Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane infotööga seotud töökohtade domineerimine 3.Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga 4.Ruumiline pearõhk infovõrkudel 5.Kultuuriline semiootilises tähenduses infohulga suurenemine 3.Mis on infokirjaoskus? Infokirjaoskus (information literacy) on teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. 4.Miks on infokirjaoskus tänapäeval oluline? infovajaduse äratundmine; sobilike infoallikate määratlemine; edukate infootsingu strateegiate kasutamine; infoallikate leidmine ja valik; informatsiooni ja infoallikate hindamine; leitud informatsiooni korrastamine; informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks. 5. Mis on informatsioon? Informatsiooni hankimise ja -otsinguga lahutamatult seotud mõiste on "informatsioon"'. Termin informatsioon on pisut erineva
o Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) o Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms) 1 · Publitseerimata (käsikirjalised materjalid) 11. Mis on infovajadus? · Teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. 12. Millised on infovajaduse ajendid? · Tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) · Sotsiaalsed (kuuluvus- ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne) · Füsioloogilised (nälg, janu jne) 13. Millised on infovajaduse tüübid? · Argielu infovajadus argieluga seotud info · Vaba aja infovajadus vaba aja veetmise ja harrastamisega seotud info · Erialane infovajadus õppimise ja tööga seotud info · Kodaniku infovajadus kodanikuks olemisega seotud info 14
· Korratsab ja töötleb infot · Kasutab ning eristab infot INFOKIRJAOSKUSE KOMPONENDID · Sissejuhatus · Infovajadus ja päring · Infoallikad · Viiteinfoallikad · Infootsing · Infoallikate hindamine · Info kasutamise reeglid KOKKUVÕTE · Tulemuslik informatsiooni otsing nõuab üha enam teadmisi ja oskusi infole juurdepääsu vahenditest ja viisidest · Teadmised ja oskused infokirjaoskuse vallas sisaldavad terve rea omavahel seotuid toiminguid infovajaduse äratundmisest kuni info kasutamiseni KASUTATUD KIRJANDUS · V, Sirje. U, Anne. K, Anneli. U, Elviine. Sissejuhatus infokirjaoskusesse. Eesti e-Ülikooli minikursus. allikas: http://www.hot.ee/werro24/, kasutamise kuupäev: 27.09.2016 · Virkus S.(2009) Info hankimise ja otsinguprotsess. Tallinna Ülikool. allikas: https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%2 0hankimise%20ja%20otsinguprotsessi%20uurimisest/infokir jaoskuse_uurimise_arengust.html
· artiklite käsikirjad · teaduslike tööde aruanded · Vahendusdokumendid: bibliograafilised nimestikud referaatväljaanded (sisaldab nii kirjet kui sisukokkuvõtet) signaalinformatsiooni väljaanded (sisaldavad ainult autorit ja pealkirja) · Registrid: autoriregister aineregister permutatiivregister (välja toodud kõige olulisemad märksõnad allika sisu kohta) viidete register Infovajaduse olemus ja analüüs. Infovajadus on infohulk, mille puudust inimene teatud situatsioonides tunneb. Päring on sõnaliselt väljendunud (teadvustatud) vajadus või soov. Infovajaduse lahendamise eeldused on vajalik informatsioon, infoasutused, infoallikad, üksikisiku motivatsioon ja koolitus. Infovajaduse liigid: - praktiline infovajadus (argielu probleemid), - üldine infovajadus (seotud osalemisega sotsiaalses elus)
22. September 2010 Gina Kilumets ... moodustub kogumist: teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Infovajaduse äratundmine Sobivate allikate määratlemine Edukate infootsingu strateegiate kasutamine infoallikate leidmine ja valik informatsiooni ja infoallikate hindamine leitud informatsiooni korrastamine informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks Digitaalne kirjaoskus (digital literacy) võime mõista ja kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis.
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne uudises ei ole arvamusi, lugejale antakse kogu
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne uudises ei ole arvamusi, lugejale antakse kogu vajalik info,
On teada, et eestis elev venekeelne elanikkond ei tarbi eriti eestikeelset meediat. Saadakse teavet Venemaa telekanalitest ja venekeelsetest uudisteportaalidest. 2007 aasta aprillisündmused näitasid, kui suur jõud on massimeedial inimeste käitumise kujundamisel. Seda isegi siis, kui tarbija elab teises riigis. Konkreetse näite puhul on see Eestis elav venekeelne inimene. Suured muutused on toimunud ka Eesti meedia struktuuris. Järjest enam inimesi rahuldab oma esmase infovajaduse interneti vahendusel. Paberlehe tellimine on osutunud kas ebamugavaks või kalliks, eriti praeguses olukorras, kus inimesed jäävad sadade kaupa töötuks. Noored inimesed aga leiavad, et internet on lihtsam ja mugavam viis uudiseid lugeda. Lisaks sellele on võimalik igat artiklit kommenteerida nind teiste lugejatega diskuteerida. Internet mõjutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Lisaks kõigele sellele on võimalik ka lugejal endal info loomises või vahendamises osaleda
Seda tüüpi uuring annab info, mis hõlbustab õige talitusviisi valikut. Otsustusuuringu tulemusel saab vastuse küsimusele milline võimalus on parim ning firma võib näiteks kontrollida iga reklaamikampaania toimet, edastades eri sõnumeid kas väikesele tarbimisrühmale või hoopis teleprogrammis. 4. TURUNDUSUURINGU ETAPID Turundusuuringu protsessi käsitletakse etappide kaupa. Nendeks etappideks on infovajaduste määratlemine, eesmärkide ja infovajaduse täpsustamine, teabeallikate piiritlemine, infokogumisviiside leidmine, väljavõtukogumi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste esitamine ning tõlgendamine. 5 Turundusuuring Uuringu käigus tegutsevad juhid ja uurijad ühiselt. Juht teab paremini, mida tuleb teha,
Arvan, et infopädevust saab endas arendada iga inimene, sest tegemist on niivõrd laia valdkonnaga, et on võimatu kõigega täiesti kursis olla. Erinevaid andmebaase on tohutult, infootsingu ja infoallikate kursus küll aitas tähtsamatega tuttavaks saada, kuid tihti jääb paarist otsinguülesandest väheks, et täielikult tutvuda pakutavate võimalustega. Seega on infopädevus oluline oskus, mida täiendatakse elu jooksul. Infoallikate ja infootsingu kursus pani mind mõtlema iga inimese infovajaduse peale ning aru saama, et korrektne ja põhjalik otsing ei piirdu üksnes Google’ga. Sain teadlikuks mitmetest andmebaasidest, millest varem teadlik ei olnud ning mida kavatsen kindlasti tulevikus kasutama hakata. 21. sajandil on peaaegu kogu informatsioon üpris lihtsalt ligipääsetav, kuid infopädevust on vaja, et õigeid asju otsida neile mõeldud kohtadest. Seega on mõisted infovajadus ja infopädevus seotud, sest kui informatsiooni otsides tekib probleeme, ei saa
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22
· Vanimas eestikeelsed plakatid pärinevad 17. sajandi teisest poolest. · Lugemisvarana tähtis kalenderperioodika. Ilmselt ilmus esimene eestikeelne kalender 1720. aastal. Säilinud on kalender aastast 1731. · Kuni 18. sajandi lõpuni ilmus vaid üks kalendrisari (väljaandjaks J. Köler Tallinnast). · 1830. aastal ilmus juba 6 kalendrisarja. Kalendrite tiraazid olid üsna suured ja see näitab nende populaarsust. Kalender rahuldas talurahva infovajaduse. Seal olid kirjas kõik peamised tähtpäevad, laadapäevad, postijaamade vahemaad, kaalud ja mõõdud. Väga oluline oli ka nn kalendrisaba, mis sisaldas vaimulikku lugemisvara, hiljem ka kirjanduspalasid, õpetusi, nõuandeid, nalju, populaarteaduslikke kirjutisi. Esimesed kalendrid olid ajalehe asemel, seal kirjutati ka sündmustest mujal maailmas. S 2 Eal oli ka palju õpetlikku
On teada, et eestis elev venekeelne elanikkond ei tarbi eriti eestikeelset meediat. Saadakse teavet Venemaa telekanalitest ja venekeelsetest uudisteportaalidest. 2007 aasta aprillis�ndmused n�itasid, kui suur j�ud on massimeedial inimeste k�itumise kujundamisel. Seda isegi siis, kui tarbija elab teises riigis. Konkreetse n�ite puhul on see Eestis elav venekeelne inimene. Suured muutused on toimunud ka Eesti meedia struktuuris. J�rjest enam inimesi rahuldab oma esmase infovajaduse interneti vahendusel. Paberlehe tellimine on osutunud kas ebamugavaks v�i kalliks, eriti praeguses olukorras, kus inimesed j��vad sadade kaupa t��tuks. Noored inimesed aga leiavad, et internet on lihtsam ja mugavam viis uudiseid lugeda. Lisaks sellele on v�imalik igat artiklit kommenteerida nind teiste lugejatega diskuteerida. Internet m�jutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Lisaks k�igele
8. Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad Vastus: Teaduslik kommunikatsioon- Brian C. Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Bibliomeetria- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine- Brian, Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Üldkäsitlused- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry 9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: -suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega -suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Seda suunda nimetatakse information retrieval. 10. Infoteaduse seos teiste teadusvaldkondadega: loodusteadused, tehnikateadused, sotsiaalteadused Vastus: Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus ja on seotud paljude teadusvaldkondade ja distsipliinidega.
Kasulik info: - korrektsus - õigeaegsus - terviklikkus - olulisus Infosüsteemide liigid: - Ülekannete töötlussüsteem (TPS) - rutiinsete ja jooksvate tegevuste lihtsustamiseks firma sees. - Juhtimise baasiinfosüsteem (MIS) - kogub ulatuslikke andmeid, summeerib ja seab and juhtidele vajaliku vormi. - Otsustamis toetav süsteem (DSS) - automaatselt otsib ja töötleb juhi jaoks konkreetse otsusega soetud info. - Tippuhtide infosüsteem (EIS) - tippjuhtkonna infovajaduse rahuldamiseks. 18 - Infosüsteemi loomine - kompleksne protseduur, mis algab infovajaduse kindlaksmääramisega ning vatsavate eesmärkide püstitamisega, mille loodav süsteem peab vastama 19 Personalijuhtimine Personalijuhtimise eesmärk on tagada suurim tulemuslikkus nii töötajate, firma kuika ühiskonna seisukohalt. Personalitöö valdkonnad:
.41 2.Sundeksemplariseadus Eesti Vabariigis.............................................................................42 3.Inforessursside valiku põhimõtted. ...................................................................................43 INFOTEENINDUS...................................................................................................................45 1.Raamatukogu poolt pakutavate infoteenuste iseloomustus................................................45 2.Infovajaduse väljaselgitamise ja uurimise meetodid..........................................................46 3.Päringuintervjuu tähtsus infoteenindusprotsessis. Teenindaja suhtlemisoskuse osa selles. ...............................................................................................................................................47 4.Raamatukogu- ja infoteenuste muutumist mõjutavad tegurid............................................48 5
- iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid, - hinnata ettevõtte tegevust; - planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid vastuseid kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Samuti tuleks teada, et kasu majandusarvestusest väljendub koos teiste kasutoovate tegevusaladega. Majandusinformatsiooni kasutajad erinevad üksteisest infovajaduse poolest ning igal majandusinfo tarbijal on info suhtes omad spetsiifilised nõuded tulevavalt sellest, kas tegemist on info sise- või välistarbijaga. Tavaliselt on infotarbijad huvitatud: 1. Ettevõtte tulukusest. 2. Ettevõtte maksevõimest. 3. Ettevõtte jätkusuutlikkusest. Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012 Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine eeldab: algteadmisi raamatupidamisest seaduste tundmist
pealkiri (võimalusel), intervjueerija nimi, intervjuu liik, toimumise koht ja aeg. Elektrooniliste allikate puhul peab allika identifitseeritavus olema tagatud. Lisaks allikakirje tavalistele osadele (autor, pealkiri) peab viide elektroonilisele allikale sisaldama materjali täpset internetiaadressi. Elektroonilisele allikale viidates tuleb märkida allika kasutamise kuupäev. Näide: PRIA maine ja klientide infovajaduse uuring 2015 (2015) Põllumajanduse Registrite ja Informat- siooni Amet [http://www.pria.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/PRIA_aruanne_2015_kokkuvote_k odulehele.pdf] 10.10.2015 9 2.1.7 Lisad Materjalid, mis täiendavad töö põhiosa ja pakuvad võimalust probleemiga põhjalikumalt tutvu- da, esitatakse lisas. Näiteks algandmed, tabelid, fotod, arvutiprogrammid ja graafikud. Lisas
Sel juhul rakendatakse ühesugust turundusmeetmestikku kõigi kaubaostjate sarnaste vajaduste rahuldamiseks. Tegelikkuses on turud enamasti heterogeensed, ja sel juhul on mõistlik turud jaotada osadeks. 6 2.3. Turu-uurimine Turundusuuring (marketing research) on turundusotsuse langetamiseks tarviliku info süvauurimine. Turundusuuringu etappideks on infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine, väljavõtukogumi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste interpreteerimine. Uurimistöö kaks olulisemat valdkonda on turupotentsiaali ja firma müügipotentsiaali prognoosimine. Turupotentsiaal (market potential) on toote suurim võimalik kogus, mida kõik pakkujad suudavad müüa määratletud tarbijarühmale mingi ajavahemiku jooksul
Sissejuhatus Infoteadusesse Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest). Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija Infoteadused uurivad informatsiooni kui füüsikalist semantilist, statistilist, jne nähtus
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?
Pidevalt muutub informatsiooni universum, kus raamatukogu-ja infotöötajad töötavad. Informatsiooni tõus toob endaga kaasa teisi ameteid, mis tegelevad informatsiooniga ja nad muudavad piire ja konkurentsi reegleid. Informatsiooni maailm teeb läbi suuri muudatusi ja raamatukogu-ja infotöötajad peavad sellega kaasa minema. LIS valdkonnaks on informatsiooni probleem tõukejõud, mis sunnib indiviidi analüüsima olukorda, milleks ta infot kasutab ja vahendaja indiviidi ning infovajaduse ning info salvestuse vahel. Seda probleemi põhjendab eksperiment- kasutaja otsib informatsiooni kognitiivse vajaduse rahuldamiseks ning infosalvestus sisaldab võimalikke lahendusi sellele vajadusele. See on kognitiivne protsess ning info kasutus ja relevantsus on situatsioonilised. Kuigi infoprofessionaalid ja raamatukogud täidavad ka teisi ülesandeid on informatsiooni probleem keskseim ning defineerib elukutse valdkonda.
