liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse põhiliselt kolmel viisil väljaraiumine (materjalideks kivi, puit, jää; alaliikideks tahumine, lõikamine, nikerdamine),
Viini Hofburgi:Austria kuninglik palee • Hofburg (Viin) on Habsburgide keiserliku dünastia endine talveresidents, mida peetakse täna maailma suurimaks ilmalikuks paleeks. Atraktsioon asub vähemalt 240 tuhande m² suurusel alal ja hõlmab 18 kõrvalhoonet, 19 sisehoovi ja 2600 korterit, mis hõlmavad kogu Viini kesklinnas asuvat ala. Palee hoones töötab ja elab jätkuvalt üle 5000 inimese. • Viini Hofburgis on kuni 30 eraldi vaatamisväärsust, sealhulgas väljakud ja monumendid, lossid ja korterid, ajaloomuuseumid ja hindamatud kogud
ideaalile vastavuse huvides. Kunstiteos on mingi kavatsuse teostamine mingis materjalis. Näitused said alguse 16-ndal sajandil, regulaarselt hakkasid need toimuma aga 18. saj. Visuaalse kunsti liigid on arhitektuur (oluline ruumimõju, mahulised objektid ruumis, nende vorm liigendab seda, hoone jaguneb peafassaadiks ja külgfassaadiks, alati ühiskonna ja ideaalide kehastus, ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega, jaguneb sakraalseks e. kiriklikuks ja proffaannseks e. ilmalikuks), skulptuurikunst (mahuline vorm, 3D, väljaraiumine (kivi, puit, jää; lõikamine, tahumine, nikerdamine; kõvast materjalist tükke välja lüües; vabalt välja raiumine (silma järgi), punkteerimine), modelleerimine (pehmest materjalist; voolimine; põletatud savi on keraamika), kokkukogumine e. assamblaaz (erinevate valmisesemete ja nende jäänuste ühendamine); ümarplastika (ümber saab käia), reljeef (nähtav vaid ühest küljest; kõrg-, pool-, madal- ja
KANTAAT-bach.saksmaall arenes välja 17 saj. Aluseks piibli või koraalitextid.sisu oli ilmalik.kirikukantaatid kujunesid välja 17 saj.koosnesid mitmes osast, esitasid solistid,koor ja instrumentaalorkester. KIRIKUKONTSERT-esitasid solistid,koor ja orkester. Textid olid võetud piiblist,luterliku kirikus luteri koraalidest. Kuulsaim meister Claudio Monteverdi. SONAAT- oli instrumentaalteos,koosnes mitmest eri karakteriga lõigust.võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamseks mõeldud kammerteos. Arcangelo Corelli INSTRUMENTAALKONTSERT- oli 3 osaline teos solistidele ja orkestrile.soolopillideks viiul ja oboe.Väljaarendaja ja looja Antonio Vivaldi. CONCERTO CROSSO- teos solistide grupile ja orkestrile,kus orkester yhineb ansambliga lõiguti et teda täiendada Arcangelo Corelli. FUUGA-mitmeh22lne teos.tuleneb sõnast fuga-põgenemine.händel ja bach. Tantsusüit 1)allemande2)courante 3)sarabande 4) gigue Itaalia-J,Peri;C. >Monteverdi;A.Corelli.Vivaldi
Oratooriumiumis puudub lavaline tegevus, sisu antakse üle muusikaliste vahenditega. Tekst oli kas itaalia või ladina keelne. Tähtis tegelane oli jutustaja, kes andis retsitatiivides edasi tegevustikku. Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia.
(Riiki juhtisid 7 ministrit, kuid nad ei loonud valitsust.) · Riik väga ebastabiilne · 1799 uus riigipööre. Kirik ja kontrevolutsioon · Tunnustati ainult kondanlikku abielu, sünnid ja surmad regrist. Riigiametnik; · Suleti enamus kloostreid, säilisid küreed(alamvaimulik) ja piiskopid · Võeti maha ja hävitati religioossed sümbolid, lõhuti reliikviaid, võõandati kirikute väärtasjad. · Aug. 1794 võõrandati kirik riigist. Muutus ilmalikuks, eemaldus ka riigieelarvest. Kultuuriväärtuste hävitamine ja kaitse · Notre Dame katedraal- lõhuti 78 suurt ja 12 väikest skulptuuri · St. Denis' katedraal- kuningaperede sarkofaagide ruineerumine · 1793- kunstimuuseum Louvre's · Ohus paljud raamatukogud ja arhiivid. · 1793- pandi alus Rahvuslikule arhiivile Uus Olme · Meeste riietus- sinine kuub, valged torupüksid, valge vest, punane kaelarätt, saabel, puukingad, lühike kuub,
Heaks võib lugeda ka prostitutsiooni keelustamise, mina isiklikult prostitutsioonis midagi head küll ei näe, see ei tohiks kuskil lubatud olla. Rõhutati ka patriotismi, millel oli suur tähendus kontrrevolutsiooni pealetungi ja revolutsiooniliste sõdade olukorras. Tuhanded inimesed läksid interventide vastu võitlema. Religiooniprobleemide seisukohalt kehtestati usuvabadus ning kirik lahutati riigist. Kaotati kirikumaksud ja riik muudeti ilmalikuks. Negatiivseks võiks lugeda kristuse väljajuurimise ning kõrgema olevuse kultuse. Prantsuse revolutsiooni tulemusel lõppes Euroopas absolutism ja valitseja ainuvõim ning kehtestus üldise hääleõiguse põhimõte, mida esialgu piirati. Inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, seega poliitika sai kõigi asjaks. Võimalikuks sai uute võimekate inimeste esiletõus, kellel vana korra seisuslikkuse tingimustes polnud karjäärivõimalust
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e
Kultust tõlgendati mitmeti. Osa arvas, et tegemist on vaikse tagasipöördumisega kristluse juurde (austati siiski nn Kõrgemat Olevust), teiste meelest oli see kiriku naeruvääristamine. Jakobiinide meelest vastas see rahva vajadusele uskuda millessegi ning harjumusele osaleda tseremooniates. Vaatamata hiilgavale algusele kultus rahva hulgas siiski ei juurdunud. Jakobiinide võimult kukutamise järel lahutati kirik riigist. Prantsusmaa muutus täielikult ilmalikuks, kirik jäi välja ka riigieelarvest. Kuna Kõrgema Olevuse kultus polnud populaarsust võitnud hakkasid vaikselt oma positsioone taastame endised vaimulikud. Kuni Prantsuse revolutsiooni lõpuni katoliiklust siiski ei taastatud. Alles Napoleoni võimu ajal allutati kirik taas riigile ja tunnistati enamiku prantslaste usuks.
