Stiili eeliseks on töötajate motivatsioon ühiselt organisatsiooni eesmärke saavutada, töötajad on aktiivsed ja kaasatud, sest neil on vastutus ning stiil tagab organisatsiooni stabiilsuse. Raskusi võib aga stiil tekitada eriarvamuste tõttu otsustamisel, mõned töötajad ei taha otsust vastuvõtmisel osaleda ning juhid võivad varjatult töötajaid manipuleerida. Passiivne juhtimisstiil Pasiivses juhtimisstiilis juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes minimaalseslt nende tegevusse. Niisugune juht on heda kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Pasiivne juhtimine on sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemusek. Sobivus ja mittesobivus põllumajandusse Pasiivne juhtimisstiil ei sobi põllumajandusse, kuna kõiki töötajaid, kes töötavad ühel ja samal tööredeli astmel tuleb kohelda võrtselt.
Adamstiil. Skulptuur Skulptuur Skulptuur Rahutus Piiblitegelasi Antiikeeskujud Liikuvus kujutati tõeliste Inimese Jõud konkreetsete kujutamine Ratsamonumendid. indiviididena Marmori Michelangelo, Bernini, Kujusid paigutati kasutamine Falconet ruumide keskele, Soliidsus õuedesse ja Detailidest väljakutele hoidumine Lorenzo Ghiberti, Antonio Canova, Bertel
Palazzo Medici Palazzo Strozzi Palazzo Vecchio arhitekt, kunstiteoreetik, luuletaja ja muusik rooma eeskujude toomine kirikuarhitektuuri Palazzo Rucellai Firenzes Santa Maria Novella kirik Firenzes krüptograaf lääne krüptograafia isa Uut tüüpi palatso; Palazzo Rucellai Santa Maria Novella iseseisva kunstiliigi õigused Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Donatello ( 1386-1466) Andrea del Verrocchio (1436-1488) piiblitegelased reaalsete, konkreetsete ja kordumatute indiviididena kujutamine inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine "Paradiisiväravad" Firenze toomkiriku muuseumis Johannes XXIII hauakamber Firenze toomkirik "Kristus ja püha Toomas" Orsanmichelle, Firenze freskode õitseaeg detailne inimese kuju taust kolmedimensioonilisem inimene tähtsaim loodus teisejärguline elavad inimesed Aadam ja Eeva eri tasapindadel freskod maalid "Paradiisist väljaajamine" Fresko Santa Maria del Carmine
Väga pikka aega ajaloos ei saanud naised valida ega kõrgkooligi astuda. Neid peeti kellekski madalamaks, tühisemaks, ei tunnustatud nende õiguslikku võrdust. Arvati, et õigeid otsuseid suudavad teha vaid mehed, sest nemad on aegade algusest olnud liidrid. Üks püsiv ja ehk suurim põhjus oli pime usk, et mehed teavad ja oskavad kõike paremini. Nüüdseks on olukord muutunud, enamikes riikides on naistel samad õigused mis meestel ning neid aktsepteeritakse täieõiguslike indiviididena. Teine näide ajaloost kirjeldab mustanahaliste olukorda. Sarnaselt naistele peeti neid rämpsuks, kuid keda sai kasutada odava tööjõuna. Nüüdseks on mustanahaliste grupeeringust arenenud välja omad kultuurilised üksused. Väga paljud inimesed on kuulnud getodest, mis asuvad Ameerika Ühendriikides ja kus mustanahaliste kultuuri kirjeldavad värvikad, kuid mitte eriti positiivsed märksõnad nagu väljarabelemine halvast seltskonnast, narkootikumid ja kuritegevus
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatlikuks nimetatakse riiki siis, kui selle rahvast saab käsitleda hulga indiviididena, kellel kõigil on küll oma tahe, kuid hääletamisel selguva enamuse tahe on määrav. Ise pooldan samuti demokraatiat, sest toetudes Churchilli sõnadele on see siiani parim väljamõeldud valitsemisviis. Demokraatia mõiste ja idee pärineb 462. aastast enne Kristust, mil vabad mehed said Ateenas osaleda otseselt riigi juhtimises. Tänapäevase mõõdupuu järgi on teatud määral selleaegset Ateenat raske pidada demokraatlikuks, sest sel ajal oli seal samas ka orjandusühiskond
peegel, et avastada maali saladus. Peegelpilti asetades tulevad välja inimesed keda maalil muidu näha pole või siis nägu muutub peegelpildis kokku pannes hoopis teise inimese näoliseks. Skulptuur Skulptorid loovad arhitektuurist sõltumatut raidkunsti. Väljakutele ja hauakabelitesse paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure. Kunstnikud püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsete ja kordumatute indiviididena. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö pealkirja lugedes aduda, et tegemist on religioosse motiiviga. Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Ta oli ka poeet, temalt on ligikaudu 300 luuletust. Tähtsaim skulptuur on "Taavet" keda ta kujutas tahtejõulise vägilasena valmistumas
ilmega, kolmas korrus kõige peenem, kergem ja kaunim. Kadus ära gootipärane teravkaar, selle asemel ümarkaar või nelinurk. 6. Milline oli skulptuur renessansi ajal (võta kokku põhitunnused, ei pea eraldi tundma vararenessanslikku ja kõrgrenessanslikku!)? Skulptuur hakkas muutuma jälle oluliseks iseseisvaks kunstiliigiks. Skulptuurid kujutasid küll piiblitegelasi, kuid nagu tõesti elanud või elavaid inimesi kordumatute ja konkreetsete indiviididena. Pühakud hakkasid sarnanema pigem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Erinevalt keskajast on inimene vaimne ja füüsiline tervik, oluline oli individuaalsus ja tõetruu kujutamine. Kunstnikke huvitas inimese anatoomia sama palju kui meedikuid. Taas tekkisid portree- ja monumendikunst. 7. Võrdle vararenessanslikku ja kõrgrenessanslikku maalikunsti! Erinevused Sarnasused
1. Suurte narratiivide olulisim sündmustik toimub kangelase ümber. Sellest tulenevalt on paljud Euroopa rahvaste eeposedki oma nime saanud, kas või meie oma ,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb
1. Kultuurilised vajadused ehk ühiskonnast tingitud vajadused 2. Bioloogilised vajadused ehk põhivajadused, mis on pärit loodusest ning on kiiresti rahuldatavad. Nendeks on söögivajadus, joogivajadus ja seksuaalvajadus. Siia alla loetakse ka veel tihtipeale tunnetusvajadus ehk uudishimu. Põhivajaduste puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil me ühte või teist vajadust tohime rahuldada või peame rahuldama Näiteks: Bioloogiliste indiviididena võiksid kõik inimesed süüa sealiha, aga on kultuure, kus sealiha söömine on lausa keelatud. · Bioloogilistest vajadustest on ainult hingamisel kultuuriga väga vähe pistmist. Vajadust tekitavad objektid- kõikvõimalikud asjad ja nähtused. Vajadus on alles eeltingimus, mis tekitab motiivi ehk vajaduse rahuldamise püüdluse. Vajadus rahuldatakse tegevuse kaudu Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. See on suunatud
Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse paradiisi väravateks. Donatello (1386-1466)- kasutas kontraposti ehk nõiajalga. 1430. aastal valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. See oli esimene aktifiguur pärast antiikajastut. "Gattamelata ratsakuju" Padovas on valmistatud palgasõdurite pealikule Gattameatale. Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsetan ja kordumatute indiviididena. Ka pühakte kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Kasutatud materjal: http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://www.scribd.com/doc/13890764/Vararenessanss-Itaalias http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/it_vara_maal.htm
Kultuurilood I (sügis 2010) Eksamiküsimused kolme lühiessee teemad 05.07.01.2011 1. Mis on kultuuris püsivat väärtust ja tähendust omav ,,suur lugu" ehk narratiiv? Küsimusel on kolm alaosa, vastata tuleb kõigile: a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida
ebakompetentsed. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 39) Autokraatse/autoritaarse juhi alluvusse sobivad hästi sellised töötajad, kes ei taha ise otsustada, vastutada, mõelda ning selleks on vähe loovust ja inspiratsiooni. Sellistel alluvatel sobib töötada kitsastes raamides ja kindlate reeglite maailmas. See tekitab neis turvatunde, kuna juht võtab vastutuse raske koorma enda kanda. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 39) Passiivne juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Passiivne juhtimine on sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemuseks. (Türk 1999, lk 248-250) Samuti eristatakse juhte kahtlustava, paranoilise ning nõrga, vastutustundetu juhtimise järgi. Kahtlustava, paranoilise juhi alluvuses tuleb töötajatel pidevalt tõestada, et nad on õiged
Kuulsa skulptori Donatello "Taavet" on esimene alastisammas pärast antiikajastut "Gattamelata ratsakuju" Padovas on valmistatud palgasõdurite pealikule Gattameatale. Donatelloga võrdväärne on Andrea del Verrocchio, sest ka temal on "Taavet" ning ka tema lõi teise ratsakuju renessansiaegses Itaalias - väejuht Colleoni monumendi Veneetsias. Vararenessanss ajastu kunstnikud püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsetena ja kordumatute indiviididena. Ka pühakte kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Väga suured muutused toimusid arhitektuuris. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Taas hakati konstruktiivse elemendina kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kuplite tähtsus seisnes ruumi tervikuna koos hoidmises. Vertikaaljooned läksid moest välja ja asemele tulid horisontaaljooned
Aga üks on selge, Eesti puhul jääb kindlalt samaks tema geograafiline asukoht. Kriis on kolmetasandiline. Kõige fundamentaalsem kriis on meie vaimne kriis ja selle väljenduseks on meie täielik peataolek vaimsete väärtuste tasandil. Kui vaimne vundament on paigast ära või üldse olematu, siis ei saa ka sellele rajatu kesta ega meile kasuks toimida. Meie ühiskonna vaimne kriis saab alguse sellest, et me oleme nii ühiskonna kui indiviididena täielikult silmist ja isegi oma teadvuses unustanud ideaali. Isegi sõna ,,ideaal", rääkimata sellele tähenduse andmisest või selle tähenduse lahtimõtestamisest. On õige, et eesmärk pühitseb abinõu, ja mitte vastupidi. Kui aga eesmärki ideaali polegi, või on see täielik pseudo, siis pole ka midagi meie tegemistest ega mõtlemistest kasu me rabeleme nagu võssa eksinud, omamata vähimatki suunda ja sihti, sest me ei tea, kuhu me õieti tahame
soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: - Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel - Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine - Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine - Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine - Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak - Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid)
Keskmine eestlane teab küll, et kusagil on olemas täpsemad ja õigemad sõnad tunnete tähistamiseks, kuid kuna igapäeva elus pole need mõisted aktuaalsed, siis neid ei kasutata. Eestlaste jaoks ei seostu emotsioonid mitte eelkõige näoväljendustega, vaid pigem väljendustegevustega ja sotsiaalsete suhetega. (Vainik 2002b : 243) Emotsioonisõnavarale ja emotsioonimõistetele ainuomane on see, et need olemuslikud mõisted seotakse ja sobitatakse individuaalse emotsionaalse kogemusega. Indiviididena ei pea me mõistete loomise tööd algusest peale ise ja üksi tegema: emakeele õppimisega koos omandame ka emotsioonimõisted ja nendega koos oma rahvale omase ,,sisemaailma" nägemise viisi. (Vainik 2002a : 553) 5 Kasutatud kirjandus Vainik, Ene 2002a. Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara? Keel ja Kirjandus 8, 537 553. Vainik, Ene 2002b. Kuumaverelised eestlased
Juhtimisstiil on juhi käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eemärke (Alas, 2001). Kõige üldisemalt eristatakse kolme peamist juhtimisstiili (Skinner & Ivancevich, 1992): demokraatlik juhtimine; autokraatne juhtimine; liberaalne juhtimine. Juhtumiskäitumine3 Liberaalne ehk passiivne juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Liberaalne juhtimine on aga sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse ja ebakindluse tulemuseks. Autokraatne juhtimine väärtustab korraldused, kontrolli ja juhipoolse domineerimise. Demokraatlik juhtimine väärtustab aga koostööd ja juhtimises osalemist, mis võimaldab teha tasakaalustatud otsuseid
