Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakesteks nimetatakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaar - osakestest. Osakesed ja vastastikmõjud Looduses eksisteerib nelja liiki vastasmõjusid ehk interaktsioone gravitatsioonijõud elektromagnetiline jõud tugev vastastikmõju nõrk vastastikmõju. Gravitatsioonijõud - mõjub vastavalt massile, mõjub AINULT tõmbuvalt. Elektrimagnetiline jõud Elektrilised ja magnetilised jõud esinevad alati teineteisest lahutamatult üheskoos. Looduses eksisteerib kaht liiki elektrilaenguid (+ ja -), seega võib el.magn vastasmõju avalduda nii tõmbumise kui ka tõukumisena. Tugev vastastikmõju - hoiab kvarke koos ja hoiab aatomeid kristallvõres kinni.
granulotsütaarse, erütrotsütaarse, monotsütaarse ja megakarüotsütaarse rea eelrakk (CFU-GEMM e. CFU-mix) · Unipotentsed eelrakud: CFU-E; CFU-GM => CFU-M ja CFU-G; CFU-Eo; CFU-Bas; CFU-Meg Vereloome tüvirakkude arengut mõjutavad faktorid · Kasvufaktorid proliferatioon diferentseerumine küpsemine · Igal faktoril on üks või mitu toimet; osad toimivad sünergiliselt · Rakk/rakk interaktsioone teatakse halvemini strooma rakud on olulised tüvirakkude diferentseerumisel ja küpsemisel Kasvufaktorid vereloomes IL = interleukiin Punane luuüdi Erütopoees Tüvirakkpooltüvirakud unipotentsed eelrakud jaguneb Proerütroblast jaguneb Basofiilne erütroblast jaguneb Hemoglobiin hakkab ladestuma raku Polükromatofiilne
Kommunikatsioon ehk organismidevaheline teabevahetus on kasvanud koos inimkonnaga. Tegemist on protsessiga, mida on võimalik erinevatel viisidel praktiseerida ning nagu inimkondki, on ka kommunikatsioon pidevas muutuses ning arengus. Selleks, et mõista milline on ja kuidas kujuneb suhtlemisprotsess, millised tegurid ja mil määral seda mõjutavad, tuleks meil suunata oma pilk suhtlemispsühholoogia poole, mille seisukohtadele tugineb ka käesolev kirjutis. Võtame vaatluse alla interaktsioone reguleerivad tegurid ning sõnumivormid, mis kujundavad inimeste arusaamu. Ruumi, kus elanikkond viibib, võib pidada sotsiokultuuriliseks ruumiks. See tähendab, et meil on erinevad kultuurid, mis reguleerivad oma sotsiaalsete normide, reeglite, tavade ja muuga, mingi kindla ühiskonnaosa käitumist, suhtumist ning reaktsioone. Sotsiaalsed normid on tihti justkui iseenesest tekkinud, kuid ometigi allutavad nad inimese toimima mingi teatud moraalse korra järgi
Paljudest elementaariosakestest koosnevaid kehasid nimetatakse makrokehadeks. FUNDAMENTAALOSAKESED Paljud loevad elementaarosakesteks näiteks prootonit, neutronit, elektroni ja footonid. Kuid nad ei ole tõeliselt elementaarsed, vaid koosnevad omakorda väiksematest osakestest- KVARKIDEST. Selliseid osakesi, mis ei oma sisemist struktuuri, nimetatakse fundamentaalosakesteks. OSAKESED JA VASTASTIKMÕJU Looduses esineb nelja liiki vastasmõjusid ehk interaktsioone. 1) Gravitatsioonilises vastasmõjus osalevad kõik osakesed ja makrokehad tänu sellele, et neil on mass. Avaldub ainult osakestevahelises tõmbumises. Nii nõrk, et tema toimet pole võimalik üksikute osakeste juures võimalik mõõta. 2) Elektromagnetiline vastasmõjus osalevad osakesed ja makrokehad tänu sellele, et neil on elektrilaeng. Elektrilised ja magnetilised jõud esinevad alati teineteisest lahutamatult üheskoos
vastavalt sellele ka adekvaatsemalt reageerida. Näiteks valetaja äratundmine oma tööl võib mõningail juhtudel tulla vägagi kasulikuks ning aitab vältida pettuse ohvriks langemist. Ning kui näiteks näeme, et inimene tunneb ennast ebamugavalt. Seda mõistes saame ehk muuta oma käitumist, lähenemisviisi ning kõrvaldada probleemi. 2 Inimestevahelisi interaktsioone on lõpmatutes kogustes nii nende toimumiskohtade, osapoolte kui inimeste seisundite poolest. Ehkki õigusassistendi suhtlemine toimub tavaliselt piiratud töökeskkonnas, ei saa ühtselt piiritleda kõiki neid sotsiaalseid situatsioone kuhu ta võib sattuda. Kuna situatsioonide arv võib olla piiramatu, siis võib olla lõpmatud ka sellega kaasnevad võimalused positiivsete muutuste tekitamiseks nii endas kui teistes. Käesolevast
Joonistage nende N-aluste põhistruktuurid ja nimetage, millised konkreetsed lämmastikalused neisse gruppidesse kuuluvad. 8. Kirjutage mingi puriinnukleotiidi struktuur (lämmastikalus vabalt valida). Andke nimetus , iseloomustage komponente ning neid ühendavaid keemilisi sidemeid. 9. Millsied on DNA sekundaarstruktuuri võimalikud vormid ja milline on põhivorm? Iseloomustage Dna sekundaarstruktuuri fikseerivaid sidemeid ja interaktsioone. 10. Ida tähendab DNA sulamine? Skitseerige DNA sulamiskõverad (absorbtsioon vs temp) kahe erineva organismi DNA-le. Põhjendage kõverate erinevust. 11.Andke seletus terminile makroenergiline biomolekul ja nimetage, mis on makroenergilisuse kriteeriumiks. Milliseid makroenergilite molekulide esindajaid te teate? Kirjutage vähemalt neist ühe põhimõtteline struktuur. 12.Joonistage skeem, mis kujutab katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda ja kommenteeriga. 13
