Lühi arutlus 'Demokraatia plussid ja miinused' (1)

Demokraatia plussid ja miinused
Demokraatlikuks nimetatakse riiki siis, kui selle rahvast saab käsitleda hulga indiviididena, kellel kõigil on küll oma tahe , kuid hääletamisel selguva enamuse tahe on määrav. Ise pooldan samuti demokraatiat, sest toetudes Churchilli sõnadele on see siiani parim väljamõeldud valitsemisviis.
Demokraatia mõiste ja idee pärineb 462. aastast enne Kristust, mil vabad mehed said Ateenas osaleda otseselt riigi juhtimises. Tänapäevase mõõdupuu järgi on teatud määral selleaegset Ateenat raske pidada demokraatlikuks, sest sel ajal oli seal samas ka orjandusühiskond. Nii tekidabki olukord küsimuse, et kui palju on vaja, et ühiskonda saaks pidada demokraatlikuks. Samas tänapäevaste inimestena mõistame ka, et selleaegne ühiskond oli täiesti teistsugune ja see oli loomulik nende jaoks, et istuti kokku ja otsustati mingeid vajalikke asju- seal toimus otsene demokraatia, vahetu hääletamise teel.
Demokraatias on igal inimesel hääle,-sõna-ja mõttevabadus, see on suur pluss ja eelis näiteks diktatuuridega võrreldes, kus kodanikel tuleb vastuvaidlematult alluda valitsejate tahtele. Demokraatias on aga igal vastava riigi kodanikul õigus kaasa rääkida erinevates valdkondades, alates poliitikast ja lõpetades tänava aukudega seonduvatest probleemidest. Vabas riigis on lubatud ka kritiseerida nii riigiametnikke kui ka muid isikuid, aga viimastel on õigus kriitikat ka mitte tähele panna. Pärast II maailmasõda peeti USA-d üheks suurimaks demokraatia kaitsjaks, ent vaadates tänapäevase pilguga ei olnud neil demokraatia peamisi tingimusigi – kõik ei olnud võrdväärsed: afroameeriklastel ei olnud võrdsed võimalused valgetega. Samas ongi demokraatia olnud pidevas arenemises, et ajaga kaasas käia ja püsima jääda.
Teiseks demokraatia plussiks võib pidada, selles välja arenenud heaoluühiskonda, mis garanteerib rohkematele inimestele, nii sotsiaal,- kui ka poliitilised õigused. Näitena võiks kasutada Taanit, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Kui Hitler vallutas Teise maailmasõja ajal Taani ning nõudis, et juudid märgitaks kuusnurgaga, teatasid taanlased , et panevad kõik, kuningast alates, endale kuusnurga rinda. See oli julge samm taanlaste poolt kaitsta demokraatlikke väärtusi olukorras, mis ei pruukinud nende jaoks hästi lõppeda.
Demokraatialgi on puudusi ja mõned neist on juba selgelt välja paistnud minevikus. Näiteks saab demokraatlikute valimiste kaudu ka demokraatia vastavas riigis lõpetada. Kui valimistel tuleb võitjaks diktaatorlik juht, nagu näiteks Adolf Hitler, kes tuli võimule Saksamaal 1933, ja ta on suuteline oma tahet läbi viima ja suudab rahvale selgeks teha oma “head” plaanid, siis ei ole sellisel juhil ka raske põhiseadust muuta. Siit tuleb ka välja see, et tegelikult on demokraatia väga ablas süsteem. Demokraatia püsima jäämiseks ja süvenemiseks on vaja nii kodanike tahet kui ka poliitilist valmidust eriolukordade jaoks, sest nagu president Toomas Hendrik Ilves on sõnanud, on demokraatia esimene ohver, kelle kallale minnakse kriisi aegadel .
Demokraatias on kõik küll seaduse ees võrdsed, ent inimesed ei tunne end tihti võrdsetena, eriti vaesed, sest demokraatia paratamatult soosib kapitalismi, milles rikaste käes on võim ja demokraatia puuduseks on ka see, et riigis, kus valitseb rahvavõim, ei saa toetada vähemuste huve täielikult, kuna võimul on enamuste huve kaitsvad esindajad. See on iseenesest ka mõistetav, kuna kõikide huve ei olegi võimalik kaitsta korraga, sest huvid on tihtipeale hoopiski vastandlikud või need on väga erinevad. Loogiline on ka see, et demokraatias ei saa probleeme lahendada konsensusega, vaid võimalik on see tihti ainult kompromissiga.
Demokraatia on riigijuhtimine olukorras, kus on väga palju inimesi ja umbes sama palju erinevaid vaateid ja riik püüab leida sellises olukorras kuldse kesktee , täielikult välja tõrjumata kedagi. Arvan, et see ongi õige ja ainuvõimalik riigijuhtimine sellises ühiskonnas ja riigis, nagu seda on Eesti.