Suur vereringe: Varustada keha hapnikuga. Väike vereringe ehk kopsuvereringe: Venoosne veri kopsu, kus rikastub hapnikuga 12. Kuidas reageerib organism haigustekitajatele? Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiiresti paljudele patogeenidele. Omandatud immuunsus reageerib aeglasemalt kindlatele patogeenidele(mikroobid) 13. Kuidas toimub eritamine neerudes? (joonis vihikus) Neerukehakesed e nefronid (ultrafiltratsioon)- esmane uriin Neerutorukesed(reabsorbtsioon) uriin 14. Mil viisil toimub lõpliku uriini koguse reguleerimine? Reabsorbtsiooni 15. Mil viisil reguleerib organism lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Hapniku hulk väheneb,, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb , kehat. tõuseb, veresuhkru taseme tõus 16. Milles seisneb energeetiline pidevus? Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel 17. Milline on treeningu pikaajaline mõju südamele ja veresoonkonnale,kopsudele ja lihastele
satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmauriin. Puhkeolekus voolab neerudest läbi ~20% südame minutimahust. Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd, milles on vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes 1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda. Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda.
valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmauriin. Puhkeolekus voolab neerudest läbi ~20% südame minutimahust. Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd, milles on vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda (~iga poole tunni järel). Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda
annaabi.ee 