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal- kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti
1.Mittejuhuvalimid 1)Omaotsustuslik valim 2)Mugavusvalim 3)Kvootvalim 4)Lumepallivalim 1.Küsitluslehe koostamise juhised ja kasutatavate küsimuste liigid.(õpik lk 312-316) Küsimustiku struktuur: 1)Sissejuhatus 2)Ankeedi täitmise juhend 3)Küsimused, mille abil püütakse koguda vajaminevat informatsiooni 4)Vastaja profiil – andmed vastaja kohta, nt sugu, vanus Küsimustiku koostamise põhietapid: 1)Infovajaduse täpsustamine 2)Küsimuste sisu määratlemine 3)Vastuse formaadi määratlemine 4)Küsimuste sõnastamine 5)Küsimuste järjestamine 6)Küsimustiku kujundamine 7)Küsimustiku testimine 1.Turu-uuringute etapid. (pikemalt õpik lk 307) 1)Uuringuprobleemi määratlemine 2)Uuringu eesmärkide püstitamine 3)Teabeallikate määratlemine 4)Andmete kogumise metoodika 5)Valimi määratlemine 6)Andmete kogumine
etappide arvu, seda vastavalt protsessi detailsusele. Etappide sisu ja hulk sõltub konkreetsest uuringutüübist. Sejuures on teatud põhietapid kohustuslikud ja hädavajalikud. Probleemi defineerimine ja eesmärkide püstitus Informaalne uuring Situatsioonianalüüs, hüpoteeside püstitus, infovajaduse määramine Teabeallikate määramine Formaalne uuring On teiseseid andmeid piisavalt? JAH! EI! Esmaste andmete kogumismeetodi valik Teiseste andmete kogumine Valimi määramine Andmete kogumine
kes on antud toodete tõenäolised ostjad (teenuste kasutajad), kas neid on piisavalt palju ja nende ostujõud piisav (mõjutab kasumiläve!), kuidas nad antud toodet (teenust) hindavad, kuidas nendeni jõuda. kas ja kuidas on nende vajadused juba rahuldatud. Turu-uuring tuleks teha enne, kui käivitada uus ettevõte või projekt. Turu-uuringu tüüpilise etapid on: turundus- ehk äriidee genereerimine (sobib ajurünnakuna) tööhüpoteesi kujundamine infovajaduse määramine teiseste infoallikate uurimine esmaste infoallikate uurimine andmete töötlemine, analüüs ja interpreteerimine tööhüpoteesi kontroll (kui ei sobi, tagasi etappi b > uus hüpotees) turundusplaani (äriplaani, strateegia) koostamine Turundusplaan tuleb seostada finantsplaaniga ja kavandada konservatiivselt!
Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele. 1.Mis on informatsiooni, teadmise ja teadmuse erinevused. Tooge näiteid. *Informatsiooni- Infojuhtimise eesmärk on tagada teabe salvestamine ja kättesaadavus, tagada õige informatsioon, õigel ajal ja kohas. Keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele. Koostisosadeks peetaks: infovajaduse väljaselgitamist; info hankimist erinevatest allikatest; infotoodete ja –teenuste arendamist, mis toetavad otsuste vastuvõtmist; keskkonnaseiret jne. *Teadmiste juhtimine tähendab praktikas teadmiste jagamise soodustamist. Praktikas määratletakse teadmisi enamasti kui vaikivaid teadmisi. *Teadmuse - teadmusjuhtimise eesmärk on seotud tihedamalt organisatsiooni tulemustega. Teadmusjuhtimine kasutab terminoloogiat ja tehnikaid, mis on laenatud infojuhtimisest.
planeerimis- ja aruandlussüsteemi dokumentatsiooni koostamine. IV Aruandlussüsteemi toetava andmetöötluse tugisüsteemi kujundamine andmetöötlusvahendite valik tarkvara ja riistvara osas; projekti- ja tarkvaraarenduse põhimõtete kindlaksmääramine. Erinevatel juhtimistasanditel vajaminev informatsioon erineb aga üksteisest info objekti suunitluselt, agregeerituse astmelt, ajaliselt raamilt jt momentidelt. Juhtimistasandi ja infovajaduse seoseid kajastab tabel 1. Tabel 1. Infovajadus erinevate juhtimistasandite lõikes 1. Ettevõtte omanikud Planeerimine Visiooni ja tegevussuundade eesmärkide kujundamine Delegeerimine Visiooni teostamine Jälgimine Visiooni teostamise efektiivsus Planeerimise ajaline raamistik Väga pikaajaline
Turu-uuringu tüüpilise etapid on: turundus- ehk äriidee genereerimine (sobib ajurünnakuna) tööhüpoteesi kujundamine infovajaduse määramine teiseste infoallikate uurimine Konkurentsistrateegia ei ole dogma: seda võib vajadusel muuta. esmaste infoallikate uurimine Sõltumata valitud konkurentsistrateegiast ei tohi unustada arendustegevust andmete töötlemine, analüüs ja interpreteerimine (R&D), sest konkurendid ei maga
mõjustatus ühiskonnast; inimene teeb valikuid ühiskondlike struktuuride raames lähtuvalt üldistest tavadest ja normidest ● Osalemine sotsiaalsetes gruppides ja võrgustikes on määratud grupi omaduste ja sotsiaalse võrgustiku struktuuriga Kaasagne ühiskond ning info- ja sotsiaalteadus Infoteadus: sotsiaalteadus, mis uurib info vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu tegureid ja seaduspärasusi sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Hõlmab ka raamatukoguteadust, raamatuteadust, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadust. Teadus info edastamisest loojatelt tarbijatele. Eesmärk: luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, info hankimise viisidest jne. Peamiselt tegeleb eelkõige salvestatud info tõhusa edastamisega. Infoteaduse funktsioonid:
kuidas formaliseeritakse kliendi uuringuprobleem ja sõnastatakse uuringu terminitega (ehk formuleeritakse statistiline ülesanne), ning ankeet realiseerub kasutamisega küsitlustööl. Ankeedi koostamine on väga vastutusrikas tegevus, millest oluliselt sõltub uuringu õnnestumine. Küsimustiku koostamisel eristatakse üldjuhul kaheksat etappi, mida alljärgnevalt käsitletakse ka lähemalt: 1. infovajaduse täpsustamine 2. küsitlusmeetodi valik 3. küsimuste tüübi määratlemine 4. küsimuste sõnastamine 5. küsimuste järjestamine 6. ankeedi visuaalne kujundamine 7. eelküsitluse teostamine 8. lõpliku ankeedi kinnitamine. Infovajaduse täpsustamine Et paremini kindlustada uuringu eesmärkide saavutamine, on vaja enne ankeedi koostamist täpsustada varem määratud infovajadused. Liiga tihti ei pea uurija vajalikuks seda teha ning hiljem selgub, et paljud küsimused ei
Sest see on kõige alus 2. Uuringu eesmärgipüstitus mida ja miks soovitakse avastada 3. Teabeallikate määratlemine kas teisesed või esmased allikad 4. Andmekogumismeetodi valik kuidas vajaminevaid andmeid koguda ning luua selleks vajalikud vahendid 5. Valimi määramine keda ja millal uuritakse 6. Andmete kogumine 7. Andmetöötlus ja analüüs 8. Tulemuste tõlgendamine ja esitamine · Kvantitatiivuuringud · Küsitluse koostamise etapid: 1. Infovajaduse täpsustamine millist infot täpselt vaja on? Millisele sihtgrupile ankeet on ette nähtud? Millist kommunikatsiooni kasutatakse 2. Küsimuste sisu määratlemine 3. Vastuse formaadi määramine avatud vastusega, kinnise vastusega 4. Küsimuste sõnastamine 5. Küsimuste järjestamine 6. Küsimustiku kujundamine 7. Küsimustiku testimine · Vaatlus info inmeste käitumise kohta. · Avatud või varjatud inimene teab või ei tea
Controlling on kui organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon, mille eesmark on eelkõige majandustulemustele suunatud planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisusteemi infoga kindlustamine. Controllingu uhe levinuma meetodina kasutatakse tasakaalus mõõtmismudelit. Controllingu ulesanded: 1) Ettevõtte tulemuste planeerimise ja kontrollisusteemide arendamine ja koordineerimine. 2) Ettevõttesisese arvestussusteemi juurutamine ja arendamine. 3) Infovajaduse ja infoedastuse koordineerimine. 4) Planeerimise ja kontrollimetoodikate valjatöötamine ja arendamine. Controllingususteem integreerib planeerimise, infovarustuse, kontrolli, analuusi, operatiivjuhtimise, mille kadu tagatakse vajaliku info juhtimisotsusteks organisatsiooni eri tasanditel. Eesmargid kooskõlastatakse ja tulemused seotakse vastutusega. Controllingut ei või samastada kontrolliga, sest controlling on palju laiem mõiste. Eesti keeles on sarnane
juhtimisotsusteks vajal. info org. eri tasandi juhtidele. Controllingu üldine eesmärk - tagada põhimõtte "õige info õigel ajal õiges kohas" teostumine. Erinevad autorid käsitlevad controllingut kui: · juhtimist abistavat funkts.; · iseseisvat juhtimisfunkts.; · omaette juhtimiskontsepts. Controllingu ül. eesmärgist tulenevalt: · e/v tulemuste plan.- ja kontrollisüsteemide arendam. ja koordin.; · e/v sisese arvestussüsteemi kujund. ja arendam.; · kasumi arvestuse infovajaduse ja infoedastuse koordin.; · plan.-, kontrollimeetodite ja -süsteemide ning vastava org. skeemi väljatöötam. Controllingu juhtimislik ül. - hälvete, jääktulu ja e/v koondtulemuste anal. alusel juhtimisotsuste väljatöötamine firma kõigile juhtimistasanditele. Controllingu põhiül. anglo-ameerika keeleruumis: integreeritus teiste juhtimisfunkts-ga, sisald. endas plan., org. allüksuste koordin., kommunikatsiooni, hindam., otsustam., mõjutamaks töötajaid tegutsema org. eesm
ja kontrollib keskastme juhtide tööd. Tippjuhi info jaoks vajalikud andmed omavad väärtust pikema perioodi vältel (1-st 5 aastani või rohkem). Tema puhul on tegemist kõrgema astme otsustamisega, mis nõuab kõrge taseme kogemust ja teadmisi. Teadmise jaoks vajalik informatsioon pärineb tavaliselt väljastpoolt organisatsiooni (n: konkurentide tegevus; klientide käitumine; üldine majanduslik ja/või poliitiline seis) ja puudutab ka organisatsiooni enda hetkeseisu ja võimekust. Infovajaduse näiteid: millises suunas peaks organisatsioon arenema (milliseid tegevusvaldkondi muutma, juurde tooma)? kas minna täielikult üle e-õppele? Keskastme juht (middle manager) Tegeleb organisatsiooni tegutsemise jälgimise, parendamise; eelarvete täitmise kontrollimise, ressursside hankimise ja nende kvaliteedi tõstmisega jne, st taktikaliste küsimustega. Ta planeerib ja kontrollib tema alluvuses olevate esimese taseme juhtide tööd.
· milline on tööjõu voolavuse näitaja? · ülikooli lõpetanute arv võrrelduna sisseastunute arvuga või teiste kõrgkoolidega? Kõrgema astme (tipp-) juhtkond Jälgib pikaajalist perspektiivi planeerides järgmisteks aastateks. Tippjuhi info jaoks vajalikud andmed omavad väärtust pikema perioodi vältel (1-st 5 aastani või rohkem) Kõrgema astme otsustamine nõuab kõrge taseme kogemust ja teadmisi. Infovajaduse näiteid: · millises suunas peaks organisatsioon arenema (milliseid tegevusvaldkondi muutma, juurde tooma)? · täielik üleminek e-õppele? Andmete liikumine organisatsioonis (formaalne ja mitteformaalne suhtlus) Inimgruppides tegutsevate inimeste koostöö seisneb nii oma töö tulemuste kui andmete (mis võib samuti olla töö tulemuseks) vahetamises. Andmed liiguvad ametikohtade (rollide), täpsemalt nende täitjate vahel. Andmete liikumise vormid:
olulisemat. Kiirinfo on ebatäpne, aeglane aga aegub. Turunduse infosüsteemi (marketing information systems) all peame silmas meetodeid ja protseduure, mida kasutatakse turundusalaste andmete ja informatsiooni süstemaatiliseks kogumiseks, analüüsimiseks, säilitamiseks ning levitamiseks. Turunduse infosüsteemi ülesandeks on tagada turundusalaste otsustuste tegemiseks vajalik informatsioon. Infosüsteemi väljatöötamisel on otstarbekas sammude järjekord järgmine: juhtide infovajaduse selgitamine (ohud - infot küsitakse igaks juhuks või unustatakse midagi olulist küsida; efektiivsuse nõue - tulu olgu suurem kui kulu); vajalike andmete hankimine sise- ja välisallikatest ning spetsiaalsete uuringute abil; andmete töötlus ja analüüs; info toimetamine juhini, õigel ajal ja sobivas vormis. Siseinfo allikateks on: ettevõtte aruandlus (bilanss, käive, tulud, kulud), tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud, vabad võimsused), turustusosakond (ostjate ja konkurentide
1.2.3 CNB 2.1.2.4 Delfi 2.1.2.5 SWOT analüüs 2.1.2.6 Küsimustikud 2.1.2.7 Eelduste analüüs 2.1.3 Indi Ül Probleemi/idee püstitamine 2.1.4 G Ül Ühise teema valimine 2.1.5 Huvigruppide määratlemine 2.1.5.1 Huvigruppide identifitseerimine 2.1.5.2 Huvigruppide infovajaduse väljaselgitamine 2.1.5.3 Huvigruppide nõudmiste ja ootuste kindlakstegemine 2.1.5.4 Huvigruppide mõjutamise planeerimine 2.1.6 G Ül Huvigruppide loetelu 2.1.7 Projekti tulemuse üldine kirjeldus 2.1.8 Alternatiivide väljatöötamine 2.1.9 Alternatiivide hindamine 2.1.9.1 Otsustusmudelid 2.1.9.1
); Hind (Milline hind tuleks määrata?); Turustus (Kus ja kuidas tuleks turustada?); Toetus (Kuidas tuleks suhelda tarbijatega, veenmaks neid pakutavat ostma). Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele. 9. Turu-uuring Turundusuuring on turundusotsuse langetamiseks tarviliku info kogumine ja analüüsimine. Uuringu etappideks on infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine, valimi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste tõlgendamine ja esitamine. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi ning arengu andmeid. Võidakse kasutada esmast infot, mis on spetsiaalselt hangitud käsiloleva probleemi lahendamiseks, või teisest infot, mis
Kas antav vastus väljendab seda puuduvat informatsiooni, mida küsija taotles, või mitte, sõltub asjaoludest (sarnaselt kontingentsete lausete tõeväärtustele), ja see pole üldjuhul loogika uurimisobjektiks. D13.1. Küsimus (question) on abstraktne objekt (kokkuleppeline mõtlemise vorm), mis kutsutakse esile siis, kui esitatakse küsilause, mis määratleb võimalike vastuste hulga nii, et iga võimalik vastus rahuldab küsilauses väljendatud infovajaduse. Küsimuse püstitamine toimub keeles väljendatud küsilause abil, see toetub eeldustele või presupositsioonidele, mida enamasti otseselt ei väljendata. Ka presupositsioone on nimetatud eeldusteks, ent see pole täpne. Nii küsimusi sisaldavate kui ka küsimusi mittesisaldavate dialoogide korral on asju, mida otsesõnu ei väljendata, ent mille tõesust tuleb siiski eeldada, et dialoog saaks toimuda. Presupositsioonid jäetakse tavaliselt eksplitseerimata, ent
annaabi.ee 
