Glükoosi lagundamine! · Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas · Glükoosivarud talletatakse polüsahhariididena , mis lagundatakse monomeerideks · Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, toimub loomades ja taimedes. Glükoosi lagundamise etapid: · Glükolüüs- toimub raku tsütoplasmavõrgustikul · Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimub · Hingamiseahela reaktsioonid- toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Glükolüüs: · Aeroobne glükolüüs ( hapniku on piisavalt) · Anaeroobne glükolüüs ( hapniku ei jätku piisavalt, moodustub etanool )
Lk 93-Glükoosi lagundamine 1. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismid säilitavad oma glükoosi varud kas glükogeeni(loomad) või tärklisena(taimed). 2. Millised erinevused on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? Aeroobsel lagundamisel on võimalik saada kuni 38ATP molekuli aga anaeroobsel kõigest 2ATP molekuli. Aeroobsel on lõpp saaduseks 6CO2 +6H2O molekuli aga anaeroobsel on piimhapem etanool, võihape. 3. Tooge näiteid rakkudest, kus anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks on piimahape või etanool. Lihastes on tulemuseks piimhape ja pärmseenerakkudes on etanool. 4. Millised tingimused on vajalikud alkoholkäärimiseks? Alkohol käärimiseks on vaja piisavalt glükoosi ja pärmseeni ja vaja peatada hapniku juurde pääs. 5. Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas? Tsitraaditsüklist pärineb hingamisel tekkiv CO2. 6. Mis ained sisenevad tsitraaditsüklisse ja mis ained sellest väljuvad? Tsitraad...
Glükoosi lagundamine Bio.edu.ee Glükoosi lagundamine on universaalne ainevahetuslik protsess, mille käigus glükoosist vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Seda protsessi nimetatakse kirjanduses ka aeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise esimene etapp on glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs. Glükolüüs koosneb mitmetest reaktsioonidest, mille tulemusena tekib ühest glükoosimolekulist 2 püroviinamarihappe molekuli ja 2 ATP molekuli (vasakpoolne joonis). Eraldunud 4 H+-iooni ja 4 elektroni seostuvad vesinikukandjaga NAD ning moodustub 2 NADH2 molekuli. Glükoosi lagundamise teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel koosne...
järgnevat reaktsiooni Kes tõestasid Mis on piimhappe Mitmest kompleksist Kus toimub glükolüüs ja tsitraaditsükli keemiline valem? koosneb hingamisahel? mitmest reaktsioonist see peamised etapid ja koosneb? vahereaktsioonid? GLÜKOOSI LAGUNDAMINE 2 mängijat 3 mängijat 4 mängijat Vastus Jätka
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas
Glükoosi lagundamine ja fotosüntees. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit jahingamisahela reaktsioone. Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus, tulemusena tekib püroviinamarihappe(CH3COCOOH) eraldub vesinik ja kaasneb 2 ATP süntees. Püroviinamari happe lagundamine jätkub tsitraaditsüklis eraldub 4H aatomit mis seostuvad vesinikandja NAD'iga. Toimub vaid O2 juuresolekul nim aeroobseks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega. (C2H4OHCOOH) Tsitraadi tsükkel, toimub mitokondri sisemuses, lagundatakse püroviinamarihappet. Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk järgult CO2 molekulid ja H aatomid
Keemia praktikum I Lahuse valmistamine ja katlakivi lagundamine happega Eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine. Uurime kui palju on vaja valitud hapet katlakivi lagundamiseks. Milline on tõhusaim hape katlakivi eemaldamiseks ja milline reaktsioon on kõige energia rikkam. Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel.
Glükoosi lagundamine:peamine energia loovsus saadakse organismis glükoosi lõhustamisel, toimub kolm protsessi:1.Glükolüüs kujutab abdast glükoosi esialgset lõhustamist, mille tulemusena saadakse ühest glükoosi molekulist kaks püroviinamarihapet. Eraldub 2 molekuli ATP-d. Glükolüüs toimub rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Püroviinamarihappe moodustamisel vajatakse hapnikku, mistõttu sellist glükoosi nim. ka aeroobseks.2.Tsitraaditsüklis toimub püroviinamarihappe edasine lõhustamine, mille käigus eraldub CO2 ning vabanev vesinik seotakse NAD molekuliga ja saadakse NAD+H2=NADH2. Toimub mitokondris. 3.Hingamisahelasse siseneb hapnik ning seal toimub reaktsioon vesiniku kandjaga seotud vesiniku ja hapniku vahel. Hingamisahela reaktsioonides vabaneb 36 molekuli ATP-d. Toimub mitokondris. Kõigi nende toimel vabaneb 38 molekuli ATP- d.Fotosüntees on looduses tomuv protsess, mille käigus päikesevalguse energiat kasutades toodetakse orgaanilist ain...
(ATP) b. Assimilatsioon organismi kõik sünteesiprotsessid (nt fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees). Saadakse organismile vajalikke ühendeid. Toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat (enamasti ATP molekulidest) 7. Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. Seejärel lagundatakse lipiidid, ning viimasena valgud (teiste ainete lagundamine ei ole organismi energiavahetuses nii tähtis). 8. ATP (adenosiintrifosfaat) universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui on kaks fosfaatrühma = ADP (adenosiindifosfaat). ATP moodustub peamiselt glükolüüsi, hingamise, käärimise ja fotosünteesi käigus. 9. Glükoos on esmane ja universaalne energiaallikas. Glükoosi lagundamine =
Keemia aluste praktikum 1.praktikum, vaskhüdroksiidkarbonaadi (CuOH)2CO3 süntees ja lagundamine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3
Nt mitmed nukleotiidid: ATP, NADP, NAD jt. Metabolism - organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus- või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Püroviinamarihape - glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH) Glükoosi lagundamine: C6 H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38ADP + 38P 38ATP 1. Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Aeroobne glükolüüs: Toimub küllaldase hapniku olemasolul. Ühest glükoosi kuuesüsinikulisest molekulist saadakse kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit (glükoos 2püroviinamari + 4H). Kaasneb kahe ATP molekuli süntees (2ADP + 2P 2ATP). H aatomid seostuvad NADiga (2NAD + 4H 2NADH2). Anaeroodne glükolüüs:
Ülesanne: 1)kindlustada rakku ,,ehitusmaterjaliga". 2)kindlustada rakku energiaga. Assimilatsioon Moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Toimub 3 osas: 1) rakku sisenevad aminohapped(glükoos, orgaanilised happed, nukleotiidid). 2) rakku sisenenud ainetest saadakse(valgud, süsivesikud, DNA ja RNA) 3) raku organellide ehitamine, parandamine Dissimilatsioon Moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid(nt. glükoosi lagundamine mitokondrites). 3 vormi: 1)hüdrolüüs(polümeeride lõhustamine väiksemateks molekulideks, vabaneb energiat, suhteliselt vähe, sest aminohapped pole lõpuni lagunenud). 2)hingamine(org. ained lagunevad energia vaesteks ühenditeks). C6H12O6 --> CO2 + H2O 3)käärimine(hapnikuta keskkond=anaeroobne, org. ainete lagundamine ei lähe lõpuni, energiat vabaneb suhteliselt vähe. Vabanev energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse ehk ATP-sse 40% kasuteguriga, 60% eraldub soojusena).
fotooksüdatsiooni ja klorofüll saab tagasi puuduvad elektronid. Hapnikuaatomid liituvad molekulideks ja eraldatakse atmosfääri. Seega pärineb õhuhapnik veemolekulidest. Vesinikioonid seotakse NADP koosseisu, kus nad hiljem kohtuvad "ringi täis teinud" elektronidega. Nii on vee fotooksüdatsioonil tekkinud osakesed taas oma koha leidnud. · Valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: - klorofülli ergastamine valguse poolt; - veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; - ATP süntees elektronide energia arvel; vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 · Pimedusstaadiumis vajatakse valgusstaadiumis sünteesitud ATP molekule ning vaheühend NADPH2 koostisest vesinikuaatomeid. Ergastamine - energia juurde andmine, siinkohal elektronidele. NADP - nikotiin-amiid-adeniin-dinukleotiid-fosfaat. Pigment - värvaine, klorofüll on rohelist värvi pigment. Prooton - H+, vesinikioon.
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE Glükoosi lagundamine on universaalne ainevahetuslik protsess, mille käigus glükoosist vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Seda protsessi nimetatakse kirjanduses ka aeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise esimene etapp on glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus
1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüs (tsutosoolis): Glukoos → Glukoos-6-fosfaat -1 Fruktoos-6-fosfaat → Fruktoos-1,6-bisfosfaat -1 1,3-Bisfosfoglutseraat → 3-Fosfoglutseraat +2 Fosfoenoolpuruvaat → Puruvaat +2 Tsitraadi tsukkel (mitokondrites): GTP → ATP +2 Oksudatiivne fosforuleerimine (mitokondrites): 2 NADH: glukoluus +6 2 NADH: puruvaat → atsetuul-CoA +6 6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või N...
Valk ... 2. Millest saab organism energiat? 3. Millises järjekorras kasutab organism energia saamiseks toitaineid? I süsivesikud II rasvad III valgud 5. Glükoosi lagundamise üldvõrrand C6H12O6 + 6O2 6H2O + 6CO2 38ADP+Pi 38 ATP 6. Glükoosi lagundamine Glükolüüs Tsitraaditsükkel Hingamisahel Kus toimub? Päristuumsete rakkuse Mitokondri sisemuses Mitokondite tsütoplasmavõrgustikus sisemembraanide harjakestes Mis on lähteaine? glükoos PVA NADH2 Mis toimub
4.2 Organismi varustamine energiaga / 4.3. Glükoosi lagundamine Bioloogia test 10. klassile A. Otsusta kas antud väide on tõene või väär. Väära väite puhul kirjuta tõene. · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. · Aeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel. · Organism kasutab esmalt lipiidide varusid. · Glükoosi oksüdatsioon kulgeb ühtemoodi nii looma- kui ka taimerakkudes. · Anaeroobse glükolüüsi tulemusena moodustub etanool või piimhape. B
Valgu süntees) Energia salvestatakse kuni 40% kasutegurina, 60% eraldub soojusena Kasutatavate ainete energiaks tegemise järjekord: 1) Süsivesikud 2) Rasvad 3) Valgud Makroergilised ühendid- mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb suur hulk energiat ATP- Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõikide rakkude metabolismis Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne( toimub ühtmoodi loomades, taimedes) C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Energia 38 ADP + P1 38 ATP 1 molekul glükoosi = 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1) Glükolüüs - toimub tsütoplasmavõrgustikul 2) Tsitraaditsükkel- toimub mitokondris 3) Hingamisahela reaktsioonid- Toimuvad mitokondri harjakeste membraanides Glükolüüs *Aeroobne
Inglise erialakeele esitlus, toidutöötlemisega seotud erialadele Esitlus inglisekeelsest teadusallikast, käsitleb tärklise rolli seedimises ja kuidas tärklise lagundamine seedetraktis toimub Esitlus inglise keeles Eraldi failina on üles laetud ka esitluse teksitline osa (samanimeline fail minu lehel)
Slide 1 Good morning/afternoon/evening! My name is //////// and my topic is food microstructure and starch digestion. The presentation is approximately 7-10 minutes long and I will be glad to answer your questions at the end. Slide 2 Starch is important carbohydrate in human diet containing in potatoes, maize, rice, cassava. It is produced by most green plants as energy source. Pure starch is a white, tasteless and odorless powder that is insoluble in cold water or alcohol. It consists of two types of molecules: the linear and helical amylose and the branched amylopectin. Depending on the plant, starch generally contains 20 to 25% amylose and 75 to 80% amylopectin by weight. Glycogen, the glucose store of animals, is a more highly branched version of amylopectin. In industry, starch is converted into sugars, for example by malting, and fermented to produce ethanol in the manufacture of beer, whisky and biofuel. It is processed to produc...
