RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili
Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca loomingust. Jagunes perioodideks: 13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss ajastut iseloomustas antiikkultuuri taaselustamine eeskujuks sai humanism. renessanssi ajal kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, mistõttu kiriku mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust. Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände-itta-põhja-lõunasse; ajastul avardusid inimeste teadmised [Coppernicus, Bruno, Galilei]. tekkis ilmalik koorimuusika tekkis mitmeid kirjanduszanreid. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid.
Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal
on ilust kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust. Keskajal oli populaarne anonüümne looming, kuid renessanssis sai teost seostada kindla autoriga. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad. Renessansis komponeeriti partiisi korraga ja hääled jäljendasid
Renessanss Roomakatoliku kirik elas läbi kriisi. Paavsti residentsi üleviimisest Roomast Avignoni sai alguse nn paavstide Avignoni vangipõlv, mis lõppes roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga, mil korraga valitsesid kaks, lühikest aega koguni kolm paavsti. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendub ilmalikustumine eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale. Ilmalik muusika hakkas määrama kunstmuusika stiili ja kõik uus ilmus ilmalikes zanrides. Keelati motetilaulmine kirikus. 1324. Või 1325.aastal saatis paavst Johannes XXII välja läkituse ,,Docta Sanctorum", milles taunis uues stiilis muusika kasutamist teenistustel. Puhkes saja- aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, Inglismaa võitis. Põhja-Itaalias kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond
Renessanss 14-16saj Renessanss tuleneb itaaliakeelsest sõnas rinascimento(taassünd e. Taaspöördumist vana- kreeka kultuuri ideaalide juurde. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Toimus ilmalikustumine kirjandus, kunst, muusika. Kõik uus avaldus ilmalikes zanrites. Juurdus mõiste humanism see on väärtusinnangute lähtumine inimesest. 16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord, keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink.
erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse 'motett'. Peagi lisandus motetile veel hääli, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mille ühes hääles põhimeloodiana gregooriuse laul. Ka rütmipilt muutus tihedamaks. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus ilmaliku sisu pärast, aga ka kompositsiooni keerukuse tõttu. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett kirikusse tagasi, kõikides häältes ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad
Renessansiajastu muusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tänu renessanssile muutus nii muusiku kui kunstniku amet tänuväärilisemaks ja tasuvamaks. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma
● Kammermuusika - ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika. 3. Iseloomusta renessanssi- ja barokiajastut. Kirjuta ajastust 10-lauseline kokkuvõte. (Sajand, ajastu üldine iseloomustus, arhitektuur ja mood, muusikažanrid, muusika üldiseloomustus, pillid, heliloojad). Renessanss kujunes 14.sajandil Itaalias. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Toimus ilmalikustumine. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine. Renessanssmuusikat iseloomustab tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, lihtne meloodia. Peamised žanrid olid missa, motett ja ilmalik polüfooniline laul. Pillidest kasutati peamiselt orelit, klavikordi, klavessiini, lautot, vioolat, plokkflööti ja trompetit. Tuntumad heliloojad on Lassus, Desprez, Dufai ja Ockeghem. Barokk kujunes 16. sajandil
RENESSANSS Sissejuhatus Renessanss (pr.k. renaissance-taassünd) sai alguse Itaaliast 14. sajandil. 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei 5.) Ameerika avastamine 1492 - Christoph Kolumbus 6
14.saj muutis Euroopat põhjalikult. Rooma-katoliku kirik, millele toetus keskaja kultuur ja maailmapilt täielikult, elas läbi kriisi, mis lõppes kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga (1378-1417), mil korraga valitsesid 2, lühikest aega isegi 3 paavsti. Selle põhjustasid Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid inimteadvuses eristuma. Ilmalikustumine tõi kaasa isegi iroonilise suhtumise kirikusse. 14.saj kerkis esile rikaste linnadega Põhja-Itaalia, kus kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inimese usku iseendasse.
tunnistajad, moorid, New Age, krisiidid jne. Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, patukahetsus, armulaud, abielu, vaimulikuks pühitsemine, viimne võidmine. Kindel kord Traditsioonilised kristlikud usulised ühendused Eestis: Katoliku kirik, protestantlus, õigeusu kirik, vanausulised, baptism jne. sünkretism - uue usundi teke proselütism - usu peale surumine ilmalikustumine.- ehk sekulariseerumine, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamisete ja sümbolite mõju kahaneb.(Rohkem avatud ka teistele inimestele, kes ei käi kirkus) Ortodokslus. - õigeusk ehk Ida kirik Barett- peestri müts, mis sümboliseerib ilmakaari mitra,- kõrgema vaimuliku peakate, mis sümboliseerib võimu tonsuur,- munkade kiilaspea alba- tuunik, valge,pikk
· Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. · Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. · Hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina. · 14. saj. roomakatoliku kirik kriisis. · Kirik lakkas olemast inimese maalimapildi kesktelg; usk ja kirik teadvuses eristuma. Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes) · Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. · Humanismiajastu inimese suhe maailmaga väga aktiivne; 15.-16
Sakslaste ja rannarootslaste rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad) aadlikud (sõdijad) talupojad (töötajad) ja linnarahvastik sealhulgas selle juhtkond (raad) Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tõi keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine kaasa selle, et peaaegu kõik kõrgemad positsioonid läksid aadlipäritolu inimeste kätte. 2. Linnad, kaubandus ja käsitöö Linnade valitsemine: Keskaegses Eestis oli 9 linna, mille õiguskord oli korraldatud naabermaade linnade eeskujul. Lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit. Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning olemasolevate linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega
1. Valitseb sünkretism väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest. 2. Levinud on nn. rahvareligioon. 3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus. N: matuseriitused, kodualtarid. 4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas). 5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja-Koreas, samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas. 6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine. Õpetus yin ja yang-ist: Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks. yang valge, meesalge, loov, aktiivne, tugev, sümboliseerib taevast; yin must, naisalge, passiivne, pehme, sümboliseerib maad. Yin ja yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olev on tekkinud nende 2 jõu koosmõjul, eraldi neil loomisvõime puudub. Kuigi yin ja yang on vastandlikud on nad oma olemuses siiski kooskõlas
Eksistentsiaalne- inimese kogu isikut ja olemust sügavalt puudutav, Sakraalne-püha olemuslikult oluline Sakrament- kiriku püha talitus, mille on seadnud Kristus ja mille kaudu Eluvaade- hoiak sellest, mis on elus saavutamisväärsed, mis on hea ja mis jagatakse armu nähtava aine vahendusel halb, kuidas suhtuda süütundesse, kannatusse, surma Sekularisatsioon- ilmalikustumine, eemaldumine usust, kirikust Empiiriline- kogemusest tulenev, kogemusele rajanev Sunna- muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogu Eskatoloogia- õpetus aegade lõpu sündmustest Sunniitlus- islami enamuses olev vool, kes loeb ennast Muhamedi Etniline usund- teatud kultuurikeskkonna, rahva või hõimuga seotud usund traditsiooni, suunajärgijaks
14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all.14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia
residents viidi Roomast üle Avignoni, mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada ka kriitilist või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud zanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili. .Kirikumuusika jääb konservatiivseks kõigil järgnevail sajandeil. 1324-1325 saadab paavst Johannes XXII ilmalikku muusikat tauniva läkituse, mis on erakordne Euroopa muusikaajaloos, kuna nii kõrgel tasemel seisukohavõtte kohtab harva.
