oma senise tähenduse ning Eesti riik peaks laiendama oma e- teenuste võrgustikku. Digitaalselt sõlmitud abielu tuleks võtta kasutusele, kuid peaks säilima ka traditsiooniline abielu registreerimine. 1.3 Miks peaks lugeja minu kirjatööd lugema? Mida ta siit saab? Käesolev essee paneb lugeja mõtlema selle üle, kas taoline lahendus on mõistlik otsus või peaks mõni e-lahendus jääma pelgalt mõtteks. 2 Sisu Eesti on paljudele riikidele eeskujuks just infotehnoloogiliste lahenduste osas. Meie e-lahenduste võrgustikust on õppida nii mõnelgi riigil. Järgmine samm oleks veel rohkem toiminguid kolida internetti. Järgnev essee analüüsib digitaalse abielu sõlmimise võimaluse kasutuselevõttu Eesti ühiskonnas. Miks mitte? Teadupoolest puudub suuremal osal eestlastest kindel usk teatud religiooni. See fakt on muutnud ka abiellumise tavapärasid. Traditsioonilisest kiriklikust laulatusest on saanud
infosüsteemi protsesse infosüsteemi muutmiseks vajalikku rahahulka infosüsteemi toimimisega seotud probleeme 1. Valige ÕIGE väide. Eksisteerib vajadus 1. Valige VALE väide. selliste spetsialistide järele organisatsioonis, kes: Tegevusdiagrammil: oskaksid infotehnoloogilisi lahendusi ainult luua algussündmuse (start) esitus ei ole kohustuslik oskaksid analüüsida vajadusi infotehnoloogiliste lahenduste peab olema esitatud protsessi lõpp (end) järele ning pakkuda välja lahendusi peab olema ainult üks algussündmus (start) oskaksid infotehnoloogilisi lahendusi ainult kasutada võib olla mitu lõppu (end) +2. Valige ÕIGE väide. 2. Valige VALE väide. Organisatsiooni eesmärgiks on:
ning kaugtöötaja arvutis avaliku IP aadressiga. ITspetsialisti koormamine kaugtöö lahenduse hooldamisega muutub sageli pudelikaelaks, mis võib segada firma igapäevaseid tööprotsesse. Näiteks kui firma töötajad asuvad mööda Eestit laiali ning kui kellelgi neist tekib kaugtöö lahenduse kasutamisel probleeme, siis võib kogu firma tööprotsess olla häiritud seni, kuni ITspetsialist töötaja juurde abi andma jõuab. Tekib küsimus, kas firma ITspetsialisti töö on infotehnoloogiliste tulekahjude kustutamine või tuleks keskenduda pigem olulisematele tegevustele, mis aitaksid tulevikus tulekahjusid ära hoida? Kas väikefirmal ongi otstarbekas palgal hoida oma ITspetsialisti? Teenusepakkujalt ostetud või renditud lahenduse kasuks räägib see, et on üks kindel partner, kes vastutab kogu lahenduse paigaldamise, toimimise, rünnete ärahoidmise, hoolduse ja klienditoe eest. Tasulistest lahendustest oleks mõttekas eelistada rentimist ostmisele: sellisel juhul pole
Miks ma soovin jätkuvalt Eestis elada? Eesti Vabariik on oma pindalalt väike ning ega ka rahvaarv ei ole märkimisväärselt suur. Lisaks sellele ümbritseb meid, Eesti kodanikke, ilus loodus ja vahelduvad aastaajad. Igati meeldiv koht, kus elada ja lapsi kasvatada. Ometi pole need ainsad põhjused, miks jääda Eestisse mõne soojema või eksootilisema riigi asemel. Eesti on maailmas eelkõige tuntud oma infotehnoloogiliste lahenduste poolest, millest omakorda on enim tuntud Skype. See on elu palju mugavamaks ja odavamaks muutnud, sest inimesed saavad läbi Skype'i tasuta suhelda. Ei saa ka mainimata jätta siinset Wifi leviala, mis võimaldab peaaegu igas söögikohas või muus avalikus kohas kasutada tasuta internetti. Pean viimast just üheks suurimaks Eestis elamise plussiks. Hea on teada, et riigis ringi liikudes on vajadusel internet ja sellega seonduval ka abi igati kättesaadav.
Kaupade tootmiseks on aga vaja materjale, mida tuleb loomulikult teistest riikidest sisse vedada. Selline vastastikune abistamine näitabki, kui suurt ja tõsist koostööd vajavad riigid üksteistelt hakkama saamiseks ja majanduse arendamiseks. Hoolimata sellest, et palju riigid pürgivad selle poole, et üksteisega läbi saada on olemas ka neid, kes üritavad pädevalt teiste riikidega võistelda. Tehnika arengu tõttu on tekkinud nii öelda võistuajamised kõrge infotehnoloogiliste teadmistega riikide vahel, mille firmad üritavad alatasa teiste riikide firmadest paremaid vidinaid luua. Kuigi konkurents on vahel hea, võib see samas ka tekitada pingeid erinevate osapoolte vahel. Siiski pole tehnoloogilised erinevused ainus probleem. Suurimad nafta leiukohad asuvad teadagi Lähis-Idas. Nüüdisajal tähendab sellise rikkuse omamine riigile tohutult, sest kütus, peamiselt bensiin, on muutunud autoomanikele peaaegu eluks vajalikuks ning autode hulk on pidevalt kasvamas
ANDRI KAAREMÄE 154819IABB Kodutöö 5 Leibkond Valitud leibkonnaks on üksi elav keskealine meesterahvas, kes töötab täiskohaga IT-erialal spetsialistina. Peamisteks tööülesanneteks on firmadele infotehnoloogiliste lahenduste koostamine. Võimalus töötada ka kodus. Palk 1600 eurot kuus bruto. Päevas töötab 8 tundi, bruto tunnipalk 10 eurot. Söömine kodus Üksi elaval meesterahval kulub toidu ostmiseks ning ise valmistamiseks ligi 250 eurot kuus. Ise süüa tehes kulub ühe toidukorra valmistamisele ligi 30 minutit. Kokku tuleks päevas valmistada vähemalt 3 korralikku toidukorda. Seega kuluks päevas toidu valmistamisele 1h 30min
TEHNILINE DOKUMENTATSIOON JA INFOTEHNOLOOGILISED VAHENDID KRISTJAN TEEARU MIS KUULUVAD DOKUMENTATSIOONI ALLA · Töökäsk · Hooldusprotokoll · Ettevalmistusleht · Varuosaleht · Keregarantii kontroll leht · Garantii ja hooldusraamat · Auto kasutusjuhend · Auto ajaloo kirjed (interneti põhine salvestamine) MIS KUULUVAD INFOTEHNOLOOGILISTE VAHENDITE ALLA · Töö broneerimise programm · Varuosaprogramm · Tehase remondijuhised, tehniline info, kampaaniate juhendid (recall), TSB (technical service bulletin) ja Info flash!! · Interneti leheküljed autode varuosade, jooniste ja muu info kohta · Diagnostika arvuti TÖÖKÄSK · Auto info · Ettevõtte info · Töö sisu · Kliendi allkiri · Tööde vastuvõtja allkiri · Tehniku kirje teostatud töödest, vajavatest remontidest, tööaegadest ja olenevalt
oma ettevõtetele ja hoida innovaatilise riigi mainet. See peab muutuma," Eestis on kodumaisel kapitalil välja arendatud ID-kaardi süsteem, kodanikuportaal X-tee, interneti teel täidetavad tuludeklaratsioonid ja kõikvõimalikud registrid, mis on väga kasulikud ja pannud aluse Eesti IT-alasele tuntusele ja järjepidevale IT arengule. Need Eestis väljaarendatud lahendused on iga e-arengut alustava riigi infotehnoloogiliste lahenduste stardipakett, aga sellele vaatamata pole toimunud nende IT-rakenduste eksporti välisriikidesse. Miks siis ei ole? Hea seletuse annab Martin Gorosko seletus antud probleemile ,,Meie tehnopargis töötavad IT-ettevõtted, kes tegelevad riigihangetega. Sel juhul tekib ebameeldiv olukord, kus tööde lõpetamisel jääb väljatöötaja ilma igasugusest õigusest oma tööle, s.h ka järgneval arendamisel ning võimalik, et ka edasimüügil teistesse maadesse," räägib Tehnopoli
7.1 Majandusalane kõrgharidus 7.2 Kaubandustegevust reguleerivate õigusaktide tundmine 7.3 Töökeskkonnaohutusnõuete tundmine 7.4 Enesekontrolli- ja HACCP- alaste põhimõtete tundmine 7.5 Klienditeenindusalased teadmised 7.6 Toodete tundmine 7.7 Meeskonnatöö oskused 7.8 2 aastane töökogemus müügiga tegelevas ettevõttes 7.9 Eesti keele valdamine nii kõnes kui kirjas kõrgtasemel 7.10 Stressitaluvus 7.11 Töötaja omab üldteadmisi infotehnoloogiliste abivahendite kasutamise võimalustest tööl ja oskusi kasutada töökohustuste täitmisel vajalikku tarkvara. 7.12 Töötaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Kinnitan, et olen tutvunud käesoleva ametijuhendiga ning kohustun Jälgima sellega etteantud nõudeid. Nimi Allkiri kuupäev
organiseerimistööd, kuid täna sotsiaalvõrgustikele on mässumeelsete nakatamine vaid tundide küsimus. Ilmselt on Põhja-Aafrika sündmused ainult esimene samm sotsiaalmeedia revolutsioonide ajastul ja demokraatia arengut ei saa edaspidi käsitleda ilma uue meedia osakaalu arvestamata. Maailmas on piisavalt "kõva käega" juhitud piirkondi, kus analoogilised sündmused võivad ees oodata. Sotsiaalmeedia kasulikkuse näited: · Infotehnoloogiliste probleemide tõttu edastasid 2011. aasta Riigikogu valimiste esialgseid tulemusi Valimiskomisjoni liikmed sotsiaalvõrgustike Facebooki ja Twitteri vahendusel Sotsiaalmeedia traagilised näited: · 2008. aastal sooritas enesetapu seksuaalse ahistamise ohvriks langenud Viljandi koolipoiss Sten Kalma · 2009. aasta algul tõukasid halvustavad netikommentaatorid vabasurma foorumites oma isiklikke muresid jaganud Virumaa tüdruku Meriti
oleme ühe kõrgema internetiseerituse tasemega riik maailmas. Eesti on kui e-riik- meil on võimalus osaleda hääletamistel e-hääletamiste kaudu, digitaalne allkiri, internetipangad. Meil on isegi õpilastele loodud SAIS-i, mis aitab lihtsalt ja turvaliselt ülikoolidesse astuda. Interneti leviala on meil pea et kõikjal ja arvutit oskavad kasutada meil nii noor kui ka vanem põlvkond. Paljud töökohad on seotud infotehnoloogiliste vahenditega ja just sealt tuleb ka vanema põlvkonna teadlikkus. Seega võib öelda, et jah, sellist riiki me tahtsime, mis oleks vaba ja sõltumatu. Eestil on küll siseriiklike probleeme, kuid rahvuslikul tasandil on Eesti olnud eduriik. Me oleme suutnud üle elada majanduskriisi, arendada meditsiini ja infotehnoloogiat. Ning jõudnud paljudes teistes valdkondades kaugemale, kui nii mõnedki teised Euroopa riigid.
Tippjuht peab omandama sellised oskused,nagu strateegiline planeerimine,tenuste ja planeerimine juhtimine. Strateegilise juhtimise juurde kuulub organisatsiooni visiooni ja eesmärkide püstitamist. Teenuste ja tegevuste juhtimine katab ülesanded, mida on organisatsioonis vaja teha eesmärkide täitmiseks. Siia kuulub ressursside jagamine, struktuuri kavandamine, protsesside juhtimine ja väljatöötamine. Tippjuhil on vajalik osata ette näha uute meditsiiniliste, farmatseutiliste ja infotehnoloogiliste arengute mõju. Tippjuhil tuleb teha tehnoloogiate seast valik, mis on tõenäölisemalt kõige tulusamad patsientidele ja organisatsioonile. Samal ajal peab silmas pidama keerulist eelarvete ja lepingute süsteemi, et ei kannataks organisatsiooni finantsiline pool. Kuid üks eesmärk on mõlematel organisatsioonidel -osutamise kvaliteediga seotud probleemid. Selgitada kehvi tulemusi ja tegeleda nende põhjustega. Oluline on pidev
7. Infotehnilised turvameetmed on · Riski valem + selgitus Risk on võrdeline ohu tõenäosuse- ja selle kahju tekkimise tõenäosust infotehnoloogiliste vahendite toel ja põhjustatud võimaliku kahjuga kahandada keskkonnas realiseeritavad meetmed · turvateenuste osutamiseks. 8
Tihtipeale pole need kommunikeerimised aga kuigi aegasäästvad, nõudes kohati mõned tunnid väärtuslikust ajast. Näitena võib tuua kodakondsus- ja migratsiooniametid, kus kiirematel aegadel tuleb oodata tunde, et saaks tellida uue passi või ID-kaardi. Õnneks on nende olukordade leevendamiseks Eestil olemas edukad e-teenused, kus saab kõik ise vormistada ja edastada tähtsamatele isikutele. Tuues näiteks iseenda, kes ma olen ,,screenager" ehk kasvanud üles infotehnoloogiliste vidinate najal, pean palju mugavamaks saata e-maile kui helistada ja suhelda võõra inimesega telefonitsi, koostada ise avaldusi ja täita erinevaid blankette omaette arvuti ees kui istuda teenindussaalis ja suhelda täiesti võõra töötajaga. Minu arvates on e-teenused üks parimaid ja mugavamaid näiteid, kuidas säästa end ebamugavast suhtlusest näost-näkku. Kokkuvõte Suhtlemist sotsiaalvõrgustikes ei saa kindlasti võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega,
puuduvad meil teadlikud kasutajad, on kogu siiani rakendatud andmeturve kui üks suur tühi loos. Andmeturve kui niisugune ei ole määratletud lõppeesmärgiga protsess, vaid elukestev õpe, kuhu tuleb kaasata kõik, kes väiksemal, kes suuremal määral mõjutavad seda kübermaailma kui tervikut. Lõppkasutaja on meil ju ka kogu infovahetuse aluseks, kuna toimub käskude andmine infosüsteemi. Ei ole lõppkasutajat, ei ole infosüsteemi. Infotehnoloogiliste ohtude ennetamiseks tuleks eelkõige tegeleda kõigi probleemide juurkohaga, ehk lõppkasutaja ise. Teadlik lõppkasutaja on võimsaim kaitserelv kogu kübermaailmas, mistõttu isiklikult rõhutan kõiksuguste ennetustööde puhul just kasutajate endi aktiivset kaasamist kogu turbesse. 6 KOKKUVÕTE Kõik eelnevalt arutletud andmeturbe efektiivsuse tagamise lähenemisi ei tohiks klassifitseerida
1.5 Asukoht ja kontaktandmed Kirjutamise hetkel jaguneb firma füüsiline asukoht kaheks: AS Datel Peakontor : Endla 4, Tallinn 10142 Telefon: 626 3000 Faks: 626 3001 E-post: datel(at)datel.ee AS Datel TAO, A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316 Tammsaare Ärikeskuse 5.korrus, avatud tööpäevadel 9.00 17.30 Telefon: 664 6470 E-post:tao(at)datel.ee Asukoht internetis: www.datel.ee 2. Tarkvaraarendus Osakond 2.1 Missioon Parandada ettevõtete äriprotsesse läbi professionaalsete Infotehnoloogiliste terviklahenduste. 2.2 Tegevusvaldkonna üldkirjeldus Tarkvaraarenduse osakond koostab kliendile funktsionaalse ja laiendatava tarkvara ning koolitab ja toetab klienti tarkvara kasutamisel. Tegevused: äriprotsesside analüüs, süsteemianalüüs ja infosüsteemide projekteerimine, originaaltarkvara arendus ja juurutamine, valmis rakendustarkvaratoodete kohaldamine ja juurutamine, tarkvarasüsteemide tugiteenused. 2.3 Turg, tooted, teostatud tööd, kliendid 2.3
tulemuseks tekivad nn „mammutkoolid“, kus keegi ei tunne kedagi.Väikeses maakoolis tuleb selgelt välja see, et õpilane vajab individuaalset lähenemist, selleks ei pea õpilane olema erivajadusega, ta vajab inimlikku mõistmist, võimalust rääkida oma muredest-probleemidest, samuti rõõmuhetkedest. Arvan, et ei ole kaugel olukord, kus nendes samades suurtes koolides kogu õpe saab toimuma läbi uusimate infotehnoloogiliste vahendite ja nii võibki kaduda otsene suhtluskontakt õpetajaga, samuti kaaslastega. Loomulikult ka see on areng noore inimese jaoks IKT-tasandil, kuid seda ei saa ületähtsustada. Väikese maakooli võlu seisnebki selles, et ollakse nagu üks suur perekond, kus üksteist teatakse-tuntakse, suheldakse väga lähedalt üksteisega. Väiksem võimalus on sattuda koolikiusamise ohvriks, sest nii õpetajatel
asjaajamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ja infotehnoloogiast. Dokumendihaldureid vajatakse nii riigi- kui ka erasektoris, kus dokumendihalduril tuleb koostöös juhtkonnaga tagada organisatsiooni tegevuse nõuetekohane dokumenteerimine, dokumentide haldamine ning säilitamine. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) 5 2 Elektrooniline dokumendihaldus Elektrooniline dokumendihaldus on infotehnoloogiliste ja organisatsiooniliste vahendite abil loodav asutuse asjaajamist toetav süsteem. (Tepinfo OÜ, 2015) 2.1 Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele tähendab enamasti nii organisatsiooni kui ka töökorralduse muutmist. (Tepinfo OÜ, 2015) Asjaajamise korrastamiseks on enamasti vaja uuesti üle vaadata või kehtestada asjaajamiskord ja dokumentide loetelu. Samuti on andnud üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele
Mõisted ja teemad kordamiseks 1. Infosüsteemi valdkond- Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: probleemide lahendamist otsuste vastuvõtmist vajalike tegevuste sooritamist arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka,
Tabel 4. Juhtkonna ülesanded ja vastutusvaldkonnad IT-osakonna juht Turundus- ja finantsjuht Konsultatsioonijuht -Ettevõtte -Ettevõtte turundus- ja -Erialaseid küsimusi infotehnoloogiline tegevus finantstegevus puudutavate problemide -Suhtlus ettevõtte teiste -Turunduspoliitika lahendamine juhtivtöötajatega organiseerimine -Spetsialistide töö -Infotehnoloogiliste -Finantsasjade jälgimine ja koordineerimine süsteemide haldamine ja organiseerimine kontrollimine -Reklaamtegevus -Firma jätkusuutlikkuse ja maine kindlustamine 5.4.Muu personal Personali planeerimisel on seatud siht võtta tööle oma ala spetsialiteedi omandanud spetsialistid. Põhjalik ülevaade personali ülesannetest ja vastutusvaldkondadest (vt tabel 5) on toodud välja tabelina.
.......................................12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................13 SISSEJUHATUS Käesolev referaat keskendub töötamisel tehtavatele monotoonsetele korduvliigutustele kui füüsilisele ja psühholoogilisele ohutegurile. Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonikainstituudi kodulehel (ttu.ee/mehhatroonikainstituut) on kirjeldatud mehhatroonikat järgnevalt: mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika ja infotehnoloogiliste süsteemide (samasuunalist) koostoimet käsitlev tehnikaala. Seega, kuna eriala on väga mitmekülgne, siis käesolevas töös on lähema vaatluse alla võetud vaid üks erialaga seonduv ohutegur. 1. Ohutegurid Igal erialal esinevad teatud ohutegurid. Ohutegur muutub kahjulikuks siis, kui töötaja viibib selle mõjupiirkonnas pikka aega või kui ohuteguri hulk on nii suur, et see põhjustab tööga seotud tervisehäire või kutsehaigestumise. Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse
t töövõtja on oma põhikohustuse täitnud siis, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud (sisuliselt on töövõtja põhikohustuseks seega kokkulepitud tulemuse saavutamine). Tehtud töö (sisuliselt: kokkulepitud tulemus) peab vastama ka teatud omadustele. Tehtav töö peab kõige üldisemalt vastama lepingutingimustele, olema seega vaba töö väärtust vähendavatest "puudustest" (silmaspeetud kodulehe terviktulemuse võib saavutada, kuid tellija jaoks ajal, mis on teiste kavandatud infotehnoloogiliste lahenduste suhtes lootusetult hilinenud, ehitatav maja valmib, kuid ehituses on puudusi)
......................................................................................................... 13 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Igapäevaelus puutume kokku erakorralise meditsiiniga. Kas aidates teisi tavainimestena või meditsiinitöötajana. Kuid tihtipeale me ei mõista, mille abil infot vahendatakse ja mis on erinevate infotehnoloogiliste vahendite funktsioonid. Sageli mõtleme ainult seda, et kuidagi info jõuab meieni või siis teisteni, ei midagi muud täpsemalt. Kuid tegelikkuses on info vahendamise allikaid mitmeid ning tänu sellele jõuab info läbi mitme kanali, millest pole me teadlikudki. Hetkel on käimas 21. sajand ja tehnika areneb kiiremini kui kunagi varem. Laialt arenevad ka kõik tehnika valdkonnad. Mida rohkem on tehnika arenenud, seda kiiremini ja paremat
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused
...................8 4. Kaugtöö plussid ja miinused..................................................................................11 5.Kasutatud allikmaterjalid...........................................................................................13 Kaugtöö Eestis 4 1. KAUGTÖÖ MÕISTE JA OLULISEMAD ALAMÕISTED Kaugtööks nimetatakse töötamise viisi, milles töötaja füüsilist kohalolekut asendab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Kaugtöö puhul asendab töötajate liikumist teabe liikumine, füüsilist kohalolekut asendab virtuaalne kohalolek. Kaugtöö on töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kas kodus või kaugbüroos) olles samal ajal tööandjaga ühenduses kaasaegsete infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahenditega. Eelöeldu põhjal selgub, et kaugtöö puhul ei toimu töötamine tööandja poolt
arvestatav hulk vabatahtlikke on organiseerumas küberkaitse suunitlusega Kaitseliidu allüksusteks. Vastavalt Eesti ,,Küberjulgeoleku strateegiale 2008-2013" hõlmab küberjulgeolek kõiki elektroonilise teabe, teabekandjate ning -teenustega seotud toiminguid, mis mõjutavad riigi julgeolekut. Samas on küberkaitse defineeritud kui riigi kriitilise infrastruktuuri toimimist toetavate info- ja sidesüsteemide kaitse korraldamine, mis seisneb nii infotehnoloogiliste, organisatoorsete kui ka füüsiliste turvameetmete kasutuselevõtmises ja ajakohastamises. Eesti eesmärgiks on olla kõrge infoturbealase kompetentsuse ja teadlikkusega riik. Kaitseliit kui riigikaitset toetav vabatahtlik üleriigiline organisatsioon pakub sobiva raamistiku küberkaitse ekspertide kompetentsuse ja teadlikkuse organiseeritud tõstmiseks. Eesti küberkaitse edu alus on akadeemik Ülo Jaaksoo poolt alustatud infoturbe alaste
Ilmselt tuleks lahti seletada «rohelise» mõtteviisi tähendus antud kontekstis. Lihtsustatult tähendab see maksimaalse loodussõbralikkuse (seega ka inimsõbralikkuse, on ju ka inimene osa loodusest) poole püüdlemist igas valdkonnas alates avalike struktuuride lähendamisest inimesele (toimib ju otsedemokraatia teatud määral Sveitsis, olgugi et tegemist on mitmes mõttes erandliku regiooniga), kuni indiviidide lähendamiseni üksteisele (vähendada maksimaalsel võimalikul hulgal infotehnoloogiliste- ja kommunikatsioonivahendite soetamis- ja ekspluatatsioonikulusid). Lisaks inimressursi säästmisele tuleb mõelda ka teistele loodusvaradele, ohustatud liikidest elukeskkonnani (siia alla käib praegu väga aktuaalne energeetikavaldkond, aga ka infrastruktuuri jätkuv arendamine). Tähtis aspekt oleks ilmselt ka teadmistepõhisus, mis tagaks üleüldse struktuuri esialgse toimimise ning ka selle jätkusuutlikkuse (hariduse ja teaduse palju aktiivsem rahastamine kuulub siia valdkonda)
- IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine. 4. Mis on IT infrastruktuur? - IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. - Strateegilised süsteemid ( äri ja IT ühendamine); kliendikesksus (nt Amazon); kohandatud tootmine (kasutaja järgi kohandatavad tooted ja teenused; e-turundus. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? - Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, inimesed. 7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? - Infosüsteemide
ametikoolitus; - eriala suuna järgi: nt. finantsjuhtimine, turundus, personalijuhtimine, IT; Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs - õppevormi järgi: nt. päevane õpe, õhtune õpe, sessioonõpe; - kasutuses olevate õppemeetodite järgi: traditsioonilised, e-õpe. Uued õppekavade liigid tekivad vastavalt turu nõudlusele või konkreetse kooli tehniliste võimaluste muutumise tagajärjel. Tänu infotehnoloogiliste võimaluste võimsale arengule on saanud võimalikuks õppekava osaline läbimine distantsilt (e-õpe). Turunduse igas sfääris on tähtsal kohal kommunikatsioon tootjate ja tarbijate vahel. Hariduse vallas toimub kommunikatsioon haridusasutuste ja klientide vahel. Haridusasutuse turundust võib määratleda kui vahendit, mille abil õppeasutus teavitab oma eesmärkidest, väärtustest ja toodetest õppuritele, nende vanematele, oma töötajatele ja kogu ühiskonnale.
täielikud asjakohased ja sisukad sobiva skoobiga - käsitlema kas spetsiifilisi aspekte või andma üldise ülevaate usaldusväärsed kontrollitavad Vormimõõde kirjeldab, millises vormis infot vastuvõtjale esitatakse info peab olema esitatud selgelt ja sobival kujul õige detailsusastmega pakutud õiges järjekorras info edastamisel peab olema kasutatud korrektset meediat 21. Infosüsteemi definitsioonid organisatsiooni info- ja süsteemitöökorraldus koos vastavate meetodite ja infotehnoloogiliste vahenditega (Toomas Mikli) info-/süsteemitöökorraldus koostööreeglid, kuidas info- ja süsteemitööd organisatsioonis läbi viia(kse) kes, millal, kuidas, millega millist infotöötegevust peab teostama Mõisted kordamiseks 5 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava kes, millal, kuidas, millega peab infosüsteemi looma/muutma
saavutamiseks, mis peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele: ,,kus on ettevõte praegu?"; ,,milline tahab ettevõte olla 3-5 aasta pärast?"; ,,millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada?"". Või sellise definitsioonina: ,,omavahel seotud tegevuste kogum, mille eesmärk on ettevõtte pikaajalise heaolu ja tugevuse saavutamine pannes paika, millises suunas organisatsioon liigub ja miks". Infosüsteemi strateegia mõiste Defineerib ettevõtte vajaduse või "nõudmise" info ja infotehnoloogiliste süsteemide järele, et toetada ettevõtte üleüldist strateegiat. Defineeritakse oodatavad kasud ja muudatused, mis on vajalikud nende kasude saamiseks võttes arvesse ressursi- ja infotehnoloogilised piirangud. Defineeritakse ja prioriseeritakse investeeringud, mis on vajalikud nö "ideaalse" rakendussüsteemide terviku (portfelli) saavutamiseks infosüsteemi arhitektuuri elluviimiseks. IT strateegia mõiste
,,peegeldada" ettevõtte tegutsemist/toimimist vastata nõuetele, mida esitavad informatsioonivajajad Oma olemuselt on infosüsteem arvutisüsteemi ja sotsiaalse süsteemi kombinatsioon: Selle ja ka teiste Informaatikainstituudis õpetatavate infosüsteemiga seotud ainete kontekstis on aluseks infosüsteemi järgmine definitsioon: ,,ettevõtte/organisatsiooni info- ja süsteemitöökorraldus koos vastavate meetodite/tehnikate/reeglite ja infotehnoloogiliste vahenditega". · Infotöö mõiste Infotöö on töö, mida teevad ettevõttes tegutsejad ja sellega suhtlejad kasutades IT-d. Täpsemalt toimub andmete: omandamine organisatsiooni välis- või sisekeskkonnast visuaalse vaatluse või laekuvate sõnumitega või mõõtmise tulemusena või muul viisil saadavate andmete kättesaamine (hankimine) hoiustamine informatsiooni loomise jaoks kasutatavate andmete meeldejätmine (pähe
helistades küsitatakse ka krediitkaardi esimesi numbreid. Sel juhul saab klient olla kindel, et tema krediitkaardi numbrit kasutatakse ainult konkreetse ostu autoriseerimisel. Kuid mis saab siis, kui kellelgi on kõikidest abinõudest hoolimata õnnestunud kasutada võõrast krediitkaarti? Amazon tagab sel juhul, et tasub ise kuni 50 USA dollari ulatuses teie krediitkaardiga sooritatud ostude eest. Infotehnoloogiliste uuringute läbiviimisele keskendunud firma Dataquesti uuringute kohaselt ületab e-kaubanduse maht 12,2 miljardit dollarit ning ligi 2/3 tehingutest sooritavad USA kodanikud. Interneti kaubandust uurides on jõutud järeldusele, et 79% Interneti kaudu ostjatest on mehed. Kuigi ülemaailmselt on täheldatud naiste osakaalu kasvu Interneti kasutajate hulgas, ei kajastu see Interneti kaudu kaubandustehinguid tegijate hulgas. Sama allikas väidab, et tüüpiline Interneti kaudu
põhjalikku ettevalmistust, mis muudab selle meetodi küllaltki ajamahukaks, kuid kuna tulemuste usaldusväärsuse taset võib pidada päris kõrgeks, siis antud juhul ajakulu tasub ennast kindlasti ära. Aja kokkuhoiu mõttes on võimalik erinevates olukordades kasutada ka teisi prognoosimise meetodeid, mis sobituvad kõige enam prognoositava küsimuse valdkonnaga ja on hetkel kõige lihtsamini organiseeritavamad. Delfi meetodi suurimaks eeliseks teiste meetodite ees võib pidada infotehnoloogiliste vahendite kasutamise võimalust, mis tähendab seda, et küsimustikke on võimalik jaotada ja tagasisidet saada näiteks e-posti teel, kusjuures teised ekspertide meetodid on erinevalt Delfi meetodist kasutatavad ainult vahetu suhtlemise teel. Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 18 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Võrguväljaanne ,,.". (28.02.2009). . [http://stra.teg.ru/library/global/Prognoz/foresight/6]. 2. ... (28.02.2009)
TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. Kolm põhifunktsiooni peavad olema hästi tihedalt seotud. Veel on neli tugisüsteemi (Infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika). Mida paremini tunneme enda protsesse, seda paremaid infotehnoloogilisi lahendusi suudame pakkuda. Infotehnoloogiliste lahenduste ülesanne on see, et nad peavad tegema meie protsesse lihtsamini jälgitavateks, infotehnoloogilised lahendused peavad olema lihtsad. Infotehnoloogilised rakendused peavad olema sellised, kus töökohtade arv ei tohiks kasvada, vaid läbi nende peaksime saama teha protsesse kiiremini, paremini, lihtsamini jälgitavateks. Esmalt peame tundma kogu protsessi, protsessi vajadusi, mida meil on vaja ja kuidas üles ehitada
Paide Gümnaasium DIGITAHVEL ÕPETAJA ABIVAHENDINA uurimistöö Sven Ruugla 11R Juhendaja: Daire Krabi Paide 2012 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeval moodustab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine suure ja tähtsa osa meie elust. Me kasutame üha rohkem tehnikaseadmeid, mis teevad meie eest midagi ära või lihtsalt hõlbustavad mingit tegevust. Üha rohkem on koolides kasutusele võetud uusi infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas digitahvleid. Ilmselt ei ole kaugel ka aeg, kus tehnoloogilised vahendid asendavad meile harjumuspärast pliiatsit ja paberit. Samuti hakkavad tahvlit ja kriiti asendama elektroonilised tahvlid.
Väikefirma võrk koos silla/modem - switch - arvutid -printer skeemiga ja natukene suurem sild/modem - tulemüür/ruuter - server - switch - arvutid ja printer. 29 1.3 Keskmise suurusega arvutivõrgud Keskmise suurusega firmad, käsitleme selles kontekstis firma IT ja võrgulahenduste vajaduse hulka, nõuavad keerukamaid lahendusi oma arvuti- ja infotehnoloogiliste probleemide lahendamiseks. Firma või asutuse võrk ei pruugi enam paikneda ühes füüsilises majas koos vaid võib olla üle linna või harukontoritena isegi üle riigi laiendatud. Selliste vajaduste rahuldamiseks kasutatakse koos erinevaid võrgulahendusi: võrgumeediumid, serverisüsteemid ja üldine arvutivõrgu arhitektuur võib nõuda juba professionaalset IT meeskonda. SBS lahenduste rakendamine nendes oludes on võimalik kuid ei pruugi ennast alati õigustada,
(infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, nimesed. 7
Kontrollitud andmete liiasus tähendab, et andmebaasi kasutaja on liiasusest teadlik ja andmebaasisüsteem tagab muudatuste ülekandmise kaudu, et selle liiasuse tõttu ei satu andmebaasi kunagi vastuolulisi andmeid. Andmebaas on loometöö tulemus ning selle loomine ja haldamine nõuab psüühilist pingutust. Andmebaasi kogutud andmed on selle omaniku jaoks oluline vara, mille turvalisuse eest ta peab hoolitsema. Andmebaasi peetakse kaasajal enamasti infotehnoloogiliste vahenditega, kasutades spetsiaalset tarkvara andmebaasisüsteem. Andmebaaside liigitus Lühimälu: operatiivandmete andmebaasid. Suhtelisel lühiajalise perspektiiviga otsuste langetamiseks Detailsed ja enamasti aktuaalsed andmed Kasutavad onlain-tehingutöötluse süsteemid Tüüpilised operatsioonid on üksikute faktide lugemine, lisamine, muutmine, kustutamine. Pikaajaline mälu: andmeaidad ja andmevakad.
Define the risks associated with lack of quality in IS/IT ............................................................................................8 A.2.6.4 Selgitada IT investeeringute jälgimise ja hindamise vajadust. Describe Continuous Process Improvement...............................................................................................................................................................9 A.2.7 Infotehnoloogiliste investeeringute järelvalve ja hindamise vajadus. Monitoring and Evaluation...................9 A.2.7.1 Määratleda kogu omamise kulu (TCO - total cost of ownership). Define Total Cost of Ownership (TCO)..........................................................................................................................................................................9 A.2.7.2 Loetleda TCO kuuluvad osised. List the items included in TCO............................
regulaarseid õppusi. Vältimaks geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kontrollimatut keskkonda sattumist on Eestis sätestatud ranged nõuded GMO-de impordile, riskianalüüsile, märgistamisele, seirele ja kontrollile. 8. Küberjulgeoleku strateegia 20082013 Küberruumi haavatavus on tõsine asümmeetriline julgeolekuoht, mis puudutab kõiki riike ning millega peab võitlema globaalsel tasandil. On hädavajalik, et infotehnoloogiliste 23 lahenduste laialdase kasutamisega kaasneks ka infosüsteemide turvalisuse kõrge tase ja küberjulgeoleku üldine tagamine. Küberruumi turvalisuse tagamise eelduseks on arusaam, et iga arvuti, arvutivõrgu või infosüsteemi omanik tunnetab oma vastutust tema käsutuses olevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste vahendite otstarbeka ja heaperemeheliku kasutuse eest.
tutvuda kogutud materjalidega. ORGANISATSIOONI ARENDAMINE Inimesed ja koolitus Koolitusprogrammid tõstavad töötajate erialast taset ja informeerivad museoloogia tänapäevastest seisukohtadest. Seetõttu püüab muuseum võimaluse korral toetada muuseumitöötajate osalemist nii rahvusvahelistel kui Eesti sisestel seminaridel, õppepäevadel, ja koolitustel. Panustame töökohtade ja -keskkonna kaasajastamisse ja infotehnoloogiliste vahendite muretsemisse. Organisatsiooni sisese töö tõhustamiseks ja arengukavas sätestatud punktide elluviimiseks on plaanis 3 töötaja juurdetoomine: teadur - kes tegeleb süstematiseeritult meditsiini ajalugu puudutavate teemadega spetsialist - kelle põhiülesandeks on MUIS-i arendamine Eesti Tervishoiu Muuseumis ning fonditöö pedagoog kelle peamiseks ülesandeks on vene keelsete gruppide teenindamine ja muuseumitundide läbiviimine Eesti Meremuuseum Turundustegevus
tutvuda kogutud materjalidega. ORGANISATSIOONI ARENDAMINE Inimesed ja koolitus Koolitusprogrammid tõstavad töötajate erialast taset ja informeerivad museoloogia tänapäevastest seisukohtadest. Seetõttu püüab muuseum võimaluse korral toetada muuseumitöötajate osalemist nii rahvusvahelistel kui Eesti sisestel seminaridel, õppepäevadel, ja koolitustel. Eesti Meremuuseum Panustame töökohtade ja -keskkonna kaasajastamisse ja infotehnoloogiliste vahendite muretsemisse. Organisatsiooni sisese töö tõhustamiseks ja arengukavas sätestatud punktide elluviimiseks on plaanis 3 töötaja juurdetoomine: teadur - kes tegeleb süstematiseeritult meditsiini ajalugu puudutavate teemadega spetsialist - kelle põhiülesandeks on MUIS-i arendamine Eesti Tervishoiu Muuseumis ning fonditöö pedagoog kelle peamiseks ülesandeks on vene keelsete gruppide teenindamine ja muuseumitundide läbiviimine Turundustegevus
perioodidel, kus olemasoleva tööjõuga ei ole võimalik hakkama saada. Kogu eeltoodut kokku saab nimetada tulude juhtimiseks, kuna tegevus teenib käibe ja kasumi maksimeerimise eesmärki. 30 1.8 Informatsioon Informatsiooni kättesaadavus on tänapäevases infoühiskonnas äärmiselt oluline ning see tagatakse infotehnoloogiliste vahenditega. Infotehnoloogia on kõikides ettevõtluse valdkondades asendamatu ning isegi sedavõrd, et keeruline on nimetada valdkonda, kus seda ei kasutata. (Fitzsimmons, 1998, lk. 100) Käesoleva bakalaureusetöö autor nõustub eeltooduga ning tõdeb, et informatsiooni kättesaadavus on teenindavale personalile väga oluline. Protseduure puudutav info peab alati olema teenindajal olemas, vastasel korral võib tekkida olukord, kus hästi informeeritud klient on teenindajast targem
toetavatele Joonis 2.4 Riskianalüüsid tegemine valitsusasutustes Ankeetküsitlusele vastanute hulgas on asutusi, kes on hinnanud riske dokumendi- ja arhiivihalduses. Võib täheldada, et suuremat tähelepanu pööratakse infotehnoloogilisele valdkonnale. Põhjuseks võib olla teadlikkus, et infotehnoloogiliste tõrgete tõttu võib tekkida katkestusi igapäevases töös, suhtluses kodanikega ja teiste ametiasutustega. Põhjus, miks kõik asutused ei ole teinud dokumendi- ja arhiivihalduse riskianalüüsi, võib olla selles, et tänaseni ei ole välja töötatud asjaomase valdkonna ühtset riskianalüüsi metoodikat. Rahvusarhiivi ohuplaanis on küll öeldud, et tuleb teha
et tegemist on pideva ja regulaarse andmekogumise ja analüüsimisega. Traditsiooniline viis hankida ettevõttes turundusinfot läbi töötajate, ettevõtesiseste aruannete jms ei rahulda enam paljudel juhtudel turundusinfole esitatavaid nõudeid. Seetõttu on kasutusele võetud traditsioonilise ettevõtte turundusinfosüsteemi edasiarendus - turundusotsuste tugisüsteem (DSS decision support system). Selle infokogumise süsteemi kasutuselevõttu on soodustanud erinevate infotehnoloogiliste lahenduste kiire areng, mis võimaldavad kasutada infotöötlemisel ja analüüsil erinevaid mudeleid. Mudelite kasutuselevõtt turundusinfo analüüsis võimaldab vastata ka olulisele küsimusele turunduses ,,mis ..., kui ..." - See võimaldab prognoosida tulemusi ja tagajärgi mingi otsuse ellurakendumisel Ekspertsüsteemid on kõige põhjalikumad ja keerukamad turundusinfokogumise süsteemid, kus kasutatakse tehisintellekti
Seega on vajalik läbi mõelda, kuidas uued kasutusele võetavad riist- ja tarkvara lahendused sobivad juba olemasolevatega. Ja juhul, kui uued IKT vahendid ja/või tarkvara on juba kasutusel olevatest oluliselt erinevad peaks töötajaid esmalt koolitama, et neist vahendeist kasu oleks. Vastasel juhul võib tekkida situatsioon, kus kõige moodsama tehnikaga varustatud meeskonna tulemuslikkus ja rahulolu tööprotsessidega on oluliselt madalam, kui ilma igasuguste kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditeta töötamisel. Seega vältimaks olukorda, et innovaatiline algatus ei takerduks juba algfaasis tuleks detailideni läbi mõelda kasutatavad IKT vahendid ja nende kasutamise reeglistik meeskonnaliikmetega kokku leppida. Lisaks IKT vahendite valiku küsimustele on virtuaalmeeskonna juhi seisukohast potentsiaalseid juhtimise probleemvaldkondi rohkemgi (ja see nimekiri pole lõplik): Usaldus kuidas saavutada usalduslik koostöö inimeste vahel, kes võib-olla mitte
G. - ACCESO, Accesibilidad a la Red: http://acceso.uv.es/accesibilidad/ Rootsi Rootsi valitsuse tegevuskava e-valitsuse vallas. Rahandusministeeriumi märgukiri, aprill 2003. www.statens-e-forum.nu/filer/swedish_strategy_on_e-government2.doc Valitsuse eelnõu (1999/2000:86) "Teabeühiskond kõigile". Parlamendis vastuvõetud eelnõu infrastruktuuri laiendamise kohta infotehnoloogia vallas. Eelnõu kohaselt peaksid puuetega inimesed takistusteta pääsema loodavate infotehnoloogiliste süsteemide juurde ja saama neid kasutada. http://www.naring.regeringen.se/pressinfo/faktablad/PDF/n2000_18e.pdf Valitsuse eelnõu (1999/2000:79) "Haigest inimesest võrdväärseks kodanikuks riiklik puuetealane tegevuskava". Eelnõus rõhutatakse, et infotehnoloogia tuleb muuta puuetega inimestele kasutatavaks ja paremini juurdepääsetavaks. http://social.regeringen.se/pressinfo/pdf/s2000_010en.pdf
annaabi.ee 
