejuhi esmaseks küsimuseks tuleb vastavalt informeerimise kohta et kas lennukiga Eestisse saamine oli kerge. Intervjuuritav suhtub vestluskaaslasesse viisakalt ja
2001. Ettevõtte nimetus, Linn, 2001. Näide: Klassipäevik. Tartu Gümnaasium, Tartu, 2001. · Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näide: EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. · Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral tuleb leida ise lühendid. Näide: Lühendid EAA Eesti Ajalooarhiiv EKM Eesti Kunstimuuseum ERA Eesti Riigiarhiiv · Intervjuu: Intervjueeritava nimi, initsiaal(id). Intervjueerija nimi, initsiaal(id). Intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Kui intervjueerinud on autor ise, tuleb allikmaterjalide loetelus näidata intervjueeritava nimi, intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide: Madis Milk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997.
ilmumiskuupäev, artikli alguse ja lõpu lehekülje number. Kust leitav e URL (pöördumise aeg). Näide Randveer, M. 2002. Majandusstruktuuri konvergents. Eesti Panga Toimetised (online), (3). http://www.ee/epbe/papers/3_2002/index.pdf (12.08.2002) Kodulehekülg või veebidokument Näide Pellegrino, J. 1999. (Homepage). 12.05.1999. http://www.english.eku.edu/pellegrino/default.htm (12.07.02) 1.7.4. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar 1999. 1.8. Viitamine Kõik töös kasutatud teiste autorite, seisukohad, arvandmed, joonised jms. peavad olema viidatud. Viitamisel tuleb kasutada autori nime ja aastaarvuga viitamist (author-date method), mille korral viide kirjutatakse ümarsulgudesse viidatava teksti järele. Viites esitatakse
suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid. Suuline küsitlus (intervjuu): Küsitleja esitab küsitletavale suulised küsimused ja registreerib vastused, mis antakse samuti suuliselt. Küsitletava ja küsitleja vahel on otsene kontakt (kontakt võibolla silmast-silma, aga ka näiteks telefoni teel ). eelised: Otsene kontakt intervjueerija ja intervjueeritava vahel - võimaldab küsitlejal registreerida ka mitterverbaalseid reaktsioone,raskem keelduda, suurendab tagasisaadud vastuste osakaalu.,annab võimaluse esitada vastastikku täpsustavaid küsimusi . puudused: - Intervjuuolukord kui sotsiaalne suhe võib vastuseid kallutada,Üldjuhul on kulukam ja töömahukam kui kirjalik küsitlus . Kirjalik küsitlus: küsimused esitatakse küsitletavale kirjalikus vormis, vastaja vastab kirjalikus vormis, otsene kontakt küsitlejaga tavaliselt puudub.
11.1992, jõustunud 12.12.1992 – Elektrooniline Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/810714 (10.05.11) 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje Arhiivi nimetus, fondi (lühend f), nimistu (n.), toimiku (t.), lehe (l.) number. Näide: EAA, f. 250, n. 3, t. 15, l. 24. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral leida ise lühendid. Näide: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EKM – Eesti Kunstimuuseum ERA – Eesti Riigiarhiiv 2.7.6 Intervjuu kirje Intervjueeritava ees- ja perekonnanimi. Intervjuu pealkiri. Intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Intervjueerija nimi. Näide: Ita Ever. Meenutused koolipõlvest. Üleskirjutis. Tallinn, 16.01.2009. Õnne Kask. 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud 14 Tabelid Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses või peatükkide kaupa ja pealkirjastatakse
Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Õigusaktid Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta. Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Kõrgharidusstandard. (2002). Vabariigi Valitsuse 19.08.2002 määrus nr 258, RT I, 70, 426. Huvikooli seadus. (2007). RT I. https://www.riigiteataja.ee/akt/12776187 (4.12.2009) Intervjuud Intervjueeritava perekonna ja eesnimi. (Intervjueerimise aeg). Intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi. Intervjueerimise koht. [Intervjuu salvestamise vorm] (nt käsikiri, helisalvestis, videolindistus). Eller, Maili. (2000). Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller, 21. aug. [Autori üleskirjutus]. Toom, Maris. (2004). Õpetajate täiendõppe vajadusest. Anne Raiend, 20. aprill, Tallinn. [Videolindistus]. Elektrooniline materjal 1. Autor või dokumendi sisu eest vastutav autor. 2
Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3 liiki – tegevused, teadmine ja hoiakud
välja selgitada • - Uuritavad käituvad mitte tavapäraselt kui vaadeldakse • - Püüavad käituda nii nagu arvavad, et uurija ootab • - Objektiivsust raske tagada, erinevad uurijad võivad teha erinevaid järeldusi INTERVJUU Struktureeritud intervjuu: • Kõik uuritavad vastavad samadele küsimustele Poolstruktureeritud intervjuu • Küsimused ja suund ees, jrk erinev, lisaküsimused jms Struktureerimata intervjuu • Sisuliselt vaba vestlus, küsimusi varieeritakse vastavalt intervjueeritava vastustele, sügavam fookus üksikindiviidile Plussid-miinused Küsimustikud: • + Kiirelt ja kergelt võimalik koguda suur hulk andmeid • - Vähendab aga variatiivsust, loovust, vastuste individuaalsust • - Ei anna infot tegeliku olukorra kohta, vaid uuritava nägemust, arvamust • - Aususe küsimused • Uuritava puhul kes pole võimeline kirjalikku küsimustikku (ankeeti) täitma – nt laps, vanur, HEV vms –
ja number tema olemasolul ja kasutatud leheküljed. Näide: Kõverjalg, A. (1998) Kutsealade võtmekvalifikatsioonid. Haridus, nr 5, lk 24-26. Ajaleheartikli puhul näidatakse artikli autor ja pealkiri ning ajalehe nimetuse järel kuupäev, kuu, aasta. Kui ajaleht koosneb osadest, siis ka osa number; kui kasutatakse ajalehe lisa, siis ka lisa nimetus. Näide: Hango, K. (10.10.2004) Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist. Äripäev, lk. 22. Intervjuu puhul näidatakse intervjueeritava perekonna- ja eesnimi, töökoht ja amet, intervjuu pealkiri (võimalusel), intervjueerija nimi, intervjuu liik, toimumise koht ja aeg. Elektrooniliste allikate puhul peab allika identifitseeritavus olema tagatud. Lisaks allikakirje tavalistele osadele (autor, pealkiri) peab viide elektroonilisele allikale sisaldama materjali täpset internetiaadressi. Elektroonilisele allikale viidates tuleb märkida allika kasutamise kuupäev. Näide:
Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 5.1.3. Piiratud leviga allikad Aruanded ja dokumendid Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. Õppematerjalid Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Dissertatsioonid ja lõputööd Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press. Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355–358. Kõned ja loengud Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest
annaabi.ee 