Kantaat: Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Sonaat: Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga: Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim
neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Kirikukontsert – barokiajastu kirikukontserte esitasid solist, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud olid ka vana polüfooniilise stiili võtted. Sonaat – barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos,mis koosnes mitmest eri karateriga lõigust. Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos, kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Instrumentaalkontsert – barokk-kontsert oli tavaliselt 3 osaline teos solistile ja orkestrile. Kiiretes osades vaheldusid orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul või oboe. Concerto grosso – see oli teos solistide grupile ja okrestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada.
Siis ootas sõdijat au ning kuulsus. Ridtisõdade edasitungi suundadeks oli Jumala maa ehk Jerusalem, viimaste paganarahvaste alistamine (liivlased, eestlased, leedukad) ning Hispaania. Jerusalemma vallutamisel rajati viis kristliku riiki, mis olid vaimulikud rüütliordud. Vanim ordu oli Benedictlaste ordu. Selle tagajärgedeks oli aga Lääne-Euroopa ja Bütsansi lõhenemine ning moslemite ja ristiusu vahelise lõhe suurenemine. Ilmalikuks võimuks loetakse rüütliseisust. Feodaaltsivilisatsioonis elava inimese kõige olulisemaks toetuspunktiks on usk, kirik ja lääniisand. Usk oli see, mis motiveeris inimesi elama, töötama ning sõdima. Sõditi oma usu eest, et seda kaitsta ja laiali paisata, sealt ka ristisõjad.
Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid. Sksm-l kantaat luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert: Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest. Sonaat: bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. S. võis olla kirikumuusika teos või ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Looja ja suurim meister: Arcangelo Corelli. Instrumentaalkontsert: 3 osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Soolopillid tavaliselt oboe ja viiul. Concerto grosso: Teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli. Fuuga: plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos, hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena. Nimetus it. k-st
Leoniuse organumid olid 2-e häälsed ja Perotinusel 3-4 häälsed. 13. sajandil ilmus organumi kõrvale motett. See on kõige olulisim mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile, mis oli alumine ja ladina keelne, hakati ülemises hääles kasutama prantsuse keelset ilmalikku teksti. Niimoodi tekkis olukord, kus üheaegselt kõlas 2 erinevat teksti. Sellega seoses keelati 13. sajandi lõpus motetid kirikus ära. Siit peale muutus motett ilmalikuks lauluvormiks kuni ta 15. sajandil kirikusse tagasi jõudis.
Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe.
D.D. Eisenhower- USA president pärast Trumani; kritiseeris Trumani doktriini ja lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi vaid lubaduseks. Ch. De Gaulle- Prantsusmaa eesotsas seisnud kindral, kes moodustas Ajutise Valitsuse. L. Erhard- Sotsiaalse turumajanduse eestvedaja (saksa majandusime ,,isa"). M. Gandhi- India vabadusliikumise juht, tänu kellele said indialased iseseisvuse. J. Nehru- Peale Gandhi surma India etteotsa tõusnu, kelle ajal muutus riik ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks; temast sai ka üks Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühinemisliikumise juhte. L. Beria- Stalini surma järel suurima võimu saanud julgeoleku juht; vabastas palju vangistatud isikuid ning üritas Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. N.Hrustsov- Peale Beria mahalaskmist mõjukaimaks tegelaseks kujunenud isik, kelle ajal algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. 5
1645-1676 Aleksei Mihhailovits jooksul üha tähtsamaks. Habsburgid kaotasid oma 16761682 Fjodor Aleksejevits võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa Riik ja ühiskond: killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks. Paljud 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Euroopa valitsused muutusid ilmalikuks see Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride tähendab, et enam ei surutud alamatele oma Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem religioosseid vaateid peale. Vestfaali rahu, