Millega mõõta edu ja õnne elus? (0)

Millega mõõta edu ja õnne elus?
Tänapäeval on õnne ja edu aluseks raha. Kui raha ei ole, siis pole ka head elu. Õnne ja edukust näitab tasuv töö ja see kui palju inimesel kalleid asju on. Kuid millega saab mõõta õnne ja edu, kas tõesti rahaga .
Kas raha teeb meid õnnelikuks? Mina usun, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest see toob kaasa liiga palju probleeme. Kõik probleemid lausa keerlevadki raha ümber. Need kellel seda vähe on, üritavad iga hinna eest juurde saada. Teised, kellel raha liiga palju on reaalses ohus, sest ei ole ka Eestimaal võõrad inimröövid. Alles see oli kui Eesti ühe rikkama mehe Armin Karu, kes on Olympic Entertainment Groupi suuromanik, tütar rööviti. Järelikult on raha ohtlikum kui arvatakse.
Koolis ei käida enam teadmisi omandamas ja targaks saamas. Õpitakse hoopis selle nimel, et saada haridust tõendav paber, sest nii on suurem palk. Lõputunnistuse nimel ollakse valmis paljuks, kellel on rikkamad vanemad saavad haridust tõendava dokumendi lihtsamalt kätte. Halvast haridusest annab tõestusmaterjali see, et eelmisel aastal otsustas haridus - ja teadusministeerium, et Tallinna kolledžis kolm aastat suure raha eest äriõigust õppinud noored ei väärigi lõputunnist. Järelikult ei saagi alati raha eest edu osta.
Õnnelik ja edukas ei saa olla üksi. Inimesel võib ju olla edukas karjäär, aga see ei taga õnne. Iga inimese loomus on selline, et ta peab oma emotsioone jagama . Peab olema kas või üks inimene, kellega vahel rääkida saab. Suured kunstnikud Vincent van Gogh ja Toulouse-Lautrec olid erakliku eluviisiga eluheidikud, kes ei saanud oma elu jooksul õnne tunda. Üksindus tekitas neis masendavaid mõtteid, van Gogh võttis endal lausa elu. Võib- olla oleksid nad õnnelikumad olnud, kui neil oleks mõni isik olnud, keda lõpuni usaldada võib.
Õnnetuses ei saa süüdistada ka halba tervist. Terve inimene võib olla palju õnnetum kui haige. Mõni tõsisem haigus paneb inimese rohkem eluväärtusele mõtlema, sest elu lõppemine tundub palju reaalsem. Igapäeva mured tunduvad selle kõrval väikesed ja pisiasi, nagu terve pere viibimine ühise toidulaua taga võib valmistada suur rõõmu. Need, kellel on tervis korras ei oskagi sellistest enesestmõistetavatest asjadest rõõmu tunda.
Õnn ja edu kõik inimese mõtlemises kinni. Juba filosoof Schopenhauer on öelnud, et tegelikult elavad kõik inimesed erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses kui kurvameelne. Võtame näitena liiklusõnnetuse, kus ohver jääb liikumisvõimest ilma ja peab kogu oma ülejäänud elu ratastoolis veetma. Rõõmsameelne inimene leiab, et ellujäämine on positiivne ning talle on antud võimalus elada ja end tõestada teistsugusena. Kurvameelne inimene tõmbub endasse, kibestub ja hakkab teisi süüdistama ning soovib, et ta oleks parem surnud. Kõik sõltub ainult inimese mõtlemisest. Tuleb olla rõõmsameelne, mitte kurvameelne inimene.
Inimene seab ise eesmärgid, milleni jõuda. Mida väiksemad on eesmärgid, seda lihtsam on neid täita. Alati on võimalus, et kõik õnnestub paremini, siis on rõõm veel suurem. Tänapäeva inimene on väga ahne, niisiis seab ta endale väga kõrged eesmärgid. Ebaõnnestumise korral on valu ja jõuetus nii suur, et tihti ei leitagi jõudu edasi minna ja loobutakse. Tegelikult peaks olema iga ebaõnnestumine uus algus, millegi parema suunas. Otsustada ja mõelda tuleb rahulikus meeleolus, mitte hetke emotsiooni ajendil. Enne otsuse langetamist tuleb alati kõik korralikult läbi mõelda. Mõtlemine tagab alati edu. Ka asjades, mida ei meeldi teha tuleb leida midagi head. Keskenduda tulebki heale mitte halvale.
Eelnevast saab järeldada, et õnn ja edu ei ole seotud rahaga. Neid ei saa mõõta mingi kindla asjaga nagu näiteks joonlauaga. Kõigil inimestel on õnne ja edu mõõtmiseks seatud oma mõõdupuu, mis erineb teiste omadest . Edu ja õnn seisneb püstitatud eesmärkide täitmises, rahulolus ja positiivses mõtlemises. 575sõna