staatilisus kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühis-konna areng pidurdatud. Kuidas seletab Popper totalitaarsete ühiskonnakordade teket enda kaasajal? Kui ühiskond muutub avatuks, teadvustub kriitilise debati kaudu selle institutsiooniline ebatäiuslikkus ja sellest tulenev tegevusvõimaluste piiratus ja paratamatud isiklikud kannatused. Vabade ja ratsionaalsete indiviididena tuleks avatud ühiskondade liikmetel võtta endale isiklik vastutus nende ebatäiuslikkuste kõrvaldamise eest. Reaktsioonina sellele võib tekkida püüe pöörata ühiskonna areng tagasi totalitaarsesse kollektivismi, kus pole küll isikuvabadusi, kuid pole samas ka isiklikku vastutust olukorra parandamise ees
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico,
mida teised inimesed mõistavad(kogevad) teisiti(ehk siis mitte kõik teised sellest indiviidist vaid iga indiviid eraldi võib mõista erinevalt). Koopaiidolite erinevad liigid: a) Üksikutesse mõtisklustesse ja ka teadustesse kiindumine. b) Siiski ei saa pidevalt mõtiskleda ühe asja üle. Mõtiskleda tuleb vaheldumisi, mingi aja tagant teostada mõttesuuna vahetus ja hiljem algse mõtte juurde tagasi minna. Inimindiviidid on indiviididena erinevad, inimest kujundavate tegurite mõju oleneb inimvaimu eripärast. o Turuiidolid - Inimesed kasutavad suheldes ja arutledes sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. Sellisel juhul takistavad sõnad tunnetust ning inimene ongi turuiidoli kütkes. Turuiidolite erinevad liigid: a) olematud asjad(fortuuna). b) Asjad, mis on segaselt piiritletud(külm/soe).
Nagu kommunikatsioonile kohane. Nagu võimule kohane. Võimu liigne tunnetamine, võimu ärakasutamine (ka iseenda hüvanguks) ja lihtsalt võimutsemine on Eestis probleemiks. Nagu ütles Foucault 1976. aastal: «Võimu sallitakse (tolereeritakse) ainult tingimusel, et ta maskeerib olulise osa endast. Tema edu on proportsionaalne tema võimega peita oma toimemehhanismi.» (Palmaru 2011:14) Kui võim meile üleolevalt kommunikeerudes lagipähe võimutseb, siis me rahvana ja indiviididena ühel hetkel võimu enam ei tolereeri, sellele eelneb mittemõistmine, ükskõiksus, või liikumine mõne teise, tolereeritavama võimu alla. Kommunikeeruda nii, et võim iseendale liiga ei teeks, ja nii, et rahvas teaks, näeks, usuks ja usaldaks, ongi keeruline. Aga need vähesed, kes võimul enamuse üle on, peaks seda enam tahtma ja suutma tasakaalu saavutada et võim tunduks ja näiks võimelisena riiki juhtima, samas oma kodanikest lugu pidades ja neid kuulates. Pidades lugu dialoogist
selle ettevõtte juurde einestama. 1.3. Kolmas külastuskord Kolmandal korral läksin McDonald'sisse einestama koos perega. Meid teenindas äärmiselt viisakas ja sõbralik noormes ja oli kohe tore tellimust esitada. Klienditeeninduses toimub pidev suhtlemine ja inimesed on juba kord igaüks isemoodi, vahendid, mida kasutatakse ühega kontakti saamiseks ei pruugi sobida teisele. Seepärast muutub üha olulisemaks teenindajate empaatilisus. Kliendid tahavad, et neid koheldakse indiviididena, mis annab teenindajale võimaluse pakkuda otseselt antud isikule vajalikku teenust, just talle sobival moel. Empaatia klientide suhtes, võimaldab müüjal olla korraga proffesionaalne kui ka osavõtlik ja abivalmis (Kallaste 2014) Kui kõik olid oma soovid esitanud ja oli arve maksmise aeg, siis teenindaja analüüsis kiire pilguga arve üle ja tegi paar soovitust tellimuse muutmiseks. Tänu sellele, et ta soovitas meil
-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, värvide sulavus ja intensiivsus inimene - vaimne ja füüsiline anatoomiline õigsus, maalidel taust üksikasjade täieslik kooskõla ilmekus, hingeelu ja tundeelu tervik hele, lage, selged jooned tervikuga, intensiivne väljendus
Klassivaba katsetuse lähtekohaks on osaliselt olnud poliitikute tahe. Kindlatest lasterühmadest loobumine tähendavat eelkõige seda, et õpilased paigutatakse eri aineid õppima võimetekohastesse rühmadesse, mitte põhiõpperühmadesse, klassidesse. Lapsekeskne kasvatus 2012 Õppimine toimub enda tegevuse tulemusena ja enda avastuste kaudu oskuste tasemelt homogeenses rühmas ja koos rühmaga. Klassideta õpetuse sügavaim eesmärk on õpilaste arvestamine indiviididena ning individuaalsete õppekavade ajutisem või püsivam moodustamine igale kooliastmele ja-tüübile omasel viisil. Põhitõed: 1)Kooli tulevad lapsed erinevad oma teadmiste, oskuste ja eelduste poolest. 2) Aeglased ja kiired arenguperioodid. 3) Laste edasijõudmine ja arenemine on erinev eri õppeainetes. Järeldub, et kool peaks loobuma arengutaseme sidumist klassiga. Õppimis töö- ja õppimisharjutused ning mõtlemisoskus on sobivad rühmitamise alused.
soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel; Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine; Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine; Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine; Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak; Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid)
sest tehakse ühine otsus.Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. Demokraatlik juht on nt partei esimees, juhatab parteiliikmeid ja suunab nad õigele teele aga otsuse võtab vastu mitte isikliku arvamuse vaid kõikide arvamuse pealt. 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide.Passiivne juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Passiivne juhtimine on sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemuseks. juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 37. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli toimimise põhimõtet.
Nii muutusid palatsod järjest rohkem lossitaolisteks. Powerpoint'i fail vararenessansi arhitektuurist VARARENESSANSI SKULPTUUR 15. sajandil hakkas skulptuur järjest rohkem taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kuulsaimad skulptorid olid: Lorenzo Ghiberti (1378-1455), Donatello ( 1386-1466) ja Andrea del Verrocchio (1436-1488). Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsete ja kordumatute indiviididena. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö pealkirja lugedes aduda, et tegemist on religioosse motiiviga. Ghiberti tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi (ristimiskabel) pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse Paradiisi väravateks.
õppida? Kuidas kaplan taolistes olukordades käitub, või käituma ,,peab"? Sisserändajate ühiskonna puhul on erinevate rühmade liikmed jätnud maha oma kodumaa ja saabunud uuele maale, kusjuures nad pole kolonialistid ning hoiavad kokku suhteliselt väikeste hulkadena. Sisserändajaid ei ohusta siin niivõrd ,,kohalike" sallimatus kui omade ükskõiksus. Riik käsitleb kõike kodanikke jällegi ühtlaselt indiviididena, iga grupi liikmed peavad aktsepteerima üksteise eripära igaüks peab sallima igaüht. Ka igasugune korporatiivsus peaks olema välistatud ja riik kasvatab poliitilist, mitte rahvuslikku identiteeti. Riik pingutab selle nimel, et poleks raske ega alandav lahkuda oma grupist ja see identiteet vastu võtta. Seega pole kindel, et mingid erinevused üleüldse säilivad ja sellise entusiastliku soosimise tõttu ei ole vast asjatu ka kartus, et peagi võivad