Kordamine kontrolltööks 1. millised plastiidid esinevad taimerakus? 2. turgor-taimede siserõhk 3. kes on heterotroofid 4. kes on autotroofid 5. kemosünteesijad 6. assimilatsioon 7. dissimilatsioon 8. metabolism 9. organismi varustamine energiaga 10. mis on ATP? 11. Glükoosi lagundamine 12. suguline paljunemine 13. vegetatiivse paljunemise tähtsus Millised plastiidid esinevad taimerakus? - Rohelised kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis, paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. - Kollased või punased kromoplastid, mis sisaldavad pigmente karotinoide, mis annavad viljale oranzi, punase või kollase värvuse (nt tolmlevatele putukatele paremini nähtav)
Esmaseks energiaallikaks on (lagundamisjärjekord) sahhariid 1g→17 kJ energiat lipiidid 1g→39kJ energiat valgud 1g→17 kJ energiat ATP (adenisiintrifosfaat) – ühend, mis kannab energiat edasi- energia edasikandja) Koosneb: lämmastikalus, monosahhariid, 3 fosfaatrühma Energia salvestamine: 1 ATP molekul sisaldab 30 kJ energiat (selle lagundamisel tekib 30 kJ energiat) ADP + P-rühm → ATP (30 kJ energiat) Tähtsus: energia salvestaja/talletaja, energia ülekandja Glükoosi lagundamine (dissimilatsioon, universaalne energiatalletaja) -toimib mitokondris ja tsütoplasmavõrgustikus (rakuhingamisel organismil) C6H1206 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O I ETAPP – GLÜKOLÜÜS -tsptoplasmavõrgustikus →NADH2 ja ATP (60 kJ energiat) II ETAPP – TSITRAADITSÜKKEL -mitokondris → CO2 Väljahingatav õhk (süsihappegaas) on pärit tsitraaditsüklist III ETAPP → HINGAMISAHEL -mitokondris sisemembraanide harjakestes → ATP 36 molekuli/ H20 kokku 38 molekuli
poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Fotosünteesil esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. ATP assimilatsioonil kasutatakse, dissimilatsioonis tekib. On energiakandja, talletaja. Mahutab 30 kJ energiat Assimilatsioon sünteesimine, üks ainevahetuse osadest. Vajab energiat, tekivad vajalikud orgaanilised ained. Dissimilatsioon lagundamine, üks ainevahetuse osadest. (nt. glc lagundamine). Energia vabaneb ja tekivad jääkained (vesi, süsihappegaas). Valgud tekivad ribosoomides. Sünteesime sahhariide (1), lipiide (2), valke (3). Energia teke dissimilatsiooni käigus. Jääkained dissimilatsiooni käigus tekib jääkaineid (süsihappegaas, vesi jne.) Autotroof taimed, mõned bakterid. Ise toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest ainetest orgaanilise aine.
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustub veel 36 ATP molekuli. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides
Nina või suuõõs, neel, hingetoru ehk tranhhea, kopsutoru ehk bornhid, kopsutorukesed ehk bronhiollid, kopsusombud 8. Mis reguleerib hingamist? Hingamist reguleerib piklikaju, mis saadab signaali rindmiku ja fragma lihastesse. Signaaliks on co2 tõus ja ph langus, tekib piimhape. Ei allu tahtele 9. Kirjelda toidu liikumise teekonda(kus mis toimub?) Suu- neel-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool-pärak Suu- toidu peenestamine ja niisutamine + süsivesikute lagundamine ensüüm amülaas toimel. Neel- juhib toidu söögitorru Söögitoru- juhib toidu makku Magu- algab toidu lagundamine Peensool Parasol Pärak- eritab tahked ained 10.Mis on sisenõrenäärmed? Sisenõrenäärmed on näärmed mis toodavad hormoone. 11.Erituselundkonnad ja nende eritised(5) Soolestik-tahked ained Kopsud, co2, o2 Neerud-kusiaine, soolad,vesi Põis- uriin Nahk- higi,vesi, soolad 12.Glükoosi lagundamine 13.Mitoosi ja mioosi võrdlus 14
salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ● NAD- vesinikukandja AEROOBNE LAGUNDAMINE C6H12 O6 glükolüüs- NAD 2AT tsütoplasmavõrg H22 P ustikus (AN, AE) püroviinamarih ape NA 2. DH2 tsitraaditsükkel- C mitokontri O2 maatriksis (AE) 3. hingamisahel-
3. Nimeta valgu struktuurid. Vastus: Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur. 4. Mis on denaturatsioon? Vastus: Nt kõrge temperatuuri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe muutub sirgeks. 5. Mis on ensüümid ja mida nad teevad? Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, sest rakk vajab pidevalt juurde nii energiat kui ka toorainet. 7. Miks on vitamiinid meie toidus hädavajalikud? Vastus: Kuna mõni ensüüm on reaktsioonivõimeline alles siis, kui sellega on liitunud mittevalguline osa, milleks võib olla kas metallioon või mõni orgaaniline molekul. 8. Nimeta toiduainetetööstuses kasutatavaid ensüüme.
Glükoos TSÜKKEL AHELA REAKTS. H2O CO2 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE AEROOBSELT, summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38P 38 ATP Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, PIIMHAPPEKÄÄRIMINE: Glükoos 2 piimhape (C3H6O3 ) 2 ADP + 2P 2 ATP ----------------------------------------------------- Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, ETANOOLKÄÄRIMINE: Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2 ADP + 2P 2 ATP
Tsütoplasma - nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine
Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis
põiekeste süsteemist, ained liiguvad Glogi kompleksi ainete sorteerimine, töötlemine tsütoplasmavõrgustikust, ja pakkimine loomarakkudes on kümmekond Golgi kompleksi, taimerakkudes kuni sada lüsosoomid kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine ühekihilise membraaniga hulkraksetes, ümbritsetud põiekesed ja nad kudede lagundamine, sisaldavad mitmesuguseid võõra orgaanilise aine orgaanilisi aineid lagundavaid lagundamine, ensüüme rakusisene seedimine
Assimilatsioon- sünteesiprotsess, vajalik täiendav energia. Põhiline energiakandja ATP. Ehituselt nukleotiid. ATP->ADP->AMP energiarikkad sidemed. Ühe sideme moodustamiseks seotakse 30kJ energiat molekuli kohta. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Universaalne energiarikas makroergiline ühend. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi käärimise, hingamise ja fotosünteesikäigus. Glükoosi lagundamine mitkondrites. Kõige esmane kasutatav energia allikas glükoos. Dissimilatsioon- vabaneb energia 4.3 Glükoosi lagundamine organismis Glükoosi lagundamine on dissimaltsiooniprotsess, mis on universaalne.C6H12O6 -> 6CO2 + 6H2O + energia 1) Glükolüüs- glükolüüsi algne lagundamine. · Toimub tsütoplasmavõrgustikus · Üksteisele järgnevate ensümaatiliste lagundamisereaktsioonide tulemusena moodustub glükoosimolekulist püroviinamarihappe molekule.
nukleiinhappeid jne. ( vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvad langundamisprotsessid (Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Vabaneb energia.) ATP universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glüküüsi, käärimise ja hingamise käigus. Glükoosi lagundamine *Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis(polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Lagundamise etapid: 1) glükolüüs ehk glükoosi algne lagundamine toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2) tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses 3) hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel, selles etapis vabaneb
atmosfääri. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Glükoos on paljude ühendite sünteesi lähteaine. Heterotroofid suurem osa organismidest on heterotroofid (ka inimene on heterotroof). Siia kuuluvad eluslooduse kõig riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet. Heterotroofide energiaallikateks on orgaanilised ained. TOIDUGA SAADAVA ENERGIA LAGUNDAMINE ELUTEGEVUSEKS VAJAMINEVA ENERGIA SAAMISEKS SÜNTEESIPROTSESSIDE LÄHTEAINETE SAAMISEKS Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. METABOLISM ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON Dissimilatsioon selle moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid
raku jaoks sobivaks; • Energia salvestatakse molekulidesse ja transporditakse kuhu vaja; Mitokondrite ülesanded • Rakkude varustamine energiaga Lüsosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühe mikromeetrise läbimõõduga Lüsosoomide ehitus • Ühekihilise membraaniga; • Põiekesed; • Sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi aineid lagundavaid ensüüme. Lüsosoomide ülesanded • Kehaomaste ainete lagundamine; • Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes; • Kudede lagundamine; • Võõra orgaanilise aine lagundamine.
