Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avaliku sektori tellitud e-lahenduste eksport on olematu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks siis ei ole?
  • Kellele oleks võimalik pakkuda Eesti riigi vahenditega väljatöötatud lahendusi?

Avaliku sektori tellitud e-lahenduste eksport on olematu


Regionaalminister Siim Kiisler on öelnud: “Eesti on küll tuntud IT- tiiger ja e-riigi pioneer , aga me ei oska oma kogemust pöörata rahvusvaheliseks majanduskasuks, et luua sellega ekspordivõimalusi oma ettevõtetele ja hoida innovaatilise riigi mainet. See peab muutuma,“
Eestis on kodumaisel kapitalil välja arendatud ID-kaardi süsteem, kodanikuportaal X-tee, interneti teel täidetavad tuludeklaratsioonid ja kõikvõimalikud registrid, mis on väga kasulikud ja pannud aluse Eesti IT-alasele tuntusele ja järjepidevale IT arengule. Need Eestis väljaarendatud lahendused on iga e-arengut alustava riigi infotehnoloogiliste lahenduste stardipakett, aga sellele vaatamata pole toimunud nende IT-rakenduste eksporti välisriikidesse. Miks siis ei ole?
Hea seletuse annab Martin Goroško seletus antud probleemile „Meie tehnopargis töötavad IT-ettevõtted, kes tegelevad riigihangetega. Sel juhul tekib ebameeldiv olukord, kus tööde lõpetamisel jääb väljatöötaja ilma igasugusest õigusest oma tööle, s.h ka järgneval arendamisel ning võimalik, et ka edasimüügil teistesse maadesse,” räägib Tehnopoli turundusjuht Martin Goroško. Ühesõnaga, kui IT-firma täidab riigilt saadud tellimuse, siis edasi ta kaotab kõik õigused oma väljaarendatud lahendusele, samuti selle edasi arendamine ja eksportimine välisriikidesse. Riik võtab vastava lahenduse küll kasutusse, aga sellelt majanduslikku kasusaamist ekspordi läbi ei rakendata. See tekitab olukorra, kus mitmed IT-rakendused jäävad täielikult realiseerimata, kuna praegused seadused ei luba Eesti riigi vahenditega juba valmis tehtud lahendusi edasi müüa. Millised oleksid lahendused sellele probleemile?
Kompetentsikeskuse Eliko direktor Indrek Ruiso arvamus olukorrast:“Arvan, et midagi tuleb põhjalikult muuta, nii ei või enam jätkuda. Probleemi riigihangetega võib lahendada muudatustega seadusandluses, et leiutajal oleks õigus müüa oma leiutist välismaale. Ühelt poolt peab ettevõtetel olema võimalus esitada riigile häid IT-lahendusi, teiselt poolt – arendada omi leiutisi jne. Riik ei hakka ju midagi tegema tema kätte sattunud intellektuaalomandiga”. Seega võimalik variant on seadusandluse muutmine, mis annaks riigi poolt tellitud lahenduse arendamis-ja müümisõiguse tootja kätte. See suurendaks suurel määral eksporti ja annab Eesti IT-firmadele võimaluse kasvada ja maailmas silma hakata. Vastasel juhul jääksid kasutamata väga kasulikud ressursid .
21. jaanuaril toimunud Reformierakonna korraldatud E-ekspordi ümarlaual tuli huvitava mõttega välja IT-visionäär Linnar Viik : „Leian et selleks, et meie e-eksporti toetada, peaks riigi tellitavad IT-lahendused, mis moodustavad pea kolmandiku või isegi üle kolmandiku meie IT-arenduse turumahust, mitte kuuluma riigile ega selle teostajale, vaid peaks olema vabavaraks kuulutatud. See võimaldaks kõikidel erinevatel partneritel seda eksportida," See annaks firmadele vabad käed riigi poolt tellitud lahenduste edasi arendamiseks ja ekspordiks.
Praeguses majanduslanguse algusjärgus on ettevõtete ekspordiplaanide turgutamine teravalt riigi huviorbiiti tõusnud. Selleks, et suureneks Eesti riigi jaoks valmis meisterdatud IT-rakenduste eksport nõuab ka firmade ja riigi tõhusamat koostööd. Seda rõhutab oma sõnavõttudes pidevalt ka Mart Laar. Tähtis on, et just riik toetaks e-eksporti ja praegu on sellel suunal kõvasti arenguruumi.
Kellele oleks võimalik pakkuda Eesti riigi vahenditega väljatöötatud lahendusi? Lahendusi oleks võimalik pakkuda nii Eliga liituda soovijatega kui ka vähem arenenud paikadega Aafrikas ja Lähis-Idas, ühesõnaga kõigile, kes oleksid huvitatud astuma järgmise sammu oma IT-arengus. Teadmised ja kogemused, kuidas ja mida juurutada, on siinsetel IT-firmadel olemas, nüüd läheb vaja riigitasandil teostada seadusemuudatusi, mis lubaksid tehtud lahendusi edasi müüa ja siis oleks võimalus ka firmadel oma ideid välisturgudel edukalt ellu rakendada.
http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3020/uud_uudidx_302006
http://www.postimees.ee/?id=75708
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=9bd07600-0cbd-47a7-880e-65c04dfacf9a&ref=rss
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=84736b7e-9ed0-46f7-a3d9-649e8f8ab0a6
  http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/52/kiisler-eesti-peab-suurendama-it-eksport i
Avaliku sektori tellitud e-lahenduste eksport on-olematu #1 Avaliku sektori tellitud e-lahenduste eksport on-olematu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Quester Õppematerjali autor
2-leheküljene lühiessee sellest, et avaliku sektori it-lahendusi ei kasutada ekspordiks, vaid jäävad seisma ja ajale jalgu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (1)

doglinn2 profiilipilt
doglinn2: väga hea materjal millega edasi tööd teha
23:19 09-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun