Muusikalised võimed ja nende hindamine (0)

Inimesed on oma võimetelt kõik erinevad, kui on tegemist ühtlaadi toiminguga. Osad on selles edukamad, osad mitte ja vastupidi. Sp oleks oluline teada iga inimese võimete profiili. Muusikas on sama – igale algajale on tähtis püüda leida vastust küsimusele, kui suured ja missugust laadi on tema muusikalised võimed. Muusikaõpetaja jaoks omakorda võtab sama küsimus veidi teistsuguse värvingu – kas ja kuidas saab inimese muusikalisi võimeid täpselt ja objektiivselt mõõta.
Tänapäeva hariduspoliitika üks eesmärke peaks olema element. muusikalise kirjaoskuse pakkumine kõigile inimestele sõltumata nende muusikalistest võimetest.
Tähtis on, et keskkond, milles laps selles elueas peamiselt viibib, oleks muusikahelidega piisaval määral küllustatud. Siit ka põhjus, miks nt absoluudne kuulmine sageli (kuid mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel.
Sünnipärased anded võivad eduka karjääri kujunemisel mängida tähtsamat rolli, kui on meie tuntud helilooja Tšaikovski oletanud. Olen endalt mitmeid kordi küsinud, nagu oli kirjas, et kas mu pillimäng tuleb hästi välja sp, et mul on selleks sünnipäraselt head eeldused, või sp, et ma pidevalt harjutan? Ma arvan, et need on omavahel tasakaalus, ehk siis, kui ma oleks lõpetanud harjutamise, ei areneks ma edasi. Võin veel öelda, et eduka karjääri puhul mängib suurt rolli ka just tähtsad inimesed oma elus... vanemad aitavad lapsel just nii kaugele jõuda.
Inimese muusikalise võimete puhul tehakse eksameid ja teste . Sisseastumiseksamitega mõõdetakse peamiselt võimete, lõpueksamitega aga neid samu võimeid kasutades omandatud oskuste taset. Kui peaks juhtuma, et ehkki test läbitakse viletsate tulemustega, osutuvad testitava muusikalised sooritused mõnes teises kontekstis siiski heaks, nt kui ta saab korralikult hakkama mõne pilli mängimisega. Testide rakendamise määr haridussüsteemis näib sõltuvat sellest, kas õpetajal on võimalik kulutada üksikule õpilasele küllaldaselt aega ja tähelepanu, et tagada igaühele vähemalt rahuldav edasijõudmine või ss tuleb tal aineliste vms nappuse tõttu õpilastega suhelda rühmiti.
Edukas tegevus kutselise muusikuna eeldab tugevat soovi oma võimeid demostreerida.
Muusikaliste võimete puhul tuleb rõhutada, et olenevalt konkreetse muusikalise tegevuse laadist võivad need avalduda väga erineval kujul. Teiste sõnadega, muusikaliste võimete mõiste hõlmab tglt terve hulga erilaadseid teineteisest suht sõltumatuid tegureid. Võrreldagu nt oskusi ja vilumusi, mida edukas kutsetegevus nõuab löökpillimängijalt, viiuldajalt või lauljalt. Üks tänapäeva tunnustamatuid löökpillimängijaid on Evelyn Glennie, kes on kurt. Ta on esinenud ka Eestis. Kuid raske oleks ette kujutada head viiuldajat, kel puuduks intonatsiooniliselt täpne kuulmine, sest erinevalt nt klaverist määrab viiulit mängides interpreet esitavate helide kõrguse kuulmise järgi ise. Mis puutub lauljatesse, ss nende kutsealast potensiaali ei saa tavaliselt hinnata varem kui hilises teismeeas, mistõttu lauljate muusikaõpingud algavadki palju varem kui teistel interpreetidel.
Lõpetuseks siis, et ei ole kuigi selge, kui suurel määral on võimalik hinnata inimese potensiaali tegutseda eduka muusikuna, tehes erinevaid teste.