Inglise kirjandusest võiks valgustuskirjanikest nimetada Daniel Defoe'd (1660-1731). Kuulsaks sai romaaniga "Robinson Crusoe". Kuulus inglise satiirik oli Jonathan Swift (1667-1745). Tema kuulsaim teos on romaan "Gulliveri reisid". Kokkuvõtteks Valgutusajastu vaimsel taustal kujunesid eeldused Iseseisvussõjaks ja Prantsuse rovolutsiooniks. Euroopas algasid olulised muutused ühiskonnas (tööstuslik pööre, seisusliku korra kadumine, ühiskonna elu ilmalikustumine, rahvusriikide tekkimine ja vabariigi muutumine põhiliseks riigikorra vormiks), mille tulemusena kujunes Euroopa maailma peamiseks kultuuriliseks, 4 majanduslikuks, poliitiliseks ja sõjaliseks jõuks. Valgustusajastu avas inimeste silmad ning tõi usku inimese võmesse ise midagi mõelda ja ära teha. Kasutatud allikad 1. EE 10 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn, Eesti Entüklopeediakirjastus, 1998 2. http://et.wikipedia
sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised organumid hakkasid levima ka väljaspoolt kirikut ning need said nimetuse motett. Peagi lisati motetile ka kolmas hääl, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mis ühe häälena sisaldasid koraali ning mida lauldi seltskonnalauludena. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning 15. sajandil jääb vaimulikule motetile alles ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad. Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt rahvalauluna ning oli tihedalt seotud rändmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaegselt nii lauljad ja pillimehed
Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam päritolu või jõukuse järgi. Isikuvabadus- sõltumatus keskaegsetest autoriteetidest, kollektiividest. Valgustus- 18.sajandi kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. Hakati uskuma rohkem mõistust, optimismi
jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. 4.Mida tähendab termin humanism? Humanism on inimlikkuse ja inimese väärtustamine.Renessanssliku maailmavaate telg.Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste järgi.Ideaaliks oli üksikisik,kes teostabennast iseseivalt ja edukalt.Maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. 5.Milliseks kujunes inimese suhe kirikuga? Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. 6.Millised muutused leidsid aset kunsti käsitluses? Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest.Arhitektuur,skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn.vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid
Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal
14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal
aines (nn. Apogrüüfilised evangeeliumid). Umbes aastal 200 oli Uue Testamendi kogumik saanud praeguse koosseisu. Uue Testamendi ülesanne oli anda edasi apostlite pärand, mis oli kiriku õpetuse ja elu alus. Ristiusust sai raamatuusund ja piiblist sai ainus alus kristluse seletamisel ja tõlgendamisel. Askees ja kloostrid Pärast ristiusu legaliseerimist Constantinuse ajal toimus ristiusu ilmalikustumine, mille vastandresktsioonina tekkisid kloostrid ja kujunes välja askees. Askeetliku liikumise tõus sai alguse 3.sajandil Egiptuses, kus arvukad kristlased asusid elama kõrbesse. Kuulsaim nendest erakutest oli Püha Antonios, kelle eeskuju tegi eraku elu senisest populaarsemaks. Ilmnes, et askeetlikul liikumisel olid ka omad probleemid: nt see meellitas ligi asotsiaale, maksudest ja sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaid ning kurjategijaid. Veel Antoniose
koondusid linnamuusikute tsunfidesse. RENESSANSS Huvi kirikukammitsaist vaba iseteadva inimese vastu kultuuri Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid see oli Lauto, klavessiin, klavikord, spinett, Ilmalikus muusikas motett, madrigal, caccia, Guillaume de Machaut, 14. 16. saj ilmalikustumine. Muusikas tooniandvaks Madalmaad; Prantsusmaal ars nova; liturgia osa. Ilmalik muusika oli mõeldud viola da gamba, pommer, tsink ja sansoon, frottola, villanella, balletto (ilmalik Philippe de Vitry, kirikumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul (ilmalik vokaalpolüfoonia); eelkõige linnakodanike seltskondlikuks krummhorn
