teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Looduslike elupaikade hävitamine ja nende asendamine monokultuuridega Hävib palju taime- ja loomaliike Indoneesia vihmametsade muutmine õlipalmiistandusteks See pidev elupaikade kadumine ähvardab mitmeid ökosüsteeme ja paljusid liike
Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...............................................................2 2. 1.Õhu saastumine.........................................................3 3. 2.Happevihmad.............................................................3 4. 3.Pinnase saaste...........................................................4 5. 4.Vee saaste.................................................................5 6. 5.Jäätmed ning mida sellega tehakse..............................7 7. 6.Mida saame ise ära teha?............................................7 8. KOKKUVÕTE............................
Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind,
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega.
Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. Pinnase saastumine
kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%.Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju.Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx)
hiljem veekogudesse. Väetiste toimel hakkavad veekogudes vohama vetikad, mille tulemusena võib tekkida hapnikupuudus. Seda nähtust nim. eutrofeerumiseks. 4)Soojusreosstus Üks eriline saastuse liik on soojus-reostus. See on keskkonna reostumine soojuseks muundunud energiaga, nüüdisajal eelkõige elektrijaamade jahutusvee ja tööstuslike heidete vahendusel. Aleksander Andrejev AT112 2 ÕHU REOSTUMINE Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmineõhukeskkonda. Tahtlikult õhku lastud kahjulike ainete puhul räägitakse õhu saastamisest. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda
Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus on keskkonda kahjustanud juba aastatuhandeid. Kestev põllumulla kurnamine ei lase sel taastuda ja muudab maa viljatuks kõrbeks. Uudismaade tohutu kasv ja karjamaade laiendamine on viimasel paaril sajandil hävitanud looduslikke ökosüsteeme paljudes maailma piirkondades. Selle tulemusel kasvab erosioon, kiireneb muldade degradatsioon ja üha laiematel aladel tekivad kõrbed. Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale avaldub järgmiselt: Suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett Kunstlik nisutus alandab põhjabee taset ja põhjustab pinnase sooldumist.
isikliku transpordi kasutamine on ühed suuremad õhu saastajad. Suitsevad korstnad on klassikaline saastamise näide. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja
inimtegevuse tagajärjel. Näiteks Sahara kõrbe on rajatud nn. ,,Roheline müür "- see katab enda alla tohutu ala, kuhu on istutatud suurel määral puid, et liiv ei saaks kõrbest enam välja liikuda, sest Sahara kõrbes on kõrbestumine suurim probleem üldse, näiteks aastatel 1958- 1985 laienes Sahara kõrbe piir 100 km ida suunas. Praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Kõrbestumisele aitavad kaasa ka tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Minu arvamus kõrbestumise kaitseks on see, et kõrbete äärealadel tuleb olla väga hoolas taimestikuga ümber käies, püüdes seda igati säilitada, sest mis kasu on sellest, et võtta kõrbe äärealalt mets maha ja teha see endale põllumaaks, kui paari aasta pärast muutub põld ka kõrbe osaks ja ei kasva seal ükski vili ega ei ela ka mitte ükski loom, sest karjamaal puudub taimestik.
1) JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE · ainete väljauhtumine ja põhjaveereostus, eriti mürgised filtraadid · metaani moodustumine anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse · maapinna kadu, degradatsioon · keskkonna risustamine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele · jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained 2) PÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD Veel: Väetised ja mürgid mis võivad sattuda põhjavette, erosioon, veterinaarravimid Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm 3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed 4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad
Ja vaid nelja liigi - nisu, mais, riis ja kartul - anda poole meie energia taimed. Nägu muutub maal Oleme ikka muudavad me kasutame oma maa Euroopas, kuigi mitte nii kiiresti nagu keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni. Hiljutised analüüsid näitavad, et maa on muutumas napiks ressursiks: 800000 hektarit Euroopa maakatte oli ümber tehislikud pinnakatted 1990-2000, võttes üle põllumajandus-ja looduslike alade ja märgalade eriti. Rohumaad on jätkuvalt ümber põllumaa, mis paratamatult kaasneb väetiste ja pestitsiidide samuti hävitamist hekke, seinad, sõidurajad ja tiigid, et ajalooliselt on olnud koduks paljude liikide puhul. Rohkem maad on teisendatud põllumajandus alates 1945 kui 18. ja 19. sajandil kokku. Teiselt poolt, rohkem põllumaad on loobutud Euroopas kui on loodud - tulemus nooremad inimesed liiguvad linnapiirkondadesse ja vananeva maaelanike. Võimaldades varem intensiivselt majandatud valdkondades või
Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
· lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid. Kuigi lämmastik on eluslooduse jaoks oluline toitaine, on selle liiga suur kontsentratsioon
Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. Maailma mastaabis on magevee tarbimise 3 põhilist alajaotust põldude kunstlik niisutus, tööstus ja kommunaalmajandus ehk lihtsalt olme. Globaalsest veetarbest kuni 90 % läheb niisutuse, 7 %tööstuse ja 3 % olme sfääri. Tööstuse ja olme tarbimismahud võivad kunstliku niisutuse suhtes ka suuremad olla, kuid igal juhul on kunstlik niisutus globaalselt suurim magevee tarbija
merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. (E-õpe. Kasvuhooneefekt ja kliimasoojenemine. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kl iima_soojenemine.html (2012, 5 veebruar).) 2.4. Osooniaugud Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas.
Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse;
III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekti Kasvuhooneefek soojuskiirgust neelavad nn. km läbimõõduga aset talvel või varakevadel; lahendused on „kasvuhoonegaasid“: süsihappegaas, esmakordselt lüheneb või kaob hoopis kasvuhoonegaaside t, osooniaugud, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid, avastati aastal 1985, lumekate; suureneb talviste atmosfääri sattumise (kliima veeauru ning trihappnikku ehk osooni O3, on lõunapoolkeral tormide ja usude sagedus; piiramine. (Vahendada soojenemine ja mis lasevad läbi Päikseslt Maale saabuva Antarktika kohal. seoses veetaseme tõusuga kasvuhoonegaaside
Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
See omakorda põhjustab üleujutusi üle kogu maailma. Samuti põhjustab see ka paljude liikide eluala vähenemist. Näiteks jääkarudel on seetõttu üha vähem ruumi kus elada ning üha raskem toitu hankida. Tulevikus võib see põhjustada paljude liikide hukkumist ning osade riikide kadumist vee alla. Ka kliimamuutusi, loodusvööndite nihkumist ehk tekiks ülemaailmne kaos. On tehtud kindlaks, et inimene saab mõjutada kasvuhoonegaaside hulka 32%. Õhu saastumine toob endaga kaasa ka happevihmad, mis on kujunemas järjest suuremaks probleemiks. Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põlemisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid. Need reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid mis langevad sademetena maapinnale. Need mõjutavad kõige enam taimi ja loomi. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad inimese tervist, metsi, pinnast, kalu, metsloomi. Peamiselt saastavad õhku tööstused, kust satub õhku tolmu
Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse;
...................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud....................................................................................................6 1.2.4. Happeline deposioon....................................................................................... 6 1.2.5. Kõrbestumine...................................................................................................7 1.2.6. Pinnase erosioon..............................................................................................7 1.2.7. Looduse mitmekesisus.....................................................................................8 2. Jäätmete käitlus..............................................................................................................9 2.1. Jäätmete liigid ja nende sorteerimine..................................................................... 9 2.2