Aeroobne glükolüüs-kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapniku rikkas KK-s. Protsessi tulemusena saadakse glükoosi molekulist kaks püroviinamarjahappe molekuli. Aine- ja energiavahetus- sünteesi- ja lagunemiseprotsessid, mille kaudu on organism seaotud ümbritseva KK-ga. Hõlmab ainete omastamist välisKK-st ja sinna jääkproduktide väljutamisest, aga ka otsest energia ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükolüüs- hapniku puudumisel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks
Bioloogia mõisted Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli Anaeroobne glükolüüs (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool Aine ja energiavahetus (metabolism) sünteesi ja lagunemisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide
ühenditesse .energia vabaneb org.ühendite oksüdatsioonil Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas. Vbananud energia salvestatakse ATP molekulidesse. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Assimilatsion- organismi sünteesiprotsessid; saadakse vajalikke ühendeid. Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas Organism vajab energiat ->polüs. ensüümide abil monomeerideks Taime ja loomarakkudes on glükoosi lagundamine samasugune universaalne Ühe Glükoosimol. Lagundamisel->38ATP molekuli Glükolüüs- glükoosi algne lagundamine Toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrg. , Aeroobne(hapnikuga)- tekib püroviinamarihape, selle lagundamisel NAD Anaeroobne- käärimine, tekib piimhape v etanool moodustub aint 2ATP molekuli Tsitraaditsükkel püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondris..eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Tekib 10 NADH2.. jäägina eraldub CO2
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? 1. Taimedel on kloroplastid, kus toimub fotosüntees. Loomale on see hea, et meil fotosünteesi ei toimu, sest me ei sõltu siis valgusest ja ei kuluta energiat. 2. Vakuool. Taimele vajalik, sest sellega saab hoida vett, varuaineid ja jääkaineid. Kui vakuool on veest tühi, siis ta närbub ära. Teatud ainete lagundamine ja turgori reguleerimine. 3. Rakukest. Koosneb tselluloosist. Vajalik, et püsti seista ja omada tuge. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud - TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga. Bakterid on erinevad taime- ja loomarakust, sest neil pole tuuma, aga DNA on olemas. Eukarüoodid e päristuumsed rakud - ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Membraaniga ümbritsetud tuum, erinevad organellid tsütoplasmas ja on suuremad rakud.
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE Koostas: Kristel Mäekask Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia 38 ADP + Pi 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Glükolüüs GLÜKOLÜÜS
AINEVAHETUS - biokeemiliste reaktsioonide kompleks, mille kaudu organism on seotud väliskeskkonnaga ja mis võimaldab tal kasvada ja areneda (kõik protsessid). ASSIMILATSIOON- millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (süsivesikud ja valgud). Assim. vajab ENERGIAT! DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . ENERGIA vabaneb! GLÜKOOSI LAGUNDAMINE C6H12O6 + O2 = CO2 + H2O - toimub mitokonderi sees glükoosi lagundamine toimub eri etappides lähteained saadused ATP koht 1). glükolüüs glükoos püroviinamatihape 2 ATP tsütoplasma võrgustik 2). tsitraadi püroviinamarihape CO2 -------- mitokonder tsükkel 3)
aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. anaeroobne glükolüüs(käärimine) - hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks.
