Ühiskonna töö Mis on grupp? Mis gruppidesse sina kuulud? Grupiks nimetatakse kooslust kus on vähemalt kaks liiget. Nimeta kuus põhjust miks inimene tegutseb grupis 1. Paljude töödega ei saa inimene üksi hakkama 2. Inimeste vajadus koos tegutseda ja olla on pärilik 3. Lapsed õpivad kloosolemise kasulikkust sünnist alates 4. Grupis rahuldab inimene suhtlemisvajadust, inimene on harjunud suhtlema 5. Edukasse gruppi kuulumine tõstab enesehinnangut 6. Grupis saab inimene võrrelda oma käitumist teistega Mis on mitteametlikud grupid, mis on nende tunnused ja missugustesse kuulud sina? Mitteametlikud grupid on need grupid mille eesmärk on rahuldada üksteist huve, ilma et keegi seda gruppi organiseeriks. Sumpaatia, ühised huvid, vastastikune meeldivus. Vastupidine küsimus eelmisele. Ametlikud grupid on need grupid millele on juht ja/või grupp on ka registreeritud. Ettevõ...
15 Kollektiivne käitumine Kollektiivne käitumine- mitme inimese teineteisest sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine On arvatud, et inimetse grupp (kollektiiv) on midagi enamat kui liikmete summa Kollektiivse käitumise vormid Organiseeritud Spontaanne Pikaakaline sotsiaalne liikumine organisatsioonis turumajandus, avalik arvamus Lühiajaline revolutsioon, kontsert märatsev hulk, börsimull Lühiajaline ja spontaanne Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha. Grupidünaamika uuringud- gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Grupi kahjulik mõju Deindividuatsiooni Sotsiaalne looderdamine Grupi kasu...
Suitsetamine ja tervis Suitsetamine uitsetamine on mingi aine, suitsetatavate tubakatoodete või kanepi põletamisel S tekkiva suitsu eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil. Tubakat saab suitsetada suitsetatavate tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, sigarillodega või sigaritega, piibuga või vesipiibuga. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga või joindi näol. Suitsetamise liigid Aktiivne suitsetamine - kui inimene ise omast vabast tahtest tarvitab tubakatooteid. Passiivne suitsetamine - kui mittesuitsetav inimene kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, m...
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
SUHTLEMINE JA ROLLID Inimese vastastikuse mõjutamise protsessi aitavad mõista rollid, mida ta täidab. Igal inimesel on oma kindel sotsiaalne positsioon. Sotsiaalne roll tähendab inimese tegutsemise mudelit suhetes teiste inimestega. Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on kohustuste, õiguste, võimu ja vastutusega. Seega tuleb inimesel täita erinevates kohtades erinevaid rolle (tööl ja väljaspool töökeskkonda) Ja tihti võib näha, et sarnastes ametites, olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rolli mudel on meile eeskuju, kuid iga roll eeldab erinevat käitumist. N: emad nende rolli käitumisviisid on iseloomulikud peaaegu kõigile naistele, kes seda rolli täidavad. Nad hoolitsevad laste vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna eest, kaitsevad lapsi hädaohu eest, hellitavad lapsi jne. Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju isiksusele, väärtushinnangutele, tegevuse mo...
1. Milliseid uurimismeetodeid kasutatakse organisatsioonikäitumises teaduslike tulemuste saavutamiseks? 1. Vaatlused 2. Juhtumite analüüsid 3. Küsitlused 4. Eriuurimused 5. Eksperimentaalsed uurimused 6. Laboratoorsed eksperimendid 7. Intervjuud 2. Kirjeldage erinevaid isiksusjoonte teooriaid. Hippokratese ajast: inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja ...
GRUPI TEOORIA Seleta mõiste grupp-Grupp on üksus milles on vähemalt kaks inimest kes üksteist vastastikku mõjutavad ja on sellest teadlikud. Kuidas grupid jaotatakse- Jaotatakse suuruste järgi: väike 2-20, suur-20+. Grupi liikmete vaheliste sidemete tugevuse järgi. Nimeta grupi arengu etapid ja kirjelda ühte neist- Kujunemis faas, Konflikti faas, Ühtekuuluvus faas, koostöö faas. Koostöö- väärtustatakse inimeste isiksuslikke võimeid. Grupp on orjenteeritud eesmärkidele. Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste: Staar- on isik kellega on seotud eelkõige kõrgendatud emotsiooni vajadus. Ta on seltskonna hing ja temaga ei hakka igav. Staarile meeldib tähelepanu. Liider- Liider on...
