Negatiivsed emotsioonid Emotsioonid meie elus mängivad suurt rolli ja paljud otsused ja ettevõtmised on tehtud nende toel. Kas tõesti määravad negatiivsed ja positiivsed tunded inimese heaolu ja selle, kuidas ta elu edasi pürgib? Vastuseid saab vaadata iga nurga alt, sest arvamusi on mitmesugused nagu näiteks, et ,,hea ei saa olla ilma halvata", ,,et elus hakkama saada peab olema heale emotsioonile häälestatud". Mis siis neist õige on, selle üle ei olegi kindlat vastust. Minu arust on õigem see väide, et hea ei saa olla ilma halvata, sest nagu on juba inimeste iseloom, et kui head on liiga palju, siis seda ei märgata ja muututakse aina kurvemaks ja saamahimulisemaks. Sellest järeldades oletan, et peab ka vahepeal olema õnnetu ja mõnikord peab ka mõni asi ebaõnnestuma, et ei harjuks ära ainult õnnestumistega ja rahuloluga. Toon näite paljudest noortest ja ka endast ,et kui on kõik k...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega. Pealegi ei ole kunagi võimalik eristada unenägu reaalsusest. Descartes jõuab järeldusele, et tõesed on ainult aritmeetika ja geomeetria, kuna need ei uuri keerulisi looduslikke kaheldavaid nähtusi. Nende teaduste uuritavad põhitõed jäävad kehtima ka unes. Lõpuks jõuab Descartes järeldusele, et inimene on oma harjumuste ohv...
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus tal...
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õ...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. In...
Küsimused Pascali mõtete kohta 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui kesmist seisundit kahe äärmuse vahel ( looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes ). Selgitage! Inimene peaks loodust vaatlema siiski tervikuna. Peab suutma vaatada labastest asjadest kõrgemale. Kuid kui meie pilk jääb loodusele pidama, siis tungigu mõttelend ka kaugemale. Enne aga väsib meie kujutlusvõime vastu võtmast kui loodus talle uut pakkumast. Maailm- see on lõputu sfäär. Keskpunkt asub kõikjal, kuid piirjoont mitte kusagil. Sellele kõigele mõeldes satub inimese kujutlusvõime suurde segadusse. Sellest, mis toimub meie ümber, on inimene enamjaolt siiski teadlik, kuid mitte alati. Samuti puudub filosoofilises mõttes inimesel kindel asukoht. Ta asub kusagil, eimillegi ja kõige vahepeal. Oleme üksi, kuid samas ka nii piiratud kõige ja kõigiga. Inimene on nii väike, kuid samas ka nii suur. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Milleg...
ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Meie meeltes olevatel teadmisel on mingid alustalad, millega me oleme harjunud terve elu. Meile on loomulik, et teamised, mis me oleme omandanud on tõesed ja õiged. Me ei ole nende tõepärasuses kahelnud, kuna kõik tundub loogiline. Samas võib seda võtta kui kellegi tahet, et me nii mõtleksime. Meeled võivad meid petta. Kui me tahame kõigest aru saada, siis peame järelikult tegema maatasa kõik millesse me oleme terve elu uskunud, et mõista mis on õige. Autor toob näite unest ja ärkvelolekust. Inimene näeb unes tõeseid asju, kuna ei ole võimalik kujutleda seda, mida ei ole mõeldud. Seetõttu võib kogu meie reaalne maailm tegelikult tunduda unena. Võib väita, et me oleme ärkvel, kuid seda ei saa tõestada, jah hommikul tegime silmad lahti, käisime pesemas, sõime hommikusööki, aga ei saa välistada, et see on un...
Descartes: ,,Arutlus meetodist" 1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisn...
Ajad muutuvad, inimene on jäänud samaks? Ajastud muudkui muutuvad, aga kas see tähendab, et ka inimese loomus peab muutuma? Kuidas saab Gilgames, kes tundub meile nii iidsena, sarnaneda tänapäeva inimestega? Gilgamesiga oli pidutsemisjanuline ja väsimatu kuningas, kes hoolis ainult iseendast. Ta uskus, et ta oli surematu ja ei pea silmitsi astuma surmaga. Seetõttu ta ei suutnud elu väärtustada sellisena, nagu ta oli ning vaatas tõest mööda. Jumalad saatsid Gilgamesi juurde Enkidu, kes suutis Gilgamesile vastu astuda ning kuningas nägi end läbi Enkidu. Mõnikord inimesed ei saa oma käitumisest ja tegelikust minast aru seni, kuni nad pole kohanud võrdväärset vastast või kedagi omasarnast, kes on neile kui peegliks. Gilgames ja Enkidu said sõpradeks ning ühel päeval nad otsustasid minna rändama. Nad rändasid pikki öid ja päevi, käisid Seedrimetsas ja tapsid Humbaba, võitlesid Taevase Sõnniga ja p...
SOKRATES 1. Inimese loomus ja selle tähendus poliitilis-õiguslikus ühenduses. Sokrates (469-399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Elas Ateenas ning ei pannud midagi kirja esitas vaateid vaidlustes, dialoogides, juhatas vestluskaaslast läbi küsimuste tõe poole (sokraatiline meetod!). Platon oli filosoof/õpilane, kes on üles kirjutanud kõige rohkem Sokratese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks inimese enda tundma õppimist. Sokratese arvates pidid õnneliku elu tagama õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jt. Inimese loomust võiks defineerida järgmiselt tegemist on olemuse küsimuse, eetika probleemidega, üksikisikute kujunemisega ühiskonnas. Poliitilis-õiguslik ühendus kujutab endast tervet sotsiaalruumi, milles me viibime. Ühiskonnas valitakse esindajad, kes hakkavad teostama seadusandlikku võimu. See kõik on ühiselt seotud ning mõjutab üksikisiku loomust. Sokrates leidi...
EETIKA Nimetage avatuse eelduseid: algab huviga; teadmiste eitamine ,,ma ei tea"; konkreetsus; iseendale · Millest sõltub, millise eetilise põhivaliku inimene langetab? Sõltub sellest, kas sündmus on inimesele avatud või suletud- avatud sündmus algab huviga, suletud ükskõiksusega, esimesega kaasneb rahulolu tesiega rahulolematus, esimene lõpetatakse, teine jääb lõpetamata · Millised on eetilised põhivalikud. Miks valiku langetamine on paratamatu? Alati tuleb teha vali, sest teine on alati tundamtu ja tundmatu tuleb teha tuntuks- tundmatu juurde ei saa jääda, sest tundamatu tekitab ängi. 1.osalemine (avatuse tugev ülekaal) 2.kirjeldamine (avatus ja suletus on suhtelises tasakaalus) 3.hävitamine (suletuse tugev ülekaal) Oluline on mõista, et suhtes ümbritsevaga tuleb alati langetada eetiline põhivalik- vastasel juhul jääkski inimene suhtesse ümbritsevaga kui tundmatusega-ta jääks ängistusse ja tema harju...
Filosoofia kodutöö nr.2 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1) Milline on Kanti arvates filosoofi ülesanne ajaloo üldise käigu käsitlemisel? 2) Miks on oluline juhinduda ajaloo käsitlemisel teleoloogilise loodusõpetuse seisukohalt? 3) Miks saab inimese puhul tema mõistuse tarvitamist nõudvate looduslike eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad inimese puhul ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest? 5) Mis on seltsimatu seltsivus? Milline on antagonismi osa inimeste elus? 6) Mille poolest on kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim probleem? Millin...
Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest. Descartes usub, et kui tahta teaduses midagi korda saata, tuleb kõik olemasolev enne maatasa teha. Seega alustab ta puhtalt lehelt. Ta leiab, et kuigi kõik, mida ta senini on tõeseks pidanud, on saadud meelte kaudu, võivad meeled meid vahel petta asjade puhul, mis on väga väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une. Kuid on ka selliseid meeltest tulenevaid asju, milles ei saa mitte mingil ...
Comte’i mõtele toetusid realistid. Impressionism on realismi ekstreemne vorm. Comte’i positivism on aluseks realismile, impressionismile ja naturalismile. Comte’il on positiivne programm. Ühiskonnas on vaja taotleda paremat ühiskonda. Mida peavad haritlased tegema? Usub, et kui mõistust harida, saavad inimesed aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse. Leida ja aru saada, kes ma olen, miks ma olen ning mis on see, mis on minu ja meie kõigi ümber. Milline on minu roll selles maailmas ja milline on teiste inimeste roll. Maailmas. Universumis. Olen tihti ka ise arutlenud ja mõelnud ...
Kogemustest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud inimesi mulle lausumas :"Ära korda mu vigu, õpi teiste vigadest, siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi...
Kui ma oleksin Apollon Vanas-Kreekas olid jumalad väga tähtsad. Nendesse usuti ja loodeti, et nemad aitavad inimest igas olukorras. Jumalaid oli päris palju, et iga eluvaldkond oleks kaitstud ja hoitud. Mina oleksin valguse- ja ennustusjumal Apollo. Mind sümboliseeriks inimeste poolehoid, kuna püüan neid aidata, et tulevik neile halba ei tooks. Oma väe ja oskusega aitaksin ma iga inimest, kes oskaks ilusti küsida abi ja samas usuks minusse. Muudaksin nende elus ette tulevaid olukordi nii, et vaatamata halvale leiavad nad selles ka head. Näiteks, kui inimene saab ette teada kellegi lähedase haigusest või suremisest, siis ma teeksin nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene...
Kogemustest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud inimesi mulle lausumas :"Ära korda mu vigu, õpi teiste vigadest, siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud....
Armastada ja olla armastatud George Sand on öelnud, et elus on vaid üks õnn - armastada ja olla armastatud. Kuid kui armastada ilma vastuarmastuseta, põhjustab see vaid õnnetust. Tekib küsimus, kas armastus on siis tõesti nii täisväärtuslik, mida oma elu eesmärgiks seada ning seda meeleheitlikult tagaajada. Armastus teeb pimedaks. Pole just harv juhus kui inimesed teevad rutakaid otsuseid hetke emotsioonide ajel, sest arvatakse, et elus hakkama saamiseks piisab vaid armastusest. Anna Karenina tormas ellu ning hakkas vastu täielikult ühiskonna normidele, alustades abielu välist suhet, algul näis kõik roosiline ning tore, kuid ei läinud palju aega, kui kõik alla mäge veeres. Lõpuks jäigi talle ainult depressioon ning luhtunud elu. Vahel on just naiselik õrn loomus see, mis sunnib armastama. Juhindudes seaduspärasusele, et tugevamad jäävad ellu, otsib nõrgem pool enda kõrvale kellegi, kes on tugev ning k...
I OSA Minu tõlgendustehnikad: eelnevalt ja juba aastaid olen kasutanud teksti allajoonimise tehnikat. Sest see on siiani tundunud minu jaoks kõige lihtsam viis tekstist olulise informatsiooni kiireks leidmiseks ning käsitlemiseks. Vähemal määral olen kasutanud ka tekstist kokkuvõtte kirjutamise moodust. Sest tekstist olulisema leidmine ning selle kirjapanemine annab palju lihtsama ja loogilisema pildi sellest, millest tekstis juttu on ning mis on teksti põhiline mõte. Proovides erinevaid tõlgendustehnikaid, jõudsin järeldusele, et üsna kasulik viis on ka teksti liigendamine alateemadeks, ehk siis teksti liigendamine osadeks küsimuste abil. Selle tehnika abil ei pea uuesti lõiku läbi lugema, et teada saada mis on seal kasulik informatsioon, vaid kohe küsimust lugedes aitab see mul keskenduda sellele, mida on mul konkreetsest tekstilõigust tarvis. Üks edaspidiselt kasutatav meetod on ka jooniste ning mõtteskeemide tegemine. See aitab üsn...
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz SEMINARITÖÖ Õppejõud: Pärnu 2018 Eestvedaja on meeskonnamängija ja tiimiliider. Tihtipeale eestvedajad pole konkreetsed juhid, kuid väiksemates organisatsioonides on nemad just ka juhid. Eestvedaja on inimene kes suunab ning toetab töötajaid, töötab nendega igapäevaselt, et näha tugevusi ja nõrkusi. Eestvedajat tihtipeale järgitakse vabatahtlikult olenevalt positsioonist. Tema jaoks on kõige tähtsam töötaja ja kliendi rahulolu ja kuidas nendesse suhtuda kõige sobilikumalt. Juht see vastu aga vastutab terve organisatsiooni heaolu eest ning teeb kindlaks, et tiimis oleks ka eestvedaja, et tiim toimiks sest enamus ajast juht ei jõua tegeleda ka töötajatega ning kuidas neid kõige paremini arendada. Juht on inimene kelle käskude...