vastav soojusliikumise energia on kõigest: E = RT = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. Mittekovalentsed interaktsioonid ehk nõrgad interaktsioonid Mittekovalentsed interaktsioonid on biokeemias ääretult olulised ja seda sellepärast, et nad on nõrgad interaktsioonid Tüüpilised mittekovalentsete sidemete energiad jäävad alla 40 kJ/mol, tavaliselt 4 40 kJ/mol Sidemete nõrkus võimaldab: ·pöörduvaid, tasakaalulisi interaktsioone ·pidevat tekkimist ja re-formeerumist juba mõõduka temperatuuri juures ·dünaamilisi makromolekulaarseid struktuure ·interakteeruda makromolekulidel erinevate partneritega Mittekovalentsed interaktsioonid hõlmavad: ·laeng-laeng interaktsioon ·van der Waalsi interaktsioonid ·vesinikside Mittekovalentsete interaktsioonide tüübid Laeng-laeng interaktsioon Kahe elektrilaengu vaheline interaktsioon Coulomb`i seadus: F = k D-1q1 q2 r-2 k = 1/(4 0)
Mudeli eelised: kuna nukleosoomi fiibri voltumine määrab DNA kättesaadavuse on nendel dünaamilistel protsessidel mitmeid eeliseid transkriptsiooni regulatsioonil ja DNA replikatsioonil, mudelil on eeliseid transkriptsiooni komplekside seondumisel, 30 nm fiibri puhul on ennustatavalt need märklaudjärjestused peidus. Dünaamiline ebaregulaarne voltumine võib tekitada loop’e, mis hõlbustab promootor- ja enhanserjärjestuste vahelisi interaktsioone. Samuti madala energeetilise tasuga geeniekspressiooni vaigistamine. • Boveri–Sutton kromosoomi theooria; Boveri kromosomaalsete territooriumite mudel, omaaegsed põhjused selles kahtlemiseks Teooria, mille kohaselt kromosoomid on geneetilise materjali kandjaks. Teooria selgitab, et mendellik pärandumine on seotud kromosoomidega. Samuti väidab, et kromosoomid on lineaarsed struktuurid, kus geenid paiknevad konkreetsetes saitides pikki kromosoome
infitseeritud rakkudes ja kasvaja rakkudes. 9. Missugune roll apoptoosiprotsessis on mitokondritel? Tsütokroom C hingamisahela ensüüm (mitokondri sisemembraan). Apoptoos -> läbi mitokondri. Kuna mitokondrid annavad rakule energiat, siis seda rünnatakse esimesena. 10. Kuidas määrata apoptoosi poolt aktiveeritud kaspaase? Kirjelda protsessi. Immunotsütokeemiliselt on võimalik detekteerida aktiveeritud kaspaase vastavate antikehadega. Selliseid interaktsioone saab hiljem määrata mikroskoopiliselt või kasutades FACS-i Kaspaadid lõikavad valku peale aminohapet aspartaati (asp). Kaspaase on terve perekond ja nende iseloomulikuks omaduseks on see, et nad on ülispetsiifilised aspartaadi suhtes, selle aminohappe olemasolu on absoluutselt vajalik kaspaasile äratundmiseks. Kaspaasid aktiveeruvad kaskaadselt, kõigepealt aktiveerub kaspaas 8, see omakorda aktiveerib teisi. Kaspaaside toimel aktiveeruvad ka nukleaasid, mis asuvad lõikama DNA-d
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt
Seega peaks moraalse mõtlemise areng olema tugevas korrelatsioonis kognitiivse arengu staadiumiga. Lapse arengust annavad märku uued võimed laps suudab arenedes loogilisi järelduste paratamatust põhjendada, mida ta varem teha ei suutnud. Olulised on ka lastele kogemused eakaaslastega. Piaget väitis, et rollide vastastikune mõju reeglitel põhinevatel mängudes toob ilmsiks kognitiivsete protsesside panuse sotsiaalsesse arengusse. Mänge mängides reguleerivad lapsed oma sotsiaalseid interaktsioone ise, mitte täiskasvanute kontrolli all. Kohlberg väitis, et inimesed arenevad ühelt moraalse arengu etapilt teisele ühesugusel viisil, ilma etappide järjekorda muutmata ning etappe vahele jätmata. Etappide näol on tegemist kvalitatiivselt erinevate mõtlemise ning probleemide lahendamise viisidega. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Kera, S. (2004).Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn, Ilo. Butterworth, G. Harris, M. (1994). Arengupsühholoogia alused
tasustamine 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu sotsiaalne kesksus: koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. o Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus – abstraktne ruum Läbipaistvad vahetussuhted – keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu – vahendatud
äratundmiseks. “antikoodoni” vahetus RF1 ja RF2 vahel paneb RF1 ära tundma RF2 koodonit (UGA) ja vice versa (Ito et al. 2000). RF1/RF2. Pos 1. Ainult pürimidiin (C,U) mahub 19 “seondumise taskusse” Aga C ei annaks vajalikke H-sidemeid RF1 jääkidega T186 ja G116↓ Seega sobib ainult U. RF1. Pos2. Pürimidiinid (C,U) ei anna hüdrofoobseid interaktsioone U1 ja Glu119/Pro184-ga Jäävad puriinid A ja G. Aga G ei annaks vajaliku H-sidet RF1 jäägiga T186. Seega sobib ainult A. RF2. Pürimidiinid ei annaa vesinuk sidemeid. Seega Avõi U. RF1pos3 Avõi U, RF2- C ja U ei anna hüdroboobseid sidemed. Peptidüül-tRNA estersideme hüdrolüüsiks vajalik GGQ (glütsiin, glütsiin, glutamiin) motiiv RF1/2 domeenis 3. Hüdrolüüs : ester + H2O. Seondumistasku H2O molekulile ▫ Q240 (RF) ▫ C2063 (23S rRNA)
· Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. · Suhtlemine kui sotsiokultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel. Inimeste reaktsioonid suhtlemise käigus on reguleeritud normide, reeglite, tavade jne. poolt. Situatsioonilised tegurid nagu nt. eesmärgid konkreetses olukorras, roll ja reeglid, millest tuleb kinni pidada, ruum, kus suhtlemine aset leiab, võivad avalduda isikutele ebatüüpilised jooned
nähted (erinevate materjalide molekulidevaheline haardumine), 47. Miks teadus teriklõikamisest põhineb kaasajal suures osas empiirikal? a)protsessi mõjutavate tegurite arv on suur b)mudeli väljundite väärtused ja muutumise suund sõltuvad sisendite varieerimispiirkonnast c) paljude sisendite mõju väljunditele sõltub sellest, millistel nivoodel on mitmed teised sisendid (arvestada tuleb protsessi mõjutavate tegurite interaktsioone s.o. koosmõju). 48. Joonista matemaatilise mudeli põhimõtteskeem? Mudeliga püütakse haarata mingi nähtuse või protsessi aspekte, mis pakuvad huvi antud probleemi lahendamisel. Matemaatilise mudeli põhimõtteskeemil märgib sümbol M sisendeid sisendid M väljundid 49. Mis sõltub teriklõikamise mõistete ja nende määrangute ratsionaalsusest? 1) ainevalla süstematiseeritavus; 2) probleemide kompaktne käsitatavus; 3) ainevallaga seotud teooria areng. 50
seondumist mediaatoriga. Mõlemal juhul ei saa aktivaator (repressor) täita oma funktsiooni (või nõrgendavad seda). 5 21. Nimeta peamised DNAd siduvad domäänid, mis on iseloomulikud transkriptsioonifaktoritele (vähemalt 3). Heeliks-pööre-heeliks. Domääni -heeliks seondub DNA suurde vakku. Tavaliselt aitab selle heeliksi interaktsioonile DNA'ga kaasa teine, natuke enam N-terminusse jääv -heeliks, mis annab nimetatu valguosaga hüdrofoobseid interaktsioone. Tsink-sõrm-valgud. Paljude eukarüootide valkudel on struktuursed alad, mis voltuvad ümber Zn 2+ iooni, nii et suhteliselt lühikesest polüpeptiidahelast tekib kompaktne domään. Enim levinud on C2H2 tsink-sõrm, teine on C4. Leutsiin-lukud (lZip) (a.k.a aluselised lukud (bZip)). Domäänide struktuurid, milledes iga seitsmes aminohappejääk on Leu seovad DNAd kui dimeerid. Aluselised heeliks-ling-heeliks domäänid (bHLH). Erinevalt lZip'st on siin heeliksis mittehelikaalne ling, mis
Poliitiline: osaluse, informeerituse ja tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) VIII Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetegevust ja interaktsioone Koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum Läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu -> vahendatud Reguleeritus -> dereguleeritus Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused,
ja vee segu hoolega loksutada, siis võivad moodustuda kerajad struktuurid nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Kahekihiliste vesiikulite puhul on kerajas struktuur moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkihist ja osa veemolekule on kera sees ,,lõksus". Soodustamaks omavahelisi van der Waalsi interaktsioone püüavad hüdrofoobsed süsivesinik sabad alati hoiduda teineteisele nii lähestikku kui võimalik. Polaarsed või ioniseeritud pead aga on kontaktis veega, kus nad on hüdrateeritud kujul. Biokeemia seisukohast kõige olulisem on amfipaatsete molekulide osalemine bioloogiliste membraanstruktuuride moodustamisel. Bioloogiliste membraanide kaksikkihid, mis ümbritsevad rakke ja rakusiseseid organelle, koosnevad valdavalt amfipaatsetest molekulidest. Ioontasakaalud
Joonis kaustas! 35. Selgitage, mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalgaasist. reaalgaasid on veeldatavad, seega gaasi molekulide vahel peavad eksisteerima tõmbejõud. Niimoodi saadud (aga ka muud) vedelikud ei ole kergesti kokkusurutavad, seega peavad eksisteerima ka tugevad tõukejõud molekulide vahel. Tõmbejõud molekulide vahel kasvab molekulide lähenedes ja teatust punktist tõukuvad kiiresti. 36. Kirjeldage tähtsamaid molekulidevahelisi interaktsioone ja selgitage nende sõltuvust osakestevahelisest kaugusest. Ioon-dipool dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad iooni ümber nii, et iooniga erinimeline dipooli ots oleks suunatud iooni poole, soolalahused. Stabiliseerib süsteemi. 2x kaugemal on interaktsioon 4x nõrgem. Dipool-dipool tahkises, mis koosneb dipoolmomenti omavatest molekulidest, on nende orientatsioon selline, et dipoolide erinimelised otsad oleksid võimalikult lähestikku
- afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus
Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus. Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4. Olukorrast kujuneb ettekujutus – olukorra võrdlemine varasematega (kogemus, mälu), enda
Valkude kromatograafia pööratud faasi kolonnis Üle 5A pikkused valgud ja peptiidid on liiga suured, et neid statsionaarsel faasil lahutada. Suurendades orgaanilise solvendi osakaalu gradiendiga; teatud orgaanika kontsentratsiooni puhul valg desorbeerub stats.faasilt ning liigub ilma edasise interakteerumiseta kolonnist välja. Enne desorbeerumist seisab kogu proov eelkolonnis või kolonni pealmises osas. Üldjuhul kasutatakse C4, kus suuremad valgud annavad rohkem hüdrofoobseid interaktsioone, mistõttu ongi eelistatud lühema ahelaga stats.faasid. C18 kasutatakse lühemate/väiksemate peptiidide ja molekulide jaoks. Väiksemad peptiidid vajavad hüdrofoobsemaid, pikemaid ahelaid. GC aparatuur 1 - kandegaasi balloon, 2 - tuleb arvestada ka proovi proovi sisestusseade, 3 - kolonn ruumalaga. termostaadis, 4 - detektor, 5 - andmete registreerija (arvuti, intergraator, isekirjutaga) Liikuv faas - gaas; liikumatu faas - tahke aine, vedelik Lahutatavad ained jaotuvad
* Millised valgud osalevad selles protsessis? EJC eksoni ühendus kompleks (ingl.k. exon junction complex) seostub mRNA-le kohtadesse kus varem pre-mRNA-l paiknesid intronid CBC cap-iga seostuv kompleks hnRNPs - Heterogeneous nuclear ribonucleoproteins SR valgud (SR proteins) - reguleerivad mRNA stabiilsust, eksporti ja translatsiooni. Nende C-terminuses on RS domäänid (seriiniarginiini kordusjärjestused, mis vahendavad valk-valk ja valkRNA interaktsioone. 14. Transkriptsiooni kontroll järjestusspetsiifiliselt DNA-ga seonduvate valkute abil * Mis on cis-regulatoorsed järjestused? Cis järjestused samal molekulil, mida reguleeritakse trans faktorid valgud. Transkriptsiooni regulaatorid sisaldavad struktuurseid motiive, mis n.ö. loevad DNA nukleotiidseid järjestusi. Need on mittekodeerivad cis-regulatoorsed järjestused, mis peavad asuma samas kromosoomis (in cis) kus asuvad geenid, mida nad reguleerivad
olulise protsessi kontrollimisel (proliferation – rakkude jagunemine) 1) rakkude jagunemine 2) rakkude spetsialiseerumine/ diferentseerumine 3) rakkude interaktsioonid (ehk rakk-rakk interaktsioonid) 4) rakkude liikumine Signaale vahetavad nii ühe- kui ka hulkraksed organismid (unicellular and multicellular organism cell signaling), st nii üherakuliste organimside ses kui ka hulkraksete organismi sees selle rakkude vahel Kõige rohkem on uuritud rakkudevahelist signaliseerimist/interaktsioone organismi sees selle eri rakkude vahel 1) organismi tekkel arengu käigus (st embrüogeneesis); 2) täiskasvanud organsmid. Eksisteerib ka organismidevahelisi signaalide ülekannet: 1) Imetaja varased embrüod suhtlevad emaorganismiga emakas 2) Seedetraktis vahetavad bakterid signaale üksteisega ja soole epiteelirakkude ja immuunrakkudega 3) Pärm (haploidses olekus) võib paarituda /paarduda (mating) ja moodustada
membraanipotentsiaalimuutuse - postsünaptilise potentsiaali. Agonisti, antagonisti ja osalise agonisti toime retseptorile Agonist - seostub ja aktiveerib - peavad olema õiged keemilised rühmad - rühmad peavad olema õiges kohas 10 - mõõtmed vastavad aktiivtsentri mõõtmetele - dopamiini analoogid? Optiline isomeer võib anda vähem või rohkem interaktsioone. Antagonist - seostub aga ei aktiveeri - võib toimida nii aktiivtsentrisse kui väljaspoole - väljaspool aktiivtsentrit mõjub allosteeriliselt või vihmavarjuna. Vastab aktiivtsentri konfiguratsioonile ja interakteerub selle funktsionaalsete rühmadega, kuid retseptori konformatsiooni ei muuda. Allosteeriliselt seostub allosteerilise tsentri, mitte aktiivtsentriga ning muudab seostumise tulemusena retseptori aktiivtsentri konformatsiooni ning agonist ei
9. Selgitage kuidas kahe-elektronilise ülekande vahendaja ubikinool interakteerub ühe-elektroni kandja Fe-S klastriga. Vt 8. 10. Kirjeldage tsütokroomi oksüdaasi struktuuri. 170kDa dimeer, 13 plüpeptiidi. 11. Kirjeldage kuidas toimub tsütokroomi oksüdaasi kompleksis hapniku redutseerimine veeks. Kirjeldage elektronide ülekannet a-CuA klastrilt klastrile a3-CuB ning pöörake tähelepanu Fe ja O oksüdatsiooniastmetele. 12. Kirjeldage tsütokroom c struktuuri ja interaktsioone tsütokroomi reduktaasi ning tsütokroomi oksüdaasiga. Sekundaarstruktuuris on alfa heeliksi ja beeta lehe struktuure minimaalselt. Sisaldab heemi, kus Fe on seotud histidiini ja metioniini jääkidega. Valk on vees lahustuv. OKSÜDEERIMISE JA FOSFORÜÜLIMISE SEOS 13. Kirjeldage oksüdatiivse fosforüülimise kemoosmootset mudelit ning seda toetavaid eksperimentaalseid andmeid.