Maksa ülesanded:Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees. Neerude ülesanded: kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happe leelis-tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon, vereloome regulatsioon, arteriaalse vererõhu regulatsioon. Viirused kui patogeenid:viirused on objektid,mis koosnevad valgust ja nukleotiidhappest.On
* Ainevahetus ehk Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga. Jaguneb assimilatsioon ja dissimilatsioon * Assimilatsioon - a) süntees b) lihtsamad ühendid läehvad keerukamateks ühenditeks c) vajab energiat. Assimilatsioon moodustab organismi kõik sünteesiprotsessid. Saadused sahhariidid, valgud, lipiidid. DNA, RNA süntees * Dissmilatsioon - mood kõik organismi lagundamisprotsessid. a) lagundamine b) keerukamad ühendid lihtsamateks ühenditeks c) vabaneb energia * Kuidas on seotud ATP ja ADP? - ATP ehk Adenosiintrifostfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis , on moodustunud adeniinist, riboosist ja 3-st fosfaatrühmast.- On seotud niimodi, kui liita ADP kahele fosfaatrühmale kolmas siis tekib ATP * Autotroofid - organismid kes suudavad ise fotosünteesi käigus sünteesida omale orgaanilisi aineid. N: Taimed , vetikad, samblad
ribosoomides sünteesitud valke. Osaleb rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises. Lüsosoom Ühekihilise Kehaomaste ainete Rakus on neid mitu membraaniga lagundamine, surnud tükki. ümbritsetud põiekesed. rakkude lagundamine Sisaldavad mitmeid hulkraksetes, kudede orgaanilisi aineid lagundamine. ( emaga lagundavaid ensüüme. taandareng sünnitusel). Tsütoplasma Geelisarnane aine. Tagab toitainete Koosneb veest ja vees laialikandmise rakus,
5. Gcl lagundamise üldvõrrand: C6H12O6+6O26CO2+6H2O 38 ADPi+38Pi 38ATP 6. Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikus. Lähteaineks on glükolüüs. Toimub 10 üksteisele järgneva reaktsiooni katalüüsimine (lagundamine ensüümide abil). Tekib kaks 3C PVA molekuli, mis lähevad tsitraaditsükklisse, 4H aatomit +NAD 2NADH2, mis läheb hingamisahelasse ning 2ATP-d. Tsitraaditsükkel toimub motokondri sisimuses. Lähteaineks on PVA. Toimub tsükliline reaktsiooni ahel (PVA lagundamine endüümide abil, protsessi tulemusel tekib CO2 ja NADH2). Tekib 10NADH2, mis läheb hingamisahelasse, eraldub CO2. Hingamisahel viiakse läbi mitokondrite sisemembraanide harjakestes. Lähteaineks on NADH2 täpsemalt H2. Toimub ATP molekulide sünteesimine, NAD ja H2 eralduvad ja tekib ATP ja H2O. H2 ühineb hapnikuga, tekib ATP ja eraldub taas NAD. Tekib 36 ATP-d, NAD ja H2O. 7. Anaeroobne glükoos ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv
Kanalites toimub sünteesitud valke ning osaleb ainete vastuvõtmine ja rakumebraani ja taimerakkude ümbertöötlemine, põiekesed kesta moodustamises. Valkude trantspordivad sorteeritud ja lõplik töötlemine. pakitud ühendeid. Lüsosoom Kehaomaste ainete Ühekihilise membraaniga lagundamine, surnud rakkude ümbritsetud põiekesed ning lagundamine hulkraksetes, sisaldavad mitmesuguseid kudede lagundamine. orgaanilisi aineid lagundavaid Mittevajalike ainete ensüüme. lõhustamine. Tsütoplasma Seob rakuorganellid ja Rakku täitev geelitaoline aine, rakutuuma ühtseks tervikuks milles paiknevad kõik
organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. · ASSIMILATSIOON - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (nt liigiomaste valkude süntees, fotosüntees, lihtsuhkru muutumine glükoosiks jne). Assim. vajab energiat! · DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . energia vabaneb! Assimilatsiooniprotsessid toimuvad rakus ribosoomides, tsütoplasmavõrgustikus ja kloroplastides. Dissimilatsiooniprotsess toimub põhiosalt mitokondrites. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma elutegevuseks energiat. Seda kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. Vahetult
; vajatakse energiat; fotosüntees, DNA-, RNA- ja valgu süntees) ja dissimilatsiooniks (organismi kõik lagundamisprotsessid; toimuvad ensüümide abil; kaasneb energia vabanemine, mis talletatakse energiarikastesse e. makroergilistesse ühenditesse (ATP)). Energiat kasutatakse aine biosünteesireaktsioonides, transpordil ning liikumisel. Nälja korral lagundab organism oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide lagundamine ning alles viimasena lõhustatakse valke. Adenosiintrifosfaat (ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. On ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui molekuli koostisesse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nimetatakse ühendit adenosiindifosfaadiks (ADP). ATP molekuli tekkimisel salvestub sellesse ligikaudu 30 kJ energiat ühe molekuli kohta. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise,
Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl