John Cage ja Steve Reich (0)

John Cage (1912 –1992)
Ameerika helilooja ja filosoof . 20. saj olulisimaid muusikast mõtlejaid ja kirjutajaid. USA eksperimentalismi ja Euroopa avangardismi juhtfiguure; tema kohta on öeldud, et pärast Cage’i pole olnud heliloojat, kes poleks temast mõjutatud.
Sündis Los Angeleses, elas terve oma elu Ameerikas, kuid reisis palju nii Euroopas kui ka Aasias. Noorena õppis muusikat, kujutavat kunsti ja arhitektuuri, tegeles luuletamise, maalimisega, oli klaverisaatjaks nüüdistantsu truppidele (aastakümneid tegi koostööd eksperimentaaltantsu guru Merce Cunninghamiga). Lühikest aega oli Californias Schönbergi õpilane, lõi isegi mõned dodekaf. teosed, kuid selline muusika tundus talle liiga traditsiooniline. Schönberg on öelnud, et Cage pole mitte helilooja , vaid leidur. Cage ise ütles, et tema leiutaski muusika .
Cage’i lähenemine muusikale oli täiesti erinev seni lääne muusikas kehtinud arusaamadest. Tema esimesi leiutisi oli ettevalmistatud klaver (prepared piano ) – klaver, mille keeltele või keelte vahele on asetatud metallpolte, kummi, puitu jms, nii et klaveri kõla meenutab pigem löökpilliansamblit. Idee sai indoneesia gamelani-muusikat kuuldes. Lõi “Sonatas and Interludes” (1946-48) ettevalmistatud klaverile.
1950ndail süvenes india ja hiina filosoofiatesse, eriti aga zen-budismi (loomingus peegeldub lääne kultuurist erinev ajataju, vaikuse tunnetamine, püüd loobuda igasugusest kontrollist jm). Uuris Hiina muutuste-raamatut “I Ching” – tuletas selle põhjal oma juhusemuusika teooria, st muusikateose osade arvu, helikõrgused, rütmi jms võib määrata täringuid ja münte visates, noodipaberile tinti pritsides, lastes need arvutil huupi valida või jättes paljugi interpreedi otsustada. Nt “Music of Changes ” (1951) klaverile; “Imaginary Landscape no 4” (1951) 12 raadiole ja 24 interpreedile. On loonud mitmeid teoseid ‘mis tahes koosseisule, mis tahes pikkusega, mis tahes vormis’ jne. Radikaalsete ideede kontsentratsiooniks võiks pidada teost “4’33” (1952) mis tahes koosseisule (algversioon oli pianistile), interpreet on laval vaikselt, teos moodustub juhuslikest helidest saalis.
1952 lõi uue kunstivormi happening’i – üheaegselt toimuv täiesti kooskõlastamata tegevus, millesse oli haaratud elav ja grammofonimuusika, luule lugemine, tants, loeng, filmid ja slaidiprogramm.
Tema pöörased ideed leidsid väga tugevat vastukaja, nii posit. kui ka negat., siiski oli ta juba 1960ndail nii Euroopas kui ka USAs omamoodi kultusmuusik ja -lektor.
Steve Reich (1936 New York )
Juudi päritolu ameerika helilooja, maailma tuntumaid elavaid süvamuusika loojaid (Pärdi ja Glassi kõrval).
Lapsepõlv möödus New Yorgis ja Californias. U 14-aastaselt hakkas õppima löökpille, kuid tõsisemalt muusikukarjäärile ei mõelnud. Lõpetas Cornelli ülikooli filosoofia erialal, alles seejärel Juilliardi Muusikakooli komp.erialal. Täiendas end Californias Luciano Berio ja Darius Milhaud ’ juures.
Huvitus aasia ja aafrika, samuti lähis-ida kultuuridest. 1970ndail veetis mitu aastat Ghanas, õppides aafrika traditsioonilisi löökpille; käis Jeruusalemmas, et uurida juudi sünagoogilaulu ja selle käsikirju. Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani-muusika õppimisega.
Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nim minimalismiks. Minimalism on korduste muusika – muusikaline materjal on napp ja kordub pidevalt üliväikeste variatsioonidega, mõjudes kokkuvõttes staatiliselt, seisundina ; teosed on heakõlalised, diatoonilised, kuid keeruka rütmikaga (sageli polürütmilised), välditakse dramatismi ja eesmärgile suunatud arengut. Minimalismi sünniga seostuvad ka ameeriklased Terry Riley ja Philip Glass .
Reichi esimesed teosed “It’s Gonna Rain” (1965) ja “Come Out” (1966) on lindikompositsioonid, kus ta kasutas nn luupimistehnikat (looping; loop – ingl k silmus, aas). Sealt jõudis ta faasinihketehnikani (phasing) – “Piano Phase” kahele klaverile (1967), “Violin Phase” viiulile ja lindile või 4 viiulile (1967), “Drumming” 2 naishäälele ja löökp ( 1971 ).
1980ndail hakkas Reichi helikeel muutuma, kaugenema klassikalisest minimalismist – teoste temaatiline materjal on suurem, harmoonia keerukam , vorm ja arenguloogika traditsioonilisem. “Tehillim” 4 naishäälele ja instr.ans, (1981; heebreakeelsetele psalmitekstidele), “Different Trains ” klp.kvartetile ja lindile (1988), “City Life” (1995) sümfoniettork.; video- ooperid “The Cave ” (1993; Vana Testamendi temaatikal) ja triloogia “Three Tales” (1996–2000; tehnikasajandi mõjudest loodusele ja inimesele).