võnkuvas asendis, st üks antikoodon on võimeline ära tundma rohkem kui ühe koodoni. Võnkumise bioloogiline roll: tRNA Lehekülg dissotsiatsioon mRNA-lt on kiirem ja samuti valgu süntees. 4. Ribosoomid on kompaktsed ribonukleiinproteiinid. Nad on rRNA ja valkude kompleksid, mis liiguvad mööda mRNAd, juhivad koodon-antikoodon interaktsioone ning katalüüsivad peptiidsidemeid. Ribosoom on piisavalt suur, et sinna mahuks 2 tRNA molekuli korraga. Translatsiooni staadiumid. Initsieerimine sisaldab mRNA ja initsiaator aminoatsüül-tRNA sidumist ribosoomi väikesele subühikule, millele järgenb seostumine suurele subühikule. Elongatsioon: kõikide peptiidsidemete süntees. Terminatsioon leiab aset kui jõutakse ,,stop" koodonini. Valgu süntees eukarüootides
liike isolatsioon Immi/ekst. P = liigifond Määr Immigratsioon lähedal 0 KV LV L P väike Ekst. KS S Liike saarel kaugel suur lisa tasakaalulisele mudelile · Aga ka liigifond P muutub · Saarel tekib liike evolutsiooni käigus · Liikide interaktsioone ei ole arvestatud ( takistamised ja soodustamised) · Immigratsioon ja ekstinktsioon ei ole sõltumatud , ,,päästeefekt" · Suurele saarele rohkem immigrante · Isolatsioon ja saare suurus muutub ajas Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia teooria ( Whittaker 2008) Metapopulatsioonid ja metakooslused · Populatsioonid/kooslused, mis koosnevad osapopulatsioonidest või osakooslustest · Seotud levikuga osade vahel Väljasuremise võlg Liikide esinemine saarel
nukleaasid, mis asuvad lõikama DNA-d. Nukleaas on rakus seotud inhibitoorse valguga, mille kaspaas lagundab ning seejärel toimubki nukleaasi aktiveerumine. Kaspaaside kaskaadi käivitumisel toimub rakustruktuuride süstemaatiline purustamine, sündmused toimuvad kindlas järjekorras ja ette-ennustatavalt. Rakk purustatakse kiiresti, 30-60 minuti jooksul. Immunotsütokeemiliselt on võimalik detekteerida aktiveeritud kaspaase vastavate antikehadega. Selliseid interaktsioone saab hiljem määrata mikroskoopiliselt või kasutades FACS-i · Milliste avastuste eest said Nobeli preemia 2002.a. Sydney Brenner ja H. Robert Horvitz? Avastuste eest, mis puudutavad organite arengu ja programmeeritud surma geneetilist regulatsiooni. · Mitokondrite osa apoptoosis. Tsütokroom C hingamisahela ensüüm (mitokondri sisemembraan). Apoptoos -> läbi mitokondri. Kordamisküsimused 5. prax: 1. Millised taimeraku iseärasused takistavad taimerakke transformeerimast
Subjektiivne heaolu on empiiriliselt uuritav. See väljendab erinevaid aspekte inimese elus: materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove- ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti. Lapse heaolu hindamise kolmnurk lisalehel. Vanemlus- protsess või eesmärgipärane tegevus, mis sisaldab endas interaktsioone ja tegevusi lapse kasvatamiseks ja harimiseks, ning, mille eesmärk on tagada lapse kasvamine ning arenemine, sealhulgas ka tervis. Vanemluse mõiste on laiem kui kasvatus, sest sisaldab ka harimist ja tervist. Vanemlust mõjutavad: *lapsevanema isiklikud psühholoogilised ressurssid (vanemlik kompetentsus, vanemlikud oskused) *lapse eripära (lapse arenguvajadused) *stressi- ja toetuse allikad (pere- ja keskkondlikud tegurid)
Sooline tõrjutus traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad töö tasustamine TURG JA RAHA Traditsiooniline turg Tänapäeva turg avalik sündmus - spektakulaarsus (on teada, millal ja kus ta toimub, vaatemänguline) Struktureeritus, mis on parajasti müügil, kes on ostjad/müüjad jne Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu "sotsiaalne kesksus" ehk erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejad (liminaarne ruum ehk koht, kus piirid erinevate gruppide vahel hägustuvad) Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus (kindel koht kus turg toimub) üleminek abstraktsesse ja kontseptuaalsesse ruumi Läbipaistvad vahetussuhted (tootjalt tarbijale, kaupmehelt ostjale) keerukad tootmis-ja tarbimisahelad (mitmekihilised, täpselt kunag ei
kampaaniad vahet kas vabatahtlik või kriminaliseermine sunniviisiline 10. Töö ja sotsiaalne muutus Palgatöö muutumine Protsess, mis kujutab endast sotsiaalsete suhete ja vahetuste ruumilise korralduse muutust (hulk, intensiivsus, kiirus, mõju). See loob kontinentide ja regioonidevahelisi liikumis (inimesed, kaubad, kapital), tegevusvõrgustikke, interaktsioone ja võimu rakendamist. Globaliseerumisest annavad tunnistust globaalsed: Kommunikatsioonivahendid (arvuti, massimeedia) Turud (tooted) Tootmine (tootmisahel) Raha (krediitkaardid) Finantssüsteemid (pangandus) Organisatsioonid (ettevõtted ja agentuurid) Teadvus (sündmused) Globaliseerumise tekke põhjused Tehaste üleviimine riikidesse, kus on
4. Tervist mõjutavad tegurid ja tervise näitajaid iseloomustavad komponendid. Mõjutavad tegurid: sissetulek ja sotsiaalne staatus, haridus, sugu, töö ja töötingimused, kultuur, sotsiaalne võrgustik, tervishoiuteenused Tervise näitajad: kehaline, psüühiline, vaimne, intellektuaalne, emotsionaalne 5. Ergonoomika mõiste. Ergonoomilise süsteemi komponendid Ergonoomika on teaduslik disipliin, mis haarab enda alla inimeste ja süsteemi erinevate elementide vahelisi interaktsioone, et realiseerida efektiivselt süsteemis ette püstitatud eesmärke. Ergonoomika eesmärk on tagada tööelu kvaliteet ja üldist süsteemi efektiivsust, optimeerides inimeste ja süsteemi ühilduvust. Ergonoomika on tööviiside. Töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimeste võimete ja vajaduste kohaseks. 6. Kontori arvuti töökoha ergonoomilise analüüsi komponendid Töökoha analüüs on esimene samm leidmaks lahendusi
interaktsiooni puudumise tähtsaim tunnus on see, et graafikud on paralleelsed. Antud juhul Fig.10-7 esineb kummagi faktori üldefekt, kuid nendevaheline interaktsioon puudub. Kui graafikud ei ole paralleelsed nagu Fig.10-9, siis see näitab interaktsiooni faktorite vahel. Interaktsioon võib olla nö. samasuunaline (Fig. 10-8 ja 10-9) või vastassuunaline (Fig. 10-10 ja 10-11). Kokkuvõtteks: Juhul kui katses on rohkem kui üks sõltumatu muutuja, tuleb kindlasti analüüsida võimalikke interaktsioone ja nende iseloomu, enne kui hakata interpreteerima üksikute faktorite üldefekte. Muutujate kontroll FE-s. Põhimõtteliselt on kontrollimeetodid samad, mis lihtsa ühe muutujaga E korral (Tabel 6.1.). BS katseplaani puhul: · Ki-d valitakse juhuslikult ja jagatakse randomiseeritult katsetingimuste vahel; · Kasutatakse tasakaalustatud ladina ruutu KI-de jagamiseks (1.KI teeb tingimuses A, 2.KI teeb tingimuses B, 3.KI teeb tingimuses D, 4. KI teeb tingimuses C jne
funktsiooni regulatsioon. Histooni N-terminuste modifitseerimisega kontrollitakse kromatiini kondenseerituse astet. Histoonsed sabad võivad siduda ka teisi kromatiiniga seonduvaid valke, mis osalevad sellistes protsessides nagu transkriptsioon ja replikatsioon. Ulatuslik ubikvitiinimine viib valkude proteosoomse lagundamiseni. Histoonide N-terminuste atsetüülimise regulatsioon on üks geeniregulatsiooni mooduseid, mis teatud kromosoomialas mõjutab oluliselt DNA-histoonide omavahelisi interaktsioone ja kromatiini pakkimist kondenseeritud või vähem kondenseeritud struktuuriks. Histoonide (de)atsetüleerimise mehanism ja teostavad valgud. Toimub peamiselt histoonide H3 ja H4 sabas asuvate positiivselt laetud lüsiinijääkide (de)atsetüleerumise tulemusena, atsetüleeritud vormis neutraliseerib DNA fosfaatrühma negatiivne laeng lüsiini -aminorühma positiivset laengut. Histooni kood. Ühel histoonil/nukleosoomil võib toimuda mitu modifikatsiooni ja need
Millest on jutt? Missugust kategooriat eeldab/moodustab antud ühik? 13 Telgkodeerimine (axial coding) Teine samm: avatud kodeerimisel saadud kategooriate vaheliste suhete uurimine, mis on koodide pideva võrdlemise tulemus. Kategooriate rikastamine näidetega. Otsitakse vastused küsimustele: Missugustes tingimustes toimuvad sündmused, mida sisaldavad kategooriad? Kuidas on võimalik kirjeldada interaktsioone toimijate vahel, mida kategooriad sisaldavad? Missugused strateegiad ja taktikad võivad olla määratletud? Mis on sündmuste tagajärjed? “Memode” kirjutamine Oluline analüütiline instrument: uurija kirjutab üles ideid, oletusi, seoseid, mis tal kodeerimise käigus tekivad. Loeb paralleelselt kirjandust ja võrdleb memodes fikseeritud ideedega. Selektiivne kodeerimine (selective coding) Eesmärk: olulisema e. tuumkategooria eristamine
10-30% fotosünteesi produktidest kasutavad juuremügarad ära. N fikseerivate taimede poolt rikastatud substraadile saavad tulla teised liigid, kes tõrjuvad N fikseerijad konkurentsist välja. Kui koosluses on palju pettureid, siis nad kurnavad N fikseerijaid. Petturiteks on vähem efektiivsed N-fikseerijad või need, kes üldse ei fikseeri. 14. N-fikseerijate mõju taimekoosluste struktuurile N-fikseerimine mõjutab taimekooslusi, mõjutades taimedevahelisi interaktsioone. Ei oma mõju teistele liikidele, kuid täiendavad kooslust (komplementaarne ressursikasutus- mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N-sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass). Väetamiskatse: kui lisati P väetist, siis koosluses said hakata domineerima liblikõielised, sest nad said hoida N/P suhet kontrolli all. Kui lisati nii N kui ka P väetist, siis muutust koosluse liigilises koosseisus ei olnud.
ruumiline ja ajaline määratletus; ruumiline ja ajaline määratletus; spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus; spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus; võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone; võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone; turu „sotsiaalne kesksus“ (Shields 1992): koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega turu „sotsiaalne kesksus“ (Shields 1992): koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega
aminohappe ribosoomi juurde. Informatsiooni vahendamiseks koodonite ja aminohapete vahel ning aminohapete aktiveerimiseks kasutatakse aminoatsüül-tRNA süntetaase. Ribosoomid Ribosoomid on kompaktsed ribonukleoproteiinid, mida leidub rakkude tsütosooli, mitokondri maatriksis ja kloroplastide stroomas. Ribosoomid on rRNA ja valkude kompleksid, mis liiguvad mööda mRNA, juhivad mRNA ja aminoatsüül-tRNA interaktsioone ja katalüüsivad peptiidsideme teket aminohapete vahel. Eukarüootsed ribosoomid on väiksema ehitusega ning sarnanevad eukarüootide mitokondri ja kloroplasti ribosoomidele. Translatsioon · Initseerimine mRNA ja aminoatsüül-tRNA seotakse ribosoomile · Elongatsioon peptiidsidemete süntees, mille käigus aminoatsüül-tRNAad lisanduvad ribosoom- mRNA kompleksi ja polüpetiidahel kasvab ühe aminohappejäägi võrra. Ühe peptiidsideme
tRNAd lisanduvad ribosoom-mRNA kompleksile ning polüpeptiidahel kasvab ühe aminohappejäägi võrra Terminatsioon :toimub ribosoomi jõudmisel "stop"-koodonini RIBOSOOMID · ... on ribonukleoproteiinid (ca 2/3 rRNA + 1/3 valgud), mida leidub kõikide rakkude tsütosoolis, mitokondri maatriksis ja kloroplastide stroomas. · ... liiguvad / libisevad mööda mRNA ahelat, juhtides koodon-antikoodon interaktsioone mRNA ja aminoatsüül-tRNA-de vahel ning katalüüsides peptiidsidemete teket (kasutades ATP või GTP keemilist energiat · ... formeeruvad kahest subühikust - suurest ja väikesest Hormoonid on ... · ...keemilised ühendid, mida toodetakse spetsialiseerunud näärmekudedes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse sihtmärk-rakuni, millele toimides avaldub nende regulatoorne toime · ..
spetsialiseerumine/diferentseerumine; rakkude interaktsioon; rakkude liikumine. Rakk-rakk interaktsioonrakud interakteeruva spetsiifiliselt arenevas, täiskasvanud, terves ja haigestunud organismis kasutades signaalmolekule ja nende spetsiifilisi retseptoreid (signaalmolekulid ehk ligandid). Rakkude diferentseerumine on protsess, mis tagab organismitervikliku struktuuri ja funktsioneerimise ning see vajab rakk-rakk interaktsioone. 22.Geenitehnoloogia mudelorganismid. Soolekepike, pärmid. 23. DNA pakkimine. 24.Replikatsioon. DNA süntees. DNA polümeraas sünteesib suunas 5´-3´, vajab vaba 3´OH otsa; omab ühtlasi 3´-5´eksonukleaasset aktiivsust. 3´OH tuleb RNA praimerist , mille sünteesib DNA primaas. Juhtahel sünteesitakse pidevana, mahajääv ahel Okazaki fragmentidena (RNaseH lagundab RNA, tühimikud täidab DNA polümeraas ja eri fragmendid ühendab
Domineerimise molekulaarne seletus: Täieliku dominantsuse korral norm fenotüüp moodustub kahel viisil: 1. Homosügoodil piisab ühe geeni produktist 2. Dominantse alleeli üle ekspresseeritud heterosügoodil Mittetäielik domineerimine: Resessiivset alleeli ei ekspresserita üldse või 1. homosügoodil 2 x geeniprodukti doos 2. Heterosügoodil: 1 x doos Kodominantsuse korral: Mõlemad alleelid ekspresseeritakse võrdselt . Kahte tüüpi geenidevahelisi interaktsioone: 1. Erinevad geenid kontrollivad sama tunnust ja üheskoos moodustavad tunnuse või uue fenotüübi 2. Epistaas- üks või mitu geeni suruvad maha mõne lookuse ekspressiooni ja selle kaudu tekib uus fenotüüp Erinevad lookused kontrollivad sama tunnust ja selle tulemusena moodustub uus fenotüüp. Kahe dominantse alleeli koosmõju annab meile kolmanda uue fenotüübi. 2. Epistaas: Uut fenotüüpi ei teki, sest üks geen (epistaatiline) surub maha teises lookuses
nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 106 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Kromatiini struktuur mõjutab transkriptsiooni otseselt. Mida kondenseeritum kromatiin on, seda raskendatum on transkriptsioon, una vajalikud valgud ei pääse DNA saitidele ligi. Kromatiini immunosadestamine võimaldab jälgida valk-DNA interaktsioone üle terve genoomi ning seeläbi võimaldab leida transkriptsioonifaktorite seostumisi in vivo ja seeläbi anlüüsida regulatoorseid võrke. Valk koos kromatiiniga on rakulüsaadis ajutiselt seotud, DNA-valk kompleks lõigutakse ja DNA fragmendid seotud uuritava valguga seejärel immunosadestatakse. Siis need DNA lõigud puhastatakse ja leitakse nukleotiidne järjestus. Need DNA järjestused peaksid olema seotud uuritava valguga in vivo.
