Muusika - renessanss ja barokiajastul (0)

Muusika arvestus 2. Seleta mõisted ● Gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.
● Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks  loodud tsükliline heliteos (harilikult 5- või 6-osaline). ● Trubaduur - rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal.
● Luteri koraal - saksa protestantlik kirikulaul.
● Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl  kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele 
harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega  häältest.(kaanon) ● Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine,  instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst. ● Passioon - oratooriumižanri alaliik, mille teemaks on Kristuse  kannatused ja ristisurm. ● Oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos  vokaalsolistile, koorile ja orkestrile. ● Kammermuusika - ansamblile või sooloesitajale loodud  instrumentaal- või vokaalmuusika. 3.  Iseloomusta renessanssi- ja barokiajastut. Kirjuta ajastust 10-lauseline kokkuvõte. 
(Sajand, ajastu üldine iseloomustus,  arhitektuur ja mood, muusikažanrid, 
muusika üldiseloomustus, pillid, heliloojad).
Renessanss kujunes 14.sajandil Itaalias. Ajastut iseloomustas 
eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse 
maailmapildi suunas. Toimus ilmalikustumine. Kirikuarhitektuur muutus 
inimesekesksemaks. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja 
humanistlik mõtlemine. Renessanssmuusikat iseloomustab tertsidel ja 
sekstidel põhinevad kooskõlad, lihtne meloodia. Peamised žanrid olid 
missa, motett ja ilmalik polüfooniline laul. Pillidest kasutati peamiselt 
orelit, klavikordi, klavessiini, lautot, vioolat, plokkflööti ja trompetit. 
Tuntumad heliloojad on Lassus, Desprez, Dufai ja Ockeghem.


Barokk kujunes 16. sajandil. Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav
õukonnaelu. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, 
eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide 
rikkus. Vastand renessanssile. Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad 
ning tuli monoodia-still(ühehäälne meloodia). Barokkmuusika 
iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso 
continuo(basspill+harmooniapill). 17. sajandis Itaalias kujunes ooper. 
Pillidest kasutati peamiselt viiulit, lautot, oboed, flööti, orelit, klavessiini, 
klavikordi. Tuntumad heliloojad olid Monteverdi, Vivaldi, Lully, Purcell, 
Bach ja Händel. Peamised žanrid olid ooper, instrumentaalmuusika. 4. Milline on sinu arvates renessanssi- / 
barokiajastu muusika? Mille poolest erineb  see teiste õpitud ajastute muusikast? 
Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Renessanssimuusika on laulev, rahulik, tundeline. 
Barokkmuusika on liikuv, rahutu, kirglik, ülitundlik.  5. Kuidas hindad Händeli osa muusikaloos?  (Milles seisnes tema tähtsus ja mis 
uuendusi ta muusikasse tõi?) Millistes  žanrites ta kirjutas? Too näiteid helilooja 
tähtsamatest teostest. Händeli osa muusikaloos on väga tähtis, sest ta kirjutas tohutult
palju oopereid, oratooriume ning teistestki žanritest teoseid. Ta 
väljendas ennast peamiselt ooperižanris. Tema kuulsaimad 
teoased on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan",
"Ariodante", "Alcina", "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus",
"Saul",  "Jefta" ja “Veemuusika”.