Sotsiaalne tõrjutus - kas paratamatus tänapäeva ühiskonnas (4)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Kasvamine lastekodus, meelemürgid ja väärkohtlemine

.........................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13 Alkohol, tubakas, narkootikumid..................................................................13-14 Kokkuvõte................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...........................................................................

Sotsiaaltöö

16

docx

ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU

töötajad müüvad oma tööjõudu Inimene tunneb, et ta on ära lõigatud, puudub kontroll tööprotsessi üle, tööline pole enam iseenda peremees, töö ei paku sisemist rahu, tööd ei teha enam enda jaoks, inimesed võõranduvad üksteisest Erinevus töölisklassi ja kapitalistide vahel suurenes järjest enam EMILE DURKHEIM (1858-1917) "Tööjaotus ühiskonnas" 1893 Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus, solidaarsus seob ühiskonna kokku Mehaaniline solidaarsus ­ kogukonnad, sarnased uskumused ja kogemused seovad neid, väga tugevad kollektiivsed väärtused ja normid, vähe ruumi individuaalseks valikute tegemiseks, normidest üleastumist karistatakse, kokkuleppelised seadused mitte riigipoolsed Orgaaniline solidaarsus ­ Tekkis seoses linnade kasvuga ja industrealiseerumisega, mis lõhkus ära sidusused, näiteks maalt tulid

Majandussotsioloogia

42

docx

Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused

(patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“ Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust. Sotsiaalsed muutused on seotud otseselt majandusega. o Ühiskonna struktuur ja sotsiaalne elu tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas). o Väärtused, ideed, institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klassida huve (superstruktuur).

Majandussotsioloogia

39

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

............................................................. 13 Tööstuslik revolutsioon...................................................................................... 14 Sotsiaalprobleemide teadusliku uurimuse algus...............................................14 Esimesed teadusuuringud.............................................................................. 14 Sotsiaalprobleemide seitse teoreetilist perspektiivi.......................................15 Sotsiaalne Patoloogia..................................................................................... 15 Sotsiaalne desorganiseeritus.........................................................................15 Väärtuskonflikt............................................................................................... 16 Hälbiv käitumine (deviant)............................................................................. 16 Sildistamine................................

Ühiskond

54

docx

Tervis ja heaolu

• aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (w) aspekti. • Subj

Inimeseõpetus

22

docx

SOTISAALPEDAGOOGIKA

Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Teadusalana omab sotsiaalpedagoogika põhimõisteid, uurimisobjekte, probleeme, kasutab teaduslikke uurimismeetodeid jne. Sotsiaalpedagoogika algusaastatel iseloomustas seda idealism, mitte teaduslikkus. Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks: on vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust; toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevaid indiviide. Sotsiaalne tõrjutus ehk eksklusioon on seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata. Ekskulsioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda. Integratsioon tähendab indiviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Sotsiaalpedagoogika on integreeritud vaade lapsele kui tervikule. See tähendab hoolitsemist, kaasamist, sotsialiseerimist, akadeemilist toetamist. MÄRKSÕNAD: kasvatamine, sotsialiseerimine, hoolitsemine

Sotsiaalpedagoogika

14

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär

Ühiskonnaõpetus

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik  Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa  Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette  Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv

Sotsioloogia

Kommentaarid (4)