Organisatsioonikäitumine I kr Tõene Koostööle orienteeritud meeskonna üheks iseloomustavaks teguriks on tugev ja tõhus juhtimine/eestvedamine. Meeskonnatöö keskne eesmärk on loovuse stimuleerimine, mis suurendab väljapakutavate ideede hulka ja ergutab uutmoodi mõtlemist. Läbipõlemine on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. Edukas sõnum koosneb järgnevatest komponentidest: sisu komponent, “mina” komponent, suhte komponent, mõju komponent. Üheks omavahelise suhtlemise takistuseks organisatsioonis võib olla kultuuri mõju, st eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi. Kehtestav käitumine võimaldab väljendada oma mõtteid, tundeid soove ja vajadusi teisele osapoolele vastuvõetavalt. Tuginedes Milton Rockeach´i väärtussüsteemile inimese üheks lõppväärtuseks võib olla nauding. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinn...
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsio...
Jaa n Parts 9.kl ass Mõ niste Kool 01. 02.2008 Metsavenna Talu Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskel elab vaid 30 kohalikku inimest, aga viimasel paaril aastal on seda Eestimaa ääreala külastanud mitu tuhat huvilist Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt ja isegi Indiast. Magnetiks on saanud 1999. aastal rajatud Metsavenna talu, mis pakub enneolematut ekstreemturismi - võimalust ööbida maa-aluses metsavenna punkris ja aduda osakest Eesti sõltumatuse eest seisnud meeste igapäevaohtudest. Ühes punkris on ööbinud ka endine Eesti Vabariigi peaminister Mart Laar. Külarahvas kutsub seda punkrit nüüd Laari sviidiks. Pee...
KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kon...
1. Miks on poisid tüdrukutest agressiivsemad? Mehed rakendavad füüsilist agressiivsust sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekon...
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni ef...
EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Millised on epileptilised hood? Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib ...
Kokkuvõte ptk 3 ,, Grupi toimimine" Grupiliikmete ühistegevus: Ühistegevus eeldab oma väärtusi, norme, rolle , koordinatsiooni ja palju muudki. Ühistegevuse iseloomustamiseks kaks mudelit: 1)Homensi sotsiaalse süsteemi mudel: Mudelis eristatkse kolme tasandit, mille abil saab grupi tegevust analüüsida: # Tegevused on verbaalsed või mitterverbaalsed toimingud, mida grupiliikmed sooritavad, # Ühistegevused hõlmavad teabe ja suhtlemisega seotud grupi toimimisst, #Tunded moodustuvad grupiliimete emotsioonidest, hoiakutest, tõekspidamistest ja väärtustest. Tunded on grupi tegevuses eriti mõjukas ressurss. Kõigil kolmel tasandil on nõutav ja nähtav avaldumisvorm. Nõutav avaldumisvorm on see, mida organisatsioon oma liikmetelt nende tegevustes ja tunnetes ametlikult nõuab. Grupiliimete tegevused, ühistegevused ja tunded saavad ilmsiks nähtavas avaldumisvormis. Siin lisanduvad org. Ametlikele nõuetele grupiliimete omapoolsed täiendused, mis kuj...
1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle ...
Audentese Spordigümnaasium Aine- ja energiavahetus/grupitöö alused Referaat Koostaja: Britta Luup 11c Tallinn 2012 Aine-ja energiavahetus Aine-ja energiavahetus on üks elu omadustest.Organismid vajavad elutegevuseks orgaanilisi aineid. Hapnik on ühend, mille katkematu kättesaadavus väliskeskkonnast on inimorganismi elutegevuse vältimatu eeldus.Vesi ja toit on eluks vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta. Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese o...
Aine-ja energiavahetus Aine-ja energiavahetus on üks elu omadustest.Organismid vajavad elutegevuseks orgaanilisi aineid. Hapnik on ühend, mille katkematu kättesaadavus väliskeskkonnast on inimorganismi elutegevuse vältimatu eeldus.Vesi ja toit on eluks vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta. Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese organism ei kasuta väliskeskkonnast saadavaid aineid ära jäägitult,kehas tekib ka selliseid ühendeid ,millele kasulikku otstarvet ei leidu.Sellistest ainetest peab keha vabanema ,eritades nad ümbritsevasse keskkonda.Vastasel juhul lämbuks organism iseenda toodetud laguproduktidesse. Ainevahetus on kahe vastandliku suunag...