lapsest näeb last iseseisva, aktiivse ja kompetentse sotsiaalses elus osalejana . Muutunud on ka arusaam lapse ja täiskasvanu suhetest – täiskasvanu rollina nähakse lisaks lapse kaitsmisele ja õpetamisele ka lapsega dialoogi pidamist ning lapse aktiivsuse toetamist. Lapsi nähakse ühe ühiskonnagrupina, mis tähendab, et lastel on oma arvamused, tundeelu, kogemused ja huvid, mis ei pruugi ühtida täiskasvanute omadega (Näsman ja von Gerber 2002, Prout ja James 2005). Lapsi nähakse indiviididena, kellel on oma õigused nagu täiskasvanutelgi. Lapse õiguste tagamine ühiskonnas sõltub muuhulgas sellest, milline on elanikkonna nägemus lastest. Arusaam sellest, millised lapsed üldiselt on, määrab, kuidas lastesse suhtutakse, millised võimalused, piirangud ja kohustused neile seatakse ja milline on laste üldine tegevusruum ühiskonnas. Näiteks, kui domineerib hoiak, et lapsed on vastutustundetud ja ebaküpsed, võib see
Taavetis kui võitleja ideaaltüübis nähti tihti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju; humanismi, mis ajastule iseloomulikult avaldus kunstis. Oluliseks peeti kogemuslikku tundmaõppimist, aga ka meelelisi naudinguid väärtustati kõrgelt. 15. sajandil hakkas skulptuur taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kunsti eesmärgiks polnud enam luua sümboolseid, tinglikke skeeme usu näitlikustamiseks, vaid püüti kõiki, ka piiblitegelasi, kujutada elavatena, kordumatute indiviididena. Nii hakkasid pühakud sarnanema Itaalia kaupmeeste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas üksnes pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. Donatello ,,Taavet" (u. 1430) on androgüünne habras nooruk. Seda peetakse üldiselt esimeseks Lääne kunsti iseseisvaks alasti skulptuuriks antiikajast arvates. 5 Kuigi 15. sajandi lõpul algasid Itaalias rasked ajad: sõjakäigud Itaaliasse, majanduse areng
Lisaks Kierkegaardile kuulub esimeste eksistentsialistide hulka ka Friedrich Nietzsche. Samas kui Nietzsche läheneb esistentsi probleemile inimlikust vaatepunktist, siis Kierkegaard vaatleb seda teemat kristlikust vaatepunktist. Kierkegaardi jaoks on iga inimese kõige pakilisem küsimus on iga inimese eksistentsi mõte. Termi all ,,eksisteerima" mõtles ta inimese eksisteerimist. Kierkegaardi jaoks on inimestele iseloomulik see et me paistame silma vastutatavate indiviididena kes peavad tegema vabu valikuid. Iga inimene peab sooritama ,,usuhüppe" hoolimata sellest et me ei tea mis tagajärjed meie tegudega kaasnevad, olgugi et me nende eest vastutame. Üksikisik ei ole Kierkegaardil paratamatusega kulgeva ajaloolise arengu koostisosa. Ta on täiesti vaba, tema valikud ei ole mitte millegi poolt tingitud. Vastupidi, ainult nende valikutega allutabki ta end looduse ja ühiskonna seadustele ja ainult nende valikute alusel ta ,,eksisteeribki ajas".
Skulptuur hakkas 15. sajandil järjest rohkem taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kuulsaimate skulptorite Lorenzo Ghiberti (1378-1455), Donatello (1386-1466) ja Andrea del Verrocchio (1436-1488) looming näitab seda üldist suunda, mille poole püüdlesid tolle aja kunstnikud. Nende eesmärgiks polnud enam luua sümboolseid, tinglikke skeeme usu näitlikustamiseks, vaid nad püüdsid piiblitegelasi kujutada naga tõesti elanud (või elavaid) inimesi konkreetsete, kordumatute indiviididena. Seejuures lähtuti ümberringi elavatest inimestest. Seda oli muidugi tehtud ka gootika päevil, kuid siis oli igapäevase ümbritseva elu jälgimine ebateadlikum, kaudsed ja avaldus täiesti vabalt ainult grotesksetes kõrvaltegelastes. Pühakufiguuride juures oli elust võetud esmajoones ainult nende psüühika kujutamine. Psühholoogilisest aspektist ei loobutud ka nüüd, kuid see seostati inimese kui vaimse ja füüsilise terviku võimalikult tõepärase kujutamisega
hõimuühiskondadest, vaid kujutavad endast avatud ühiskondade “sünnišokki” tulemust. Ühiskonna avatuks saades teadvustub kriitilise debati kaudu ühiskonna kogu institutsiooniline ebatäiuslikkus ja sellest tulenevad isiklike tegevusvõimaluste piiratus ja paratamatud isiklikud 8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. kannatused. Vabade ja ratsionaalsete indiviididena tuleks avatud ühiskondade liikmetel võtta endale isiklik vastutus nende ebatäiuslikkuste kõrvaldamise eest. Sellise vastutusekoorma kandjaks osutumine võib saada shokeerivaks kogemuseks. Reaktsioonina sellele võib tekkida püüe pöörata ühiskonna areng tagasi totalitaarsesse kollektivismi, kus pole küll isikuvabadusi, kuid pole samas ka isiklikku vastutust olukorra parandamise eest: näideteks sellistest püüetest
5 VARARENESSANSI SKULPTUUR ITAALIAS Alates 15. saj. iseseisev kunstiliik. Muutused pole väga kiired. Quattrocento meistrid võtsid antiikskulptuuri eeskujuks ainult üksikute detailide käsitlemisel. 15. saj. itaalia plastikat iseloomusatvad värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon. Iseloomulik: - piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete indiviididena - psühholoogiline lähenemine, inimene kui vaimne ja füüsiline tervik - väline tinglikkus kaob - pühaksud hakkasid sarnanema konkreetsete itaalia kaasaegsete inimestega LORENZO GHIBERTI (1378-1455) Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on
tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust/müügist. Kõigil olid alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires Eelkõige peetakse indiviididena silmas füüsilisi, ülekantud tähenduses ka kollektiivseid isikuid (pered, ettevõtted ja isegi riigid). Lähtutakse homo oeconomicuse mudelist, kel on silme ees enda ja ainult enda huvid/kasu. Mudeli õigsus versus otstarbekus? Aatom keemias ja füüsika. Kõrvaltingimusi vaadeldakse siin etteantuna, millega indiviidil jääb üle üksnes kohanduda. Nappus: Ei ole olemas ühiskondlikku nappust. Küll aga kogevad indiviidid sageli, et nende käsutuses
tänapäeva arenguteaduse tähtsamaid väljakutseid ja võimalusi. Kõik need räägivad ühisel teemal, mis ilmneb selle näite pealkirjas: ühendades elud kontekstiga. Selles kontekstis tähendab termin elud rohkem kui biograafiat. See ka elavate organismide kohta, kelle biopsühholoogilistel 2 Tõlge©Maarika Pukk 2002 omadustel nii liikide kui indiviididena on niisama palju tegemist oma arenguga kui on seda erinevatel keskkondadel, kus nad oma elusid elavad. (Bronfenbrenner 1996). Selles kasutan ma kogu oma teoreetilises töös kaksikstrateegiat, mis toetub ühteviisi tugevalt teiste uurimusleidudele ja formuleeringutele kui ka minu oma ideedele. See lähenemine hõlmab progressiivselt integreeruvaid didaktilis-induktiivseid kordumisi, mis algavad mõistete
VARARENESSANSI SKULPTUUR ITAALIAS ● Alates 15. saj. iseseisev kunstiliik. Muutused pole väga kiired. Quattrocento meistrid võtsid antiikskulptuuri eeskujuks ainult üksikute detailide käsitlemisel. 15. saj. itaalia plastikat iseloomusatvad värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon. ● Iseloomulik: 8 piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete indiviididena psühholoogiline lähenemine, inimene kui vaimne ja füüsiline tervik väline tinglikkus kaob pühaksud hakkasid sarnanema konkreetsete itaalia kaasaegsete inimestega ● LORENZO GHIBERTI (1378-1455) ● Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi – ruumilised ja maalilised
Kultuurimuutuste liigid · Innovatsioon seletab seda, miks üldse kultuurimuutused tekivad. Innovatsioon on muutuste põhiline mehanism progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi. Võimekate indiviidide uuendused võetakse kollektiivi poolt vastu. · Akulturatsioon senisest kultuurist loobumine. Nt põlisrahvaste muutumine kultuurikontaktides tulenevalt. Rahvas jääb indiviididena alles, kuid eitakse, et kasulikum on üle võtta domineeriva kultuuri vaated. · Revitalisatsioon (A. Wallace, 1956) traditsioonilise kultuuri taaselustamine, mille keskseks elemendiks on religiooni taaselustamine. Revitalisatsioon võib haarata kõiki elu valdkondi (ka kaubandus jne). 1) Assimileerumine: a + b + c = a Kultuuride kontakti tulemusena jääb järgi vaid üks kultuur teised sulanduvad domineerivamasse.
Ta on avatud 27 uutele ideedele, tegutseb avalikult ja vastutab oma tegude eest. Demokraatlik juht on pühendunud organisatsiooni eesmärkidele, mitte ainult oma heaolule. Ta delegeerib võimu, toetub töötajate teadmistele ning tema mõju põhineb suurel määral töötajatepoolsel austusel. Vabastiili ehk liberaalse stiili puhul juhtimist kui sellist ei toimugi. Juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi tegevusvabaduse, sekkudes minimaalselt töötajate tegevusse. Ta väldib vastutust ja võimu, eesmärkide saavutamine sõltub tervest organisatsioonist. Liidriroll on minimaalne ning seepärast eeldab selline liidristiil organisatsiooni liikmete suurt vastutust. Töötajad peavad olema tugevalt motiveeritud, kuna nad ise otsustavad kõike. Selline juhtimisstiil sobib eelkõige loometööks. Liberaalne stiil on ka enamasti juhtimisalase ebakompetentsuse
sellest, milliste võtete abil ettevõte saavutab ressursside piires eesmärgid. Peamine käsitlus ” konkurents”. Kui ei ole konkurentsi, ei vajata strateegiat. Mida ei saa mõõta, ei saa ka arendada. Inimkäsitlus ”Juhtimisega liitub alati nägemus inimesest, tema soovist ja võimest, arendada tööd ja muutuda” (Joronen 1993). Esimehe inimkäsitlusel on lahendust pakkuv mõju selles, kuidas inimene tajub ennast ja iseäranis teisi inimesi tööks sobivate mõtlevate indiviididena. Valitsev inimkäsitlus määratleb indiviidi ja ühiskonna suhte ning annab inimesele õiguse suhtuda teatud viisil teistesse inimestesse. Esimehe minapilt on esimehe käsitlus endast esimehena. JUHTIMINE • Juhtimine on õnnestumiste organiseerimine • Juhtimine peab olema eesmärgistatud (tegevuslik, majanduslik) • Juhtimise all mõeldakse juhi tegevusi, millega ta suudab juhtida organisatsiooni ja selle liikmeid tegutsema eeldavate eesmärkide suunas
Seepärast muutuski kindluse moodi elamu järjest rohkem lossi moodi. Aknad muutusid suuremaks, fassaadidel võeti kasutusele järjest rohkem detaile. 15. sajandil hakkas skulptuur järjest rohkem taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kuulsaimad skulptorid olid: Lorenzo Ghiberti (1378-1455), Donatello ( 1386-1466) ja Andrea del Verrocchio (1436-1488). Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsete ja kordumatute indiviididena. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö pealkirja lugedes aduda, et tegemist on religioosse motiiviga. Ghiberti tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi (ristimiskabel) pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse Paradiisi väravateks.
Liigse pühendumisega on seotud oma vajaduste tagaplaanile lükkamine, vabatahtlik tasuta lisatöö, tunne, et ollakse püüeldava eesmärgi jaoks asendamatu. Sellega on seotud esimesed kurnatuse märgid, nagu püsiv väsimus, energiapuudus ja ka suurenenud kalduvus õnnetustesse sattuda. Vähenenud pühendumise faas Seda episoodi iseloomustab tagasitõmbumine patsientide ja kolleegide juurest. Osavõtlikkus patsientide vastu langeb, neid ei võeta enam indiviididena, sageli liigitatakse nad küüniliselt gruppidesse (parmud, hüpohondrikud, vanurid jne). Patsientidega suhtlemine muutub üha vähem inimlikuks, sest erakorralise meditsiini tehnik pole enam võimeline andma, sisse elama, kuulama. Patsiendiga ja patsiendist räägitakse sageli veel ainult erialažargoonis. Suhtumine töösse muutub üha negatiivsemaks, keskpunktis on järgmine töövaba päev. Kõikjal, kus võimalik, kasutatakse
annaabi.ee 