12 6. FOSSIILKÜTUS JA MINERAALRESSURSSID Aastatuhandete jooksul maapõue ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine, näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas ja pruunsüsi, mis liigitataksetaastumatute energiallikate hulka. Fossiilkütustete tootmine ja kasutamine kasvas 20. saj. järsult ning katab praegu vähemalt 70% inimkonna energiatarbimisest. Sellega on kaasnenud kasvuhoonenähtus ja atmosfääri saastumine teiste põlemisjääkidega. Vedelad fossiilküttused loovad naftareostuse ohu. Nende ammendumist saab pidurdada näiteks energiasäästuga, taastuvate energiaallikate järjest suureneva kasutuselevõtmisega. (Fossiilkütus 2011) Mineraalsed ressursid on üks osa vundamendist, millele inimtsivilisatsioon on rajatud. Kõik, mis ei ole kasvanud ega pärine veest tuleneb maapõuest, moodustades suure enamuse meie ressursitarbimisest
suurenemine Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed, osa prügist jõuab veekogudesse, pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud ühenditega b. Veekriis ja -reostus: Põhjused: magevett on maailma veevarudest kõigest 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud nind veereostus arengumaades, naftareostus Tagajärjed: vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut, magevee puudus paljudes arengumaades (Aasia, Aafrika), naftareostus põhjustab loomade hukkumist c. Hapestumine: Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine) Tagajärjed: õhuniiskusega ühinesed moodustuvad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi maale. d. Osoonikihi hõrenemine:
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke. 2.2. Kujunemise etapp
Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähest ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. Süsinikdioksiidi allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit (freoonid, metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne). Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, võib arvata, et niisuguste muutuste tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe.
Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri
nõuavad erikäitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkõige patareid, vananenud ravimid, värvid, lakid. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus. Prügila prügi kogumise koht, nt prügimägi. Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv peamiselt metaanist ja CO2st koosnev gaas. Happevihm sademed (vihm, udu, lumi), mille pH on normist madalam. Põhjustab mulla ja magevee hapestumist ja vähendavad okasmetsade produktiivsust. 11 Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Atmosfääri CO 2 jt gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele.
NOx (oranzid, punased g.) Kloriidid (veepuhastuses) Raskmetallid Tolm, põlemisjäägid Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. o Veereostusel Põllumajanduslikud Töötleva tööstuse jäägid Talud, farmid (pesu) Väetised Erosioon Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud Tööstuse heitveed Olmereoveed Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. o Mullasaastel Põllumajanduslikud Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) Väetised Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud
• Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta. • Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud, mis iga järgmise sajuga aina suurenevad. Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades. http://www.adesolaire.org/en/madagascar/deforestation-and-erosion.html Erosioon • Madagaskaril
kasutamise kasvu, märgalade ja niiskete alade kuivendamise, kuivade alade niisutamise, metsade mahavõtmise uute põldude rajamiseks, üha suuremate põldude rajamise, vähetulusate poollooduslike rohumaade harimise lõpetamise, külvi- ja koristusaegade muutumise jne. Muldade kahjustamine Mulda kahjustavad: Tagajärjed: kunstväetiste vale kasutamine mulla viljakuse langus mürkidega liialdamine mulla saastumine mürkidega rasketehnika kasutamine mulla tihenemine põldude niisutaminesooldumine monokultuuride kasvatamine mulla viljakuse langus mitmeaastaste taimede asendamine üheaastastega Loodusliku taimkatte hävitamine erosioon · Põllumaa kvaliteedi ja viljakuse langus suurendab vajadust uute põldude järele, suurendades nii survet looduslikele elupaikadele Mulla erosioon · Erosioon on mulla kadu. Erosioon tekib, kui sademete hulk on suurem kui mulla
jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Prügi Teadlased on väitnud, et pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikemaajalise vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, millest olulisem on metaan, mida saaks aga kasutada näiteks energiatootmises. Jäätmekäitluse prioriteetideks on:jäätmete tekke vältimine ja vähendamine;jäätmete taaskasutamine;jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil;jäätmete deponeerimine - taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine. Mets Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