Tervitamine erinevates kultuurides · Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. · Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. ka siin on erinevus nt käesurumise kestuses, stiilis, distantsis. · Moslemid aga omavahel mehed ja naised tervitavad. Suruvad kätt või kallistavad. Kui on grupis inimesed, siis ei pea igaüht eraldi tervitama ja grupis olevad inimesed ei pea vastama kõik, piisab kui üks tervitab vastu. · Araabias traditsiooniline tervitamine ninade kokku hõõrumine. Kui grupis ollakse, siis tervitatakse iga inimene ükshaaval ära. · Jaapani kultuur välistab samuti...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise eriala Timo Jaagre, Eduard Kamenski, Merje Klopets, Sander Küttis, Marja-Tiina Lall, Kätlin Rimmeld EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel Uurimisplaan Aine: Uurimismeetodite seminar Tallinn 2018 Sissejuhatus Käesolevas kodutöös avanes meil hea võimalus kasutada eksperimenti. Erinevatest tekkinud eksperimendi ideedest otsustasime valida (eba)eetilise käitumise töökohal ja täpsemalt selle, kui ausalt soetavad inimesed kontoris pakutavat kohvi. Lisaks käsitletakse töös üldistavalt tegureid, mis mõjutavad organisatsioonide ja nendes töötavate inimeste eetilisust. Kohv...
Tallinna Ülikool Kommunikatsiooniteooria Grupimõtlemine Irving Jarvis´e järgi Tallinn 2011 Sissejuhatus "Grupimõtlemise" termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971. Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse. Peale selle hukutava sündmuse USA ajaloos, on olnud ka teisi traagilised sündmusi. Näiteks sai tragöödiaks Pearl-Harbor`i sõjaväelise baasi mittevalmisolek Jaapani rünnakuks Teisel maailmasõja ajal. Tulemuseks oli atakk, mis viis hukule 18 laeva, 170 lennukit ja 3700 inimest. Peale selle, hiljutises USA ajaloos oli ka sõja eskalatsioon Vietnamis. Tulemuseks oli see, et sõjas hukkus 46 500 ameeriklast ja rohkem kui 1 miljoni vietnamlase...
Apaatia-tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Selle puhul puudub igasugune emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmustele. (õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häir...
Organisatsioonikäitumine I KT 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused; juhtumite (situatsioonide) analüüsid; küsitlused; eriuurimused; eksperimentaalsed uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud. 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Melanhoolik Tujukas, ärev, pessimistlik, tagasihoidlik, ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne) Koleerik Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik Sotsiaalne, jutukas, muretu, liider...
Organisatsioonikultuuri roll mitteametliku konflikti lahendamisel- Di Pietro, Di Virgilio Paljud uurijad ilma kahtlusteta kinnitanud, et eeskirjad on olulised lahendamaks töökohal esinevaid konfliktsituatsioone. Konflikti protsess on suuresti mõjutatud organisatsioonikultuurist. Väiksem grupp uurijaid on uurinud ka organisatsioonikultuuri mõjusid erinevatel viisidel konfliktide lahendamisel, eelnevate uuringute korral ei ole tehtud võrdlevat uuringut mitte- ametlikes konfliktide lahendamise situatsioonides. Selles uuringus uuritaksegi konflikti tüüpe ja konfliktide arvu organisatsioonis eesmärgiga uurida suhet organisatsioonikultuuri ja käitumisnormide vahel, ehk kuidas lahendatakse konflikte nö mitteametliku reeglistiku järel. Ankeet anti 68 töötajale avalikus sektoris. Tulemused näitasid, et on seos organisatsioonikultuuri ja käitumisnormide vahel. Selle stsenaariumi järgi saab ametlik probleemide lahendamise reglement kõigest sisutü...
+MILLINE ÕPPIJA MA OLEN? Milline õppija ma olen? See küsimus paneb mind mõtlema. Minu, kui õppija eesmärgiks on lõpetada gümnaasium ja minna edasi õppima oma unistuste eriala. Et seda saavutada, pean ma õppimise juures kõige tähtsamaks kolme punkti, mida ma alati meeles pean : kohusetundlikkus, eesmärgid ja tahe. Õppijana olen kohusetundlik. Üritan alati vajalikud hindelised tööd ja kodused ülesanded ära teha. Kohusetundlikus on omadus, mis igal õppijal peaks olema. See viib edasi ja arendab oskust iseseisvalt tööd teha. Pean õppimise juures oluliseks detailidesse süvenemist. Näiteks võin tuua näiteks matemaatika ülesande lahendamise, et tehte vastus kätte saada, tuleb tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele ja reeglitele, olgu selleks reegliks kas või ,,miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees" või klassikaline ,,korrutan, jagan, liidan, lahutan" , ilma sellistele detailidele mõtlemata on võimatu tulemus saavutada. Tuleb tähe...
