Selline Eesti (0)

Selline Eesti
Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Seda riiki on ihaldanud paljud võõrvõimud, nende hulgas rootslased , venelased , sakslased ja taanlased . Eesti sai vabariigiks 20. augustil 1991. aastal. Aastaid hiljem, kui on Eesti iseseisvunud olnud juba üle 21 aasta on inimeste hulgas kuulda nurinat ja küsimust: ’’ kas sellist Eestit tahtsimegi? ’’. Kas siis tõesti ei suuda meie riik piisavalt hästi toimida ja iseseisvalt hakkama saada? Mida me üldse oleme saavutanud nende aastatega?
Meie riigil on probleeme, mida keegi lahendada ei oska või ei taha. Mihkel Oviir ütles oma kõnes: ,, Eesti senine üldine praktika näitab paraku, et vajalikke otsuseid ei kiputa õigel ajal tegema. Ja mida lähemal valimised, seda vähem reformide valmidus on. Aga mida aasta edasi, seda raskem on vajalikke otsuseid teha ja seda raskemini pööratavasse olukorda me jõuame. ’’ Kõik otsused lükatakse edasi ja oodatakse , et need justkui ise laheneksid, see aga omakorda tekitab rahva hulgas vastuolusid. Otsused tehakse viimasel hetkel, kiirelt ära, ilma rahvast kaasamata. Rein Raud sõnas oma artikklis , et riigikogus on kombeks korraldada nn Valge saali arutelusid, mis toimuvad siis, kui tegelikult on juba teada, mis tuleb. Sinna uhkesse ruumi kutsutakse kokku erinevate vaatenurkade esindajaid, kes võivad tundide kaupa jahuda, kuidas nende meelest asi peaks olema, pärast võtab keegi kokku, et näete, oli erinevaid seisukohti, me siis vaatame-kaalume. Kuigi tegelikult on otsus kabinettide vaikuses ammu tehtud. Tema seisukohad toetavad igati seda, et demokraatlikut riigikorda pole täielikult veel saavutatud, oleksime justkui tagasi kommunnistliku korra juures.
Kuna suur osa meie rahvast elavad vaeselt, siis pole nad rahul praeguse riigiga. Kuid tegelikult ei saa täielikult riiki ja valitsejaid süüdistada, kuna nende vaesuse põhjuseks on majanduskriis , mis oli vältimatu. Selle käigus koondati inimesi ja paljude palgad vähenesid. Eesti riik on jõudnud kriisi, kus peab rääkima juba kahest erinevast Eestist. Enamuse moodustavad kesk- ja alamklassi rahvas. 63 000 last kasvavad üles vaesuses ja peavad tundma nälga, inimestel puudub turvalisus ja noored soovivad lahkuda Eestist. Kõigest 10- 15% elanikkonnast on edukad ,. Saue on samuti kesklassi kooslusega linn, kuna siin on hea kool, omandavad siinsed õpilased ka hea hariduse, mis aitab elus edasi pürgida. Sellepärast on ka eelpool nimetatud 63 000 nälgivat last, kesklassi inimeste jaoks utoopiline.
Isegi siis kui on negatiivseid aspekte , on meie riik palju edasi arenenud. Me liigume õiges suunas, nimelt oleme me Euroopa Liidus ja NATO ’s paljudest riikidest eespool . Kui hakatag võrdlema end maailmas teiste riikidega siis oleme me väga palju edasi liikunud. Võtame näiteks eluea , 2011. aastal oli keskmine oodatav eluiga sünnihetkel ligikaudu 76 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 71 aastat ja naiste oodatav eluiga oli 81 aastat. Kui võrrelda neid aastaga 2000, kus meeste oodatav eluiga oli 65 aastat ja naistel 76 aastat, siis on näha, et oodatav eluiga on kasvanud. Eesti ei jää sugugi palju maha Euroopa Liidu näitajatest. See tuleneb sellest, et nüüdismeditsiin on arenenud ja Eestis on paljud meditsiinilised aparaadid olemas, mis aitavad inimestel saada kiiret ja kvaliteetset arstiabi . Näiteks, ennemalt olid algelised röntgenaparaadid. Hiljem tulid magnetresonants tomograafi aparaadid, mis aitasid avastada erinevaid haigusi, need asusid vaid kahes suuremas haiglas. Ligikaudu viie aasta möödudes oli see aparaat olemas aga kõigis haiglates ja ka suuremates polikliinikutes. Tänu sellele aparaadile on haiguste varajane avastamine suurenenud.
Eesti on kuulus ka kõrgelt arenenud infotehnoloogia kasutamise poolest, me oleme ühe kõrgema internetiseerituse tasemega riik maailmas. Eesti on kui e-riik- meil on võimalus osaleda hääletamistel e-hääletamiste kaudu, digitaalne allkiri , internetipangad. Meil on isegi õpilastele loodud SAIS -i, mis aitab lihtsalt ja turvaliselt ülikoolidesse astuda. Interneti leviala on meil pea et kõikjal ja arvutit oskavad kasutada meil nii noor kui ka vanem põlvkond. Paljud töökohad on seotud infotehnoloogiliste vahenditega ja just sealt tuleb ka vanema põlvkonna teadlikkus.
Seega võib öelda, et jah, sellist riiki me tahtsime , mis oleks vaba ja sõltumatu. Eestil on küll siseriiklike probleeme, kuid rahvuslikul tasandil on Eesti olnud eduriik. Me oleme suutnud üle elada majanduskriisi, arendada meditsiini ja infotehnoloogiat. Ning jõudnud paljudes teistes valdkondades kaugemale, kui nii mõnedki teised Euroopa riigid.