Meditatsioonid esimesest filosoofiast (0)

Meditatsioonid esimesest filosoofiast
1. Antud artikli põhiväited on: tõde on see, et artikli autor on olemas ja eksisteerib; vaim ja keha on reaalselt erinevad.
2. Autor märkas, et tal on nägu, sõrmed, käed ja veel liikmeid, mida ta nimetas kehaks. Peale selle ta toitus, kõndis, aistis ja mõtles. Autoril tekkis kahtlus , kas tal on ikka keha? Arutluse tulemusena leidis ta, et mõtlemine on alles ja seega on ta mõtlev asi. Kuna ta on mõtlev asi, siis järelikult on ta ikkagi olemas ja eksisteerib. Mõtlev asi on kahtlev, jaatav, eitav , tahtev, mittetahtev, kujutlev ja aistiv. Autor on olemas, sest ta kahtleb, mõistab, tahab ja kujutleb. Artiklis on toodud pikk arutlus vaha kui keha kohta. Autor otsustab nägemise põhjal, et vaha eksisteerib, siis tuleb sellest ka tema enda eksisteerimine. Nagu ta otsustab, et vaha on, selle põhjal, et teda saab puudutada, tuleneb sellest sama – see, et ta ise on olemas.
Autoril on olemas keha, sest tal on selge idee iseendast, kuivõrd ta on vaid mõtlev asi ja teiselt poolt on tal selge idee kehast, mis ei ole mõtlev asi. Sel juhul on kindel, et ta on midagi muud kui keha ja suudab eksisteerida ilma temata. Tal on olemas nt kujutlus- ja aistimisvõime, ilma milleta saab end selgelt mõista, aga ilma mõtleva substantsita, milles need võimed on, mitte.
Loomus õpetab, et valu, nälja jm tajude kaudu on autor oma kehaga tihedalt seotud. Muidu ta – olemata midagi muud kui mõtlev asi – ei tunneks valu, kui keha haavatakse, vaid tajuks haava mõistusega.
Erinevus keha ja vaimu vahel seisneb selles, et keha on oma loomult jaotatav, vaim aga jagamatu . Nt kui amputeeritakse jalg, siis ei tunnetata, et midagi oleks vaimust ka võetud. Kõiki kehalisi asju on võimalik mõttega osadeks jaotada, seepärast on keha jaotatav.
3. Autor oma keerukate arutlustega tõestabki, et tema kui inimene siiski on olemas ja eksisteerib ning vaim ja keha on erinevad.