membraanis; närviimpulsi roll protsessis. Ca2+ kontrollib kontraktsioone. Ca2+ vabanemine SR-lt käivitab kontraktsiooni. Ca2+ taasliitumine SR-le lõdvestab lihase. Ca2+ puudumisel troponiin I (TnI) seondub aktiinile ning hoiab ära müosiini sidumise. TnI ja TnT interakteeruvad tropomüosiiniga ning sellega hoiavad ära tema tungimise kahe naaberaktiini vahelisse nõkku. Ca2+ sidumine TnC-le suurendab TnC seostumist TnI-ga, samal ajal pärssides TnI interaktsioone aktiiniga. See võimaldab tropomüosiinil libiseda alla aktiini nõkku, avades sellega aktiinil müosiini sidumissaidid ja initsieerides kontraktsiooni. Kuna troponiini kompleks interakteerub ainult iga seitsmenda aktiiniga, peavad konformatsiooni muutused olema kooperatiivsed.
o Mida teksti lõik analüüsi ühik ütleb? Millest on jutt? o Missugust kategooriat eeldab/moodustab antud ühik? - Telgkodeerimine - Teine samm: avatud kodeerimisel saadud kategooriate vaheliste suhete uurimine. Koodide pideva võrdlemise tulemus. - Kategooriate rikastamine näidetega. - Missugustes tingimustes toimuvad sündmused, mida sisaldavad kategooriad? - Kuidas on võimalik kirjeldada interaktsioone toimijate vahel, mida kategooriad sisaldavad? - Missugused strateegiad ja taktikad võivad olla määratletud? - Mis on sündmuste tagajärjed? - Valikuline kodeerimine - Eesmärk: olulisema(te) e. tuumkategooria(te) eristamine Uurija vastab järgmistele küsimustele: Mis on uuritava ala kõige silmatorkavam iseärasus? Mis on käsitletu kõige suurem probleem? Mis on loo kõige olulisem teema?
· MORAALSE ARENGU VALDKONDLIK KÄSITLUSVIIS erinevalt Piaget ja Kohlepergist arvab Turiel, et laste mõtlemine organiseerub juba varases eas moraalsuse ja sotsiaalse tava valdkondades. o Moraalsuse valdkond tähendab lahkuse, kahju ja õiguse teemasid. o Sotsiaalne tavavaldkond hõlmab käitumise ühtseid tunnuseid, mille eesmärk on kordineerida sotsiaalseid interaktsioone sotsiaalsetes süsteemides, näiteks riietuskommete, klassiruumireeglite, söögietiketi jne kaudu. · KAS ME SAAME ÕPETADA MORAALSEID VÄÄRTUSHINNANGUID? o Kordineerida oma tegevusi teistega, saavad lapsed konstrueerida uusi kognitiivseid kordineerimis tegevusi, mida nad üksi teha ei saaks. o Erinevates sotsiaalsetes kordineerimis tegevustes osalenud
edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid rakus (tsentriool, viburid, ripsmed). Tsentriool - väike silindrikujuline organell, esinevad kikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud
Selle hulka kuuluvad: Esmane empaatia (teistega koos tundmine, mitteverbaalsete signaalide tajumine) Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus · Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Alfred Binet · Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus.
esmane kapillaarne võrgustik. Vaskulogeneesi eest vastutavad kolm peamist kasvufaktorit: FGF2 (basic fibroblast growth factor) – hemangioblastide moodustumine splanhnilisest mesodermist; VEGF perekond (vascular endothelial growth factor) võimaldab angioblastide diferentseerumist ja tuubulite moodustumist, selleks sekreteerivad mesenhümaalsed rakud veresaarekeste läheduses; angiopoetiinid vahendavad interaktsioone endoteeli ja peritsüütide (veresoonte silelihasrakud) vahel. Angiogeneesi üldiseloomustus Angiogenees on olemasoleva esmase võrgustiku ümber kujundamine. Angiogeneesil tekivad peened kapillaarid ning eristuvad arterid ja veenid. Protsessiks on oluline VEGF-A sektersioon organitest. Uued veresooned moodustuvad olemasolevatest veresoontest uute harude välja kasvamisel (VEGF tundlikud tipurakud) või olemasoleva veresoone lõhenemisel
seejärel läheb arhitektuur arendamisele Süsteemi keerukus Süsteemimõtlemine on üks viisidest asjadest mõelda, nagu loovmõtlemine või loogiline arutelu. Sellisena ei ola ta formaalne teadus. Süsteemist võib mõelda kui süsteemidinaamika pehmest versioonist. Süsteemidinaamika kirjeldab süsteemi osade interaktsiooni läbi matemaatika. Süsteemimõtlemine kirjeldab samu interaktsioone kuid verbaalselt. Vahel ei ole modelleerimiseks piisavalt andmeid või on kommunikatsioon täpsusest olulisem. Süsteemi definitsioon on sisse ehitatud emergents: uute funktsioonide esilekerkimine. Süsteemimõtlemine on just insenerivaldkondades sobiv viis probleemidest mõelda. Arhitektuur süsteemimõtlemise kontekstis. Arhitekruur on süsteemi osade ja nende omavahelise seoste abstraktne kirjeldus. Nii lihtne ongi: veel üldisemat määratlust on keeruline leida. Samas on ka
annaabi.ee 