Renessanss- 15- 17.saj - Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast
tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Puidustiil- Puitmaja interjööri stiilid ja puitmaja kujundus Tänapäeval puitmajade ehitamise segment on üks paremini
tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Puidustiil- Puitmaja interjööri stiilid ja puitmaja kujundus Tänapäeval puitmajade ehitamise segment on üks paremini
Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal
budistlik kogukond. Kitsamas tähenduses Buddha esimestest õpilastest alguse saanud munkade kogukond. Sangha funktsiooniks on õpetada dhammat kõikidele inimestele ning isikliku eeskuju kaudu osutada parima isikliku vabanemise teele. Laiemas tähenduses kõikide budistide kogukond. põhjuse ja tagajärje ringlus mida põhjustab tegu (karma); Kuus sansaaravalda: inimesed, jumalad, deemonid/hiiud, loomad, näljased vaimud, põrguasukad hindu tarkuse ja kunsti jumalanna sufide vaimne juht Ilmalikustumine võitlusliku kallakuga, puristlik ja Rooma-vastane judaismi sekt, mis ootas messia (kuninga) saabumist, kelle valitsusaeg pidi kestma tuhat aastat. usu tunnistamine islamis üks peamisi budismi koolkondi Jaapanis Jaapani pärimuslik loodususund, mis on olnud tugevalt seotud rahvustundega. Holokausti heebreakeelne vaste, otsetõlkes häda, katastroof, häving õpilase tee Page 7 Sheet1
Renessanss järgnes keskajale. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambit- sioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmi- sel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailma- pildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võr- relda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kiriku- arhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaal- ne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja- Itaalia
Ideed: 1. Absoluutne muusika. Tekstita instrumentaalmuusika võrdvääristub vokaalmuusikaga. (Muusikakuulamise raskus, millest rääkisime.) (Absol. muusika: antiigi sfäärideharmoonia elustub uut moodi, läbi inimese vahetu kõlataju looduses universumis. Muusika on loomise puhas algheli, puhtaimal kujul esineb instrumentaalmuusikas.) Saksa romantik-luuletaja Friedrich Schlegel võrdles instrumentaalmuusikat filosoofilise meditatsiooniga. 2. Kunstireligioon. Ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse
teda koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised organumid hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse motett. Peagi lisati motetile ka kolmas hääl, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mis ühe häälena sisaldasid koraali ning mida lauldi seltskonnalauludena. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning 15. sajandil jääb vaimulikule motetile alles ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad. Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt rahvalauluna ning oli tihedalt seotud rändmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaegselt
negatiivselt seotud kriminaalsusega Eristatakse veel kahte religioossuse tüüpi: - väline religioossus (extrinsic religiosity): inimene usub ja käitub religioosselt eesmärgiga saavutada selle abil mingeid muid hüvesid (nt. leida sõpru) - sisemine religioossus (intrinsic religiosity): religioon pole inimese jaoks vahend millegi muu jaoks, vaid eesmärk iseeneses Religioon ja ühiskond Sekulariseerumine ilmalikustumine, religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonnas. Lääneriikides on see protsess viimase sajandi jooksul toimunud, kuigi viimastel aastakümnetel on võib olla peatunud. 8 Tsiviilreligioon "mittereligioosne" nähtus (nt. lemmiklaulja, jalgpallimeeskond, riigipea) on saanud religioosse suhtumise ja käitumise objektiks
Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad), aadlikud (sõdijad) ja talupojad (töötajad). Lisaks talupoegadele kuulus kolmandasse seisusesse ka linnarahvastik, sealhulgas selle juhtkond (raad). Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tõi keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine kaasa selle, et peaaegu kõik kõrgemad positsioonid läksid aadlipäritolu inimeste kätte. Lisaks vaimulikele maaisandatele olid Vana-Liivimaa kõrgeimal valitsus- ja kohtuorganil, maapäeval, esindatud ka aadlikorporatsioonid ehk rüütelkonnad. Kolmanda seisuse esindajatena said maapäevadel osaleda linnad, reaalselt küll vaid kolm suuremat: Tallinn, Tartu ja Riia. Talupoegadel poliitikas kaasarääkimise õigust polnud. Samas ei saa
o Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu o Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. 4) Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; o Sotsiaalse muutuse olemus: moderniseerumine: ilmalikustumine, ratsionaliseerumine kõigis eluvaldkondades. Traditsioonilise ühiskonna piirangutest vabastamine, kaasneb aga bürkoraatia. o Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne; poliitiline; traditsiooniline kaubanduslik. o Domineerimistüübid: 2 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus
seda, et ükskõik millisest perspektiivist Euroopa religioosset olukorda vaadata, on tänases Euroopas toimumas tähelepanu väärivad muutused. Sekularisatsioon Berliini müüri järgses Euroopas muutusid usu- ja südametunnistuse vabadust puudutavad küsimused olulisteks, sest terve rida endisi sotsialismileeri riike kaasajastasid vastavat seadusandlust. Samas jäi tähelepanuta religiooniga seotud identiteedi tähtsus Euroopa immigrantide kogukondades. Sekularisatsioon ehk ilmalikustumine on Euroopale iseloomulik protsess. Ülejäänud maailmas on religioonil olnud ning on senini täita oluline koht nii ühiskondlikul kui isiklikul tasandil. Religioossete uskumuste ja tavade tähenduslikkus on Euroopas vähenenud viimase sajandi kestel järjepidevalt, peegeldudes usuliste institutsioonide tähenduslikkuse vähenemises. Võib-olla tuleks lisada siia täpsustavalt, et tähenduslikkuse vähenemine on puudutanud peaasjalikult nn
Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund · Rebi ja kleebi ( erinevatest usunditest tehakse endale tervik kokku) ( Wade Clark Roof ) · Uskumine kuulumiseta ( Grace Davie) · Kuulumine uskumiseta ( Ole Riis) · Sekularisatsioon/ ilmalikustumine Religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas ( Bryan Wilson) Sekularisatsioon · Inimeste vähenenud seos usuliste institutsioonidega · Usuliste institutsioonide mõju ja tegevusvaldkondade ahenemine ühiskonnas · Usuliste veendumuste ja rituaalide tähenduslikkuse vähenemine argielus · Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja Euroopa lõige rohkem Katoliiklik Lõuna- ja Kesk- Euroopa
tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia.
enesekesksemaks ning oma isiklikke huve järgivaks (Beck ja Beck-Gernsheim 2002). Selle kõrval on tähtis sekulariseerumine ehk ilmalikustumine, koos millega on vähenenud kristlikul 11 Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2006 maailmapildil põhinevate moraalinormide olulisus. (Ibd: 3) Eestis algas see nõukogude okupatsiooniga, mille vältel kõik religioosne oli põlu all. Vaba kooselu levikut erinevates riikides saab hinnata rahvaloenduste, küsitlusuuringute ja (nt Rootsi ja Norra puhul) registriandmete alusel
Sikhi khalsa. Sama olulised on preester, samaan, prohvet, guru, rabi jne. Määrava tähtsusega on institutsioon kannab traditsiooni. Religioon reprodutseerub ühiskondlike institutsioonide kaudu. Emile Durkheim: ,,religioon kui ühiskonna ,,liim"". Religiooni teisenemine. Tänapäeva läänemaailm: post-traditsionaalne, privatiseerumine (mina- usund, rebi ja kleebi, uskumine kuulutamiseta, kuulumine uskumiseta) Sekularisatsioon/ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Inimeste vähenenud seos usuliste institutsioonidega. Usuliste institutsioonide mõju ja tegevusvaldkondade ahenemine ühiskonnas. Usuliste veendumuste ja rituaalide tähenduslikkuse vähenemine argielus. Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja-Euroopa; katoliiklik Lõuna- ja Kesk- Euroopa; Õigeusklik Balkan- ja Ida-Euroopa. Ratsionaalse valiku teoora. 7. Materiaalne
oma suhet abieluks mitte registreerinud inimeste kooseluvorm. Vabast kooselust sündinud laste arv ületab abieludest sündinud laste arvu (alates 2007). Vaba kooselu kui kooseluvorm tekkis 1960. aastatel lääne ühiskonnas. Eestis alates 1970. aastatest. Vaba kooselu juures on tähtis see, et mõlemad partnerid tunnistavad ja tajuvad seda abielusarnase suhtena. Mis mõjutas vaba kooselu levikut? *individualismi kasv- järgitakse enda isiklikke huve *sekulariseerumine ehk ilmalikustumine- vähenenud on kristliku moraali olulisus *industrialiseerimine- sellega kaasnes naiste iseseisvuse kasv, soorollide, hoiakute ja väärtuste muutus ühiskonnas *riigi roll ja toetus- vähenenud on see, et naine sõltub mehest rahaliselt *lahutuste arv ühiskonnas- tajutakse et abielu ei ole püsiv ja sellepärast pigem ollakse vabaabielus *valikuvabadus- valitakse see mida peetakse endale sobilikumaks(juriidiline seotus, vastutus ja kohustused on väiksemad ja suhet on lihtsam lõpetada)
Loomulikle otsesõnalisusele eelistati leidlikku kaudeütlemist, sõnaohtrust. Autor on oma teosegi kohta öelnud, et ebaselguse tõttu on see teos talle endalegi vaevu arusaadav. 18. Renessansi üldiseloomustus (ajaline piiritlus, uus inimese kontseptsioon) Renessanss (14-16/17 saj.) on ideeline murrangu periood keskajast modernsesse uude ajastusse. Sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Renessansiaja inimese osatähtsus suureneb, inimene võib olla maailma keskpunkt. Toimus ilmalikustumine. Ühendus Jumala ja inimese vahel jääb püsima. Inimene peab järgima kristluse tõde ja arusaamu. Selle aja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Kirjanduses ja kunstis ilmus Jumala kõrvale ka maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Renessanss jagunes: Eelrenessanss 13-14 saj. Tekkis ideaal vabast haritud inimseset ja humanistlik mõtlemine
14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal
teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos
mõtted"). Inimese kohustused eelkõige Jumala ees, mitte kaasinimeste või riigi ees. HUMANISM seda iseloomustab vastandumine keskaegsele maailmapildile, seepärast on seda perioodi nimetatud ka renessansiks (taassünd), mil taasavastati antiiksed mõtlejad 15.-16. sajand Renessanss: Rooma autorite esiletõus Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus. Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)
tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia
Keskaegsel Liivimaal oli nagu mujalgi keskaegses Euroopas kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad), aadlikud (sõdijad) ja talupojad (töötajad). Lisaks talupoegadele kuulus kolmandasse seisusesse aga ka linnarahvastik, sealhulgas selle juhtkond (raad). Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tähendas keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine tegelikult seda, et kõik kõrgmead positsioonid läksid aadlipäritolu inimeste kätte. Lisaks vaimulikele maaisandatele olid maapäeval esindatud ka aadlikorporatioonis ehk rüütelkonnad. Kolmanda seisuse esindajatena said maapäevadel osaleda ka linnad, reaalselt küll vaid kolm suuremat: Tallinn, Tartu ja Riia. Talupoegadel poliitikas kaasarääkimise õigust polnud. Samas ei saa neid keskajal pidada
1945) Raamatuajalugu on lahutamatu kirjakultuuri ajaloost: raamat on lõppkokkuvõttes vaid üks kirjakultuuri ilminguid, üks kirjakultuuri eripärane materiaalne väljund, mis on osa palju suuremast kirjamaailmast. "Prantsuse revolutsiooni kultuurilised lätted" (1990) Uurimus vaimsetest ja kultuurilistest muutustest, mis tegid Prantsuse revolutsiooni puhkemise 1789. Aastal võimalikuks. Käsitletud põhiteemad:*Valgustus *Avalik arvamus *Raamatukaubandus *Ilmalikustumine *Kuningavõimu desakraliseerimine ROBERT DARNTON (sünd.1939) Raamatud olid ainult üks tolle aja paljudest meedialiikidest. Tegelikult sisaldasid trükitud tekstid tihtipeale suulist materjali kuulujutte, laule ja kandsid siis edasi sõnumeid, mis arutluste või ühislugemiste vahendusel leidsid uuesti tee suulisesse kommunikatsiooniringlusse. Raamatuajalugu suubub laiemasse kommunikatsiooniajalukku.
annaabi.ee 