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab ...
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna filosoofia uuribki kõige väärtuslikumat, siis ongi ta seega Aristotelese arvates kõige väärtuslikem teadus (ka seepärast, et filosoofia on teadmine teadmise enese pärast). Täpsemalt nimetab ta seda sorti filosoofiat (mis uurib olemuse printsiipe ja algpõhjusi) esimeseks filosoofiaks (mida hiljem nimetati metafüüsikaks). Termin metafüüsika tulenes kreeka keelest " ta meta ta physika" - ,,see, mis järgneb füüsikale". Ma...
ZEN-BUDISM - Tekke tõlgendused: Saab alguse budismist ja hiinameelsusest (taoism, leebus, rahulikkus, lõdvestus ehk siis toimi toimimata) – tekib CHAN + jaapanimeelsus. - Rinzai ja Soto koolkonna põhilised meetodid: Rinzai – esimene koolkond, täh. äkiline, reageeritakse millelegi äkiliselt, ettearvamatult, et saada millelegi lahendus. 1) Elu on KOAN (mõistatus, mida ei saa lahendada); 2) Intuitsioon; 3) Ratsionaalne mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine. Soto – keskendumine, igapäevane töö, Zazen (istutakse loote asendis ilma soovide ja mõteteta), lõdvestus, hingamisrütm, ei püüdle kellegi/millegi poole. - Satori kogemuse tõlgendused: valgustatud, mõtlemine, muretu meel, tingimatu olek, tingitud olek, algloomuse leidmine, KOGEMUS: teooria, praktika, kogemus (lunastus, kirgastumine, nirvaana, moksa). BUDISM - Tekke legend: 4 kohtumist, rauk, haige, surnu, askeet - 4 üllast ...
Blaise Pascal „Mõtted“ Pascal käsitleb inimese eksistentsiaaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Pascal ütleb: „Kuna oleme igas mõttes piiratud, siis avaldub keskmine asend kahe äärmuse vahel kõigis meie võimetes. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, liigne lärm teeb meid kurdiks, liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meil nägemast, liiga pikk ja liiga lühike jutt jääb meile segaseks, liiga palju tõde vapustab meid...“(lk 44). Ehk siis teiste sõnadega: Pascali arvates toimivad inimese kõik meeled kõige paremini siis, kui on antud keskmine variant tajutavast. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascal peab inimese loomuseks esimest harjumust nii nagu harjumus on teine loomus . Pascal ütleb, et meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted ning lapsed on omandanud need oma vanemat...
Aristotelese Nikomachose eetika 2012 I raamatus mõtiskletakse hüve tähenduse üle. Kõigel on suund hüve poole ja neid hüvesid võib olla ka palju. Kui tegutsemisel on mingi eesmärk ja me selle kaudu saame ka midagi muud ja kui me seda kõike muud ei eelista ning see tuleb niisama kaasa, siis ongi see hüve. Poliitikas on palju seost hüvega. Näiteks poliitikas jälgitakse õiglust ja seadusi, kuid nendes on palju vastuolu ja hajuvust. Just hajuvus on seotud ka hüvega. Hüve alla mõeldakse ka õnne hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha, siis haigele inimesele hoopis tervis. Kõige lihtsameelsemad ja labasemad võtavad õnne ja hüve kui naudingut. Selle pärast ongi lihtsamad inimesed elunautijad ja nad ei näe mingit kindlat eesmärki ega ka ürita pingutada eesmärgi täitmise nimel. Samas ütleb Aristoteles, et need, kes millegi saavutamiseks hästi ja üllalt käitudes toob naudingu ja ...
"Inimene on saladus" Maailmas elab väga palju inimesi. Igaüks on omamoodi ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuhin ja me tegutseme mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik tegelased on omamoodi mõttemaailmaga ja iseloomuga. Mõne iseloom on paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi sellest romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane üliõpilane Raskolnikov. Tema käitumise mõistmine on väga raske. Samas teiste tegelaste o...
A. H. Tammsaare Tõde ja õigus IV Tegelased TEGELASED PEATEGELASED teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik üliõpilane Rönee proua Ida ...