Elisabeth Emily Rosenberg Kriminaalsete kuritegude tõttu karistatud inimeste internetikasutamise harjumused võrreldes karistamata inimeste harjumustega Internetis erinevatel lehekülgedel käimine või otsingusüsteemide puhul märksõnade kasutamine annab küllaltki hea pildi sellest, milline on konkreetne inimene tema huvid, oskused, eelistused, harjumused ja muu. Samuti aitab see ennustada, millest inimene võiks huvitatud olla. Taolist strateegiat kasutavad juba paljud, näiteks Facebook ja Google. Meediasse ilmub aeg ajalt artikleid näiteks Facebooki teemal: Breivikul pole Facebooki kontot või sarimõrvarid/psühhopaadid tunneb ära selle järgi, et nad ei kasuta internetis sotsiaalvõrgustikke. Samas on tõenäoline, et kriminaalse taustaga inimeste interneti kasutamise eesmärgid on teised. Näiteks kasutavad nad internetti selleks, et välja otsida või valida oma uued ohvrid. Eelkõige võiks see olla seksuaalkurjategijate puhul, kes lepivad ko...
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest k...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-sta...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 26.09 Juhtimine ja autoriteet, võim Organisatsiooniteooriad juhtimisteooriad I koolkond (u 100a tagasi) isiksuseteooriad (millised isiksuse omadused peaksid olema juhil, et olla efektiivsemad oma töös) bürokraatia, tööstuse tekkimine, organisatsioonide vormide arenemine. --> karisma, enese kehtestamine, domineerimine, loominguline mõtlemine, enesekontroll, loogiline mõtlemine, püsivus jne. - 360-kraadi tagasiside juhile antakse tagasisidet tema omaduste kohta, uuritakse juhi omadusi, seostatakse firma edu või ebaeduga. Eestis raske läbi viia, sest pole piisavalt firmasid, kus on palju alluvaid kolleege ja ülemusi. II koolkond (u 1950ndad) käitumispõhine teooria (biheivoristlik). Juhtide isikuomadustest ei piisa, juhid käituvad erinevates situatsioonides erinevalt. Ohio ülikoolis 40ndatel-50ndatel läbi viidud uuringud algatav või hooliv stiil. - Tennenbaum ja Schmidt (1973): ee...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega. Igapäevase tegevuse analüüs Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele 1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2. Inimese tegevu...
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki,...
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
Grupp – Inimkooslus mille moodustavad kaks või enam inimest kes mõjutavad üksteist suhtlemise kaudu. Mikrogrupp – ehk väikses grupis on liikmete arvu tõttu kõigil grupiliikmetel võimalik üksteisega vahetult suhelda Makrogrupp – ehk suureks grupiks peetakse gruppi mille liikmete arvu tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline Esmane grupp – liikmete vahel on emotsinaalne lähedus Teisene grupp – inimestevaheline side nõrgem, suhted pole nii isiklikud Norm – õpitav ja järgitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumisviisi konkreetses olukorras Lapse õigused – Õigus elule ja arengule , võrdne õigus saada abi ja hooldust, õigus privaatsusele Lapse kohustused – Peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, peab aitama oma abivajajaid vanemaid, koolikohustus Roll – jagatud ootused inimese käitumise kohta Grupi survele vastu seismine – enesekindlus, kriitiline analüüs, enda arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kin...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes t...
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist. Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest. Vaat...
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid Aine maht 3 EAP Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 1 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 JUHI ROLLID David & Frank Johnsons jagavad rollid: Informatsiooni ja arvamuse andja pakub fakte, arvamust, soovitusi ja asjakohast informatsiooni et kergendada grupi tööd. Informatsiooni ja arvamuse otsija küsib teiste grupiliikmete faktide, info, arvamuse, ideede ja tunnete järele et kergendada grupi tööd. Algataja eesmärkide ja ülesannete ettepanekute tegija, et algatada tegevus grupis Suuna andja arendab plaani kuidas jätkata ning ülesandeid täita. Kokkuvõtja teeb kokkuvõtteid. Koordinaator toob välja seoseid erinevate ideede vahel, harmoniseerib erinevate alagruppide ühistegevust. ...
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid Sisekeskkond: · Eesmärk o organisatsiooni poliitika; o organisatsiooni strateegia. · Inimesed: o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused; o juhtimisstiil. Väliskeskkond: · Majanduskeskkond majanduslikud tingimused, mille raames organisatsioon tegutseb: o Majanduskasv o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, glob...
Roll, Selle olemus Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on õiguste, kohustuste ja mõjuvõimu koostoime. Roll eeldab erinevat käitumist ja avaldab mõju inimese käitumisele, kujundades sageli isiksuse püsiva suhtlemisstiili. Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist. Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, se...
Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärg...
Organisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ...
Sõpruskonnad, kambad ja jõugud Iga inimene võiks olla grupis oma sõprade või tuttavatega. Kõik vajavad suhtlust teiste inimestega. Ilma suhtluseta on väga raske elada. Sõpruskonnad koosnevad üldiselt heatahtlikest ja sõbralikest inimestest, kes vajavad üksteise sõprust. Sõpruskonnas on tavaliselt mingisugune organisaator, kes on teistest aktiivsem ja vahest korraldab ka kohtumised. Sõpruskonnad tekivad enamasti näiteks trennides või klassides ning neid võib peamiselt näha koolides. Kamp on juba hoopis teine teema. Seal ei ole oluline teada kõiki liikmeid, peaasi, et tunned liidrit ja teil on hea suhe. Kambas otsustab liider kõik: tegevuse, kohtumiskoha ja liikmed. Kamba tegevusteks võivad olla näiteks pisikuriteod, vandalism või muud pisemad seaduserikkusmised. Jõuk on hoopis teine asi, kui kaks eelmist. Jõuk tuleb kokku, et teha midagi kurja. Jõuk on organiseeritud kuritegevuslik organ...
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon APA Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused: a. James: usuline kogemus hõl...
Kas valida eraklikkus või kampakuulumine? Alates hetkest, kui inimene maailma sünnib, kuulub ta perekonda. Vanemaks saades läheb ta lasteaeda ning kuulub sealsesse inimeste rühma. Kooli minnes avardub taas tuttavate ringkond ning noor inimene saab nimetada üha enam gruppe kuhu ta kuulub. Võib öelda, et inimene ei ole iialgi maailmas üksinda-vähemalt ühte kampa saab ta end ikka liigitada. Kui inimene ei kuulu kuhugi, on võimatu ka tema eksistents. Kuid kas iga grupiga käib kaasas ka kambavaim, mis tähendab seda, et inimesed tegutsevad ja muudavad enda käitumist kindla eesmärgi saavutamiseks või on mõnel puhul targem hoida omaette ja olla teistest inimestest vaimselt ära lõigatud? Tänapäeva ühiskonnas on noorte seas väga populaarne liikuda ringi suurtes kampades, mis osadel puhkudel võib olla tingitud küll samadest huvidest, kuid mõnel puhul võib olla tegu lihtsalt kambaga, kes peavad end teistest...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal...
Sotsiaalpsüholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalsed suhted toimuvad alati kontekstis, mis võib meid paljudel viisidel mõjutada. Kontekstid hõlmavad kultuuri, keskkonda, sotsiaalseid gruppe. Füüsilised kontektsid- keskkonnapsühholoogia, kuidas mõjutab inimest ruum. Milliseid sõnumeid annab edasi ruumispaiknemine võimu ja kontrollisuhete kohta? Sotsiaalsed kontekstid- Sotsiaalsete toimingute aluseks on sotsiaalsed mehhanismid. Stsenaatium siia alla kuuluv mõiste, selle mõiste kujundasid Schank ja Abelson. Nad väidavad, et suure osa sotsiaalse aktiivsuse korral kasutame toimingute planeeritud järjestusi, kus kõik on reguleeritud ja ette kavatsetud nagu näidendi tsenaariumis. Restoranis on igaühel kohustused tuttavad, kui inimesed ka üksteist ei tunne. Schank ja Abelson väitsid, et nii toimub seetõttu, et kõik osalejad toimivad ühe ja sama iseenesestmõistetava stsenaariumi kohaselt nning teevad seega võimalikuks sujuvalt reguleeritud suhtlem...
Isiksus ja ühiskond. Ühiskonna all mõistame kõikehaaravat sotsiaalset ühendust, millesse inimene kuulub. Kõik ühiskonnad on iseloomustatavad ühiste tunnustega : -ühiskonnad on vertikaalselt üles ehitatud, -ühiskonnad on horisontaalselt liigendatud, -neil on kultuuriline pealisehitus, -neile on omane sisemine dünaamika. Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum. Sotsiaalsed grupid Sotsiaalsed grupid. sotsiaalsed grupid - inimeste hulk, kes on omavahel vastastikustes suhetes. sotsiaalset gruppi kui sotsiaalsete persoonide tuntavat, struktureeritud, püsivat kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõtt...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Maarja Malva JUHTIMISPRAKTIKA AS ARU GRUPIS Praktikaaruanne Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindus...
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja ...
annaabi.ee 