Millega mõõta edu ja õnne elus? Tänapäeval on õnne ja edu aluseks raha. Kui raha ei ole, siis pole ka head elu. Õnne ja edukust näitab tasuv töö ja see kui palju inimesel kalleid asju on. Kuid millega saab mõõta õnne ja edu, kas tõesti rahaga. Kas raha teeb meid õnnelikuks? Mina usun, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest see toob kaasa liiga palju probleeme. Kõik probleemid lausa keerlevadki raha ümber. Need kellel seda vähe on, üritavad iga hinna eest juurde saada. Teised, kellel raha liiga palju on reaalses ohus, sest ei ole ka Eestimaal võõrad inimröövid. Alles see oli kui Eesti ühe rikkama mehe Armin Karu, kes on Olympic Entertainment Groupi suuromanik, tütar rööviti. Järelikult on raha ohtlikum kui arvatakse. Koolis ei käida enam teadmisi omandamas ja targaks saamas. Õpitakse hoopis selle nimel, et saada haridust tõendav paber, sest nii on suurem palk. Lõputunnistuse nimel ollakse valmis pal...
Kõlbelisus Sonja karakteri näol Sonja ametit prostituudina ei peetud kõlbeliseks, teda põlati, kuid ta tundis samal ajal kogu aeg häbi ja oli väga tagasihoidlik. Raskolnikov ütleb et temas on korraga suur patt ja pühad tunded ja tema käitumisviis ei ole teeni tegelikult kedagi. Raskolnikov küsib, miks Sonja ei teeenesetappu. Sonja vastab kohe: “Aga mis siis NEIST saab?” (lk 190 2. osa ptk. II lõpp) Ta oli prostituut, et oma peret toita. Teeb oma tööd kohustusest pere ees. Ta proovis ausat tööd, kuid ei teeninud sellega midagi. (lk 20, 21 1. osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kris...
Pärnu Koidula Gümnaasium Semiootika ja eetika Referaat Liis Ventsel 12.B Juhendaja: Marge Kanniste 2008 Semiootika ja eetika Semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Ta tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi? John Deely, kuulus ameerika semiootik ja filosoof, on jõudnud järeldusele, et semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgi...
Meditatsioonid esimesest filosoofiast 1. Antud artikli põhiväited on: tõde on see, et artikli autor on olemas ja eksisteerib; vaim ja keha on reaalselt erinevad. 2. Autor märkas, et tal on nägu, sõrmed, käed ja veel liikmeid, mida ta nimetas kehaks. Peale selle ta toitus, kõndis, aistis ja mõtles. Autoril tekkis kahtlus, kas tal on ikka keha? Arutluse tulemusena leidis ta, et mõtlemine on alles ja seega on ta mõtlev asi. Kuna ta on mõtlev asi, siis järelikult on ta ikkagi olemas ja eksisteerib. Mõtlev asi on kahtlev, jaatav, eitav, tahtev, mittetahtev, kujutlev ja aistiv. Autor on olemas, sest ta kahtleb, mõistab, tahab ja kujutleb. Artiklis on toodud pikk arutlus vaha kui keha kohta. Autor otsustab nägemise põhjal, et vaha eksisteerib, siis tuleb sellest ka tema enda eksisteerimine. Nagu ta otsustab, et vaha on, selle põhjal, et teda saab puudutada, tuleneb sellest sama see, et ta ise on olemas. Autoril on olemas keha, sest tal ...
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülp...
"Inimene on saladus" (F. Dostojevski) (Kirjand Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal) Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik autori tegelased on omamoodi mõttemaailmaga. Mõne iseloom on raamatus paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi käesolevas romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane Raskolnikov ise. Tema käitumise...
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub." (Mati Unt) Piibli kohaselt lõi Jumal maailma, lõi sinna looduse ja loomad. Ta kujundas teistest kõrgema looma inimese. Võiks arvata, et Jumala poolt loodu saab olla vaid täiuslik, kuid paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse o...
Vangla on varjude riik Vangla esindab enamasti asutust, kus inimene kannab enda kuriteole vastavat karistust. See on tume koht, justkui varjude riik. Iga kuritöö leiab karistuse, ning ika kriminaal peab läbima varjude riigi. Kuritööd toime pannes ei mõtle inimesed tagajärgedele, vaid tegutsevad emotsioonide ajel. Tihti otsitakse õigustusi oma tegudele ning petetakse sellega iseennast. Igas inimeses on olemas hea ja halb loomus- ei ole olemas kedagi, kelles ei oleks osakest mõlemast. Sooritades kuritegu tuuakse esile enda varjupool. Näiteks teoses "Kuritöö ja karistus" sooritab Raskolnikov peale pikka kaalutlust topeltmõrva, tappes võlausaldaja ja tema õe. Ettekäändeks toob ta iseeendale, et vanaeit on kasutu ning kõigi poolt vihatud. Raskolnikov leiab, et ta teeb maailmale teene, kõrvaldades äti. Selline tegevus varjutab moraalset inimest ning ei lase tal enam normaalselt edasi elada. Just taolin...
Hea inimene - halvad olud Kaasaegne arusaam usub, et hea inimene on niisugune, keda ümbritseb meeldiv õhkkond, kellel on kõik mõnusat elu tagavad komponendid, kes usub iseendasse ja läbi selle armastab oma ligimest. Halvad olud võivad endast mitmesuguseid variante kujutada. Nendeks võib pidada näiteks maailmas toimuvaid sündmusi, mis ei soosi inimeste heasoovlikku käitumist või hoopis igaühe isiklikke ebaõnnestumisi. Hea inimese ja halbade olude suhe kangastub hästi Vene romaanikirjaniku Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus". Kõigil teose kesksetel tegelastel on oma elufilosoofia. Mõnedele neist tähendab nende idee egoismi ja võimuiha põhjendust, mõned aga on alles vaimsed otsijad. Kõik tegelased leiavad end teatud eluperioodil valikute eest, mida nende loomus tegelikult teha ei lubaks, kuid olude sunnil tuleb vastu võtta ebasümpaatseid otsuseid. Halbade olude kokk...
Millest räägib Kafka? Lugedes Kafka "Metamorfoosi", tundsin automaatselt autori vastu täielikku sümpaatiat. Eriti meeldis mulle Kafka realistlik kirjeldus ulmemaailma kuuluva süzee kohta. Huvitav oli ka kirg, läbi mille autor süvenes voodist välja saamise probleemile, samas kui reaalsuses oleks kogu stseen olnud väga ebarealistlik. Lauseehitus oli loogiline, kirjeldustega poldud liialdatud, vaid kasutatud seedimisele vägagi tervislikus koguses ning sisuline ülesehitus kergelt jälgitav. Kafka teose sisu põhineb konseptsioonil lihtuses peitub võlu, kuid seejuures on oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne. Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline. Ühel hetkel võib inimene olla ennastohverdav töönarkoman ning järgmisel päeval ärgates hoopis üksi ja teiste poolt põlatud. Lugedes "Metamor...
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
Mõjutama survet avaldama. Näiteks mõjutavad meid erinevad reklaamid. Reklaamides öeldu või näidatu mõjutab meid, sest tihtipeale me võtame kõike seda tõepähe ja saamegi mõjutatud. Kui reklaamitakse näiteks uut barbie nukku, siis väikesed lapsed ikka tahavad seda ka endale saada, kuna reklaamis öeldi, et uuel nukul on poole pikemad juuksed ja tal on kaasas kaks paari riideid, see on mõjutamine, kuna usutakse paljusid asju, mida reklaamitakse. Manipuleerima kedagi oskuslikult, targalt või muud moodi mõjutama. Manipuleeriv inimene ei näita otseselt ega ütle selgelt välja, mida ta soovib või ootab, vaid ta püüab saavutada oma eesmärke mingite kaudsete teede abil (näiteks hoiatades, hirmutades jne). Hinnanguline verb hinnanguline tegusõna. Kui keegi avaldab oma arvamuse mingi teo kohta, näiteks kui keegi ütleb, et see tegu oli lollitamine, siis see on hinnanguline verb, inimene annab oma hinnangu, mida tema arvab tehtud või parasjagu...
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vää...
Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (Tähtaeg 11.09.14) 1. Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast? 2. Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub? Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja k...
Mõtted pärast Kafka ,,Kirjad Milenale'' lugemist Armastus on kõik, mis ülendab, suurendab ja rikastab meie elu."(Franz Kafka) Segased tunded ja saatuse poolt määratud üksindus on see, mis põhjustab õnnetu elu. Otsustusvõimetus ning ülitundlikkus, samas õnne järele janunev loomus. Just Franz Kafka, õrnahingeline kirjanik, kannatas palju seesuguste omaduste tõttu. Isegi enne oma surma lausus ta oma heale sõbrale Max Brodile, et pole kunagi kellegile armastust avaldanud. Kõik see on ehe näide armastuse hammasrataste vahele jäänud elutraagikust. Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski ...
Kasside võimed, ebauskumused Kassidega seoses on olnud üle mitme põlvkonna erinevaid ebauskumusi. Oli neid, kes uskusid seda ja kes mitte. Näiteks, kui rahulolematu rahvas ähvardas kirikuvõimu, siis süüdistati selle ajastu hädades deemonlikke nõidasid koos nende kassidest kaaslastega. Euroopas ja Põhja - Ameerikas olid kõik ühiskonnakihid loomulikult veendunud, et kass väljendab ohtu inimkonnale. Sir Walter Scott näiteks uskus, et nende meel on täis ohtlikke mõtteid, väites, et "see tuleneb ilma igasuguse kahtluseta sellest, et nad on liiga hästi tuttavad sortside ja nõidadega".Kolme sajandi kestel jälitati kasse kui saatana teenreid ja paljude "nõidade" kaasosalisi, keda anti kohtu alla ja enamasti otsekohe ka mõisteti süüdi. Üheksateistkümnenda sajandi lõpu poole hajutati objektiivsete ja põhjendatud teaduslike seletustega paljud kasse puudutavad vanad müüdid, kaasaarvatud nende seostamine nõidadega. Nende viie tuha...
Jumalik Inimene kaotab oma valguse kui ta laskub alla Suure Aasta tsklit mooda, uinub ja unustab levuse endas ... "Palju plvkondi , kuni jumalik loomus veel kestis neis , olid nad seadusele kuulelikud ja Jumala suunas sdamlikud, mille seeme nad olid , sest nad omasid telist ja igal viisil suurt hinge .. " Kuid Atlantislased said rikutud: " ... kui Jumaliku osa neis hakkas hbuma , ning lahjenes liiga palju surelikkuse segunemisest ja inimloomus vttis vimust, nad siis ei suutmata kanda oma varandust, kitusid ebasndsalt ning sellele, kel oli silm ngemaks, muutus nhtavalt rikutumaks, "- Platon, " Critias " , 360BC We see the coming change of the cycles left to us to be discovered in Mythologies, in Arts, in Hermetics, in Folk even in Fairytales where young girl (Divine Female) needs to be saved... They all speak about times, when th Humanity falls asleep and becomes materialistic, forgets where it originates... this is the time ...
Sissejuhatus eetikasse-Eetiline relativism Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad mida inimene peab tegema ja mida peab tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: Mäng Õigus Religioon Moraal Kombed, etikett Etnotsentrism- oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks ja teisi hinnatakse oma väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid: 1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust. Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär. 2 Konventsionaalne- kõik põhimõtted sõltuvad ühiskonnas kokkuleppe alusel subjekitivism- moraali puudumine relativism ei lase erine...
Modernism tekkis 20saj kui hakati tähtsustama teadust. Modernism>>moderne. Modernistlik oli kõik, mis vastandus traditsioonilisele. 19saj teisel poolel arenes teadus palju. Seletati teaduslikult väja inimese põlvnemine, avastati pärilikkuse seadus. Avastati elekter, radioaktiivsus. Suured tehnikasaavutused nagu sisepõlemismootoriga auto, fotograafia leiutamine jne. Moes olid muutused, kultuuris, tehnikas, teaduses.. tekkis uus elurütm. Suurlinnade teke. Einsteini ja Freud. Kiriku olulisus vähenes. Kristlikust kasvatusest sai vabakasvatus. TEADUS VIIB TÄIUSE POOLE. Teadusest ei tohi kuj inimkonda hävitav teadus. Futurism: Tekst katkendlik, keeruline, võõrsõnaderohke, tekitas võõristust. Loobuti omadus-ja määrsõnade kasutamisest. Taheti loobuda kõikidest piirangutest. Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne. Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemu...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
annaabi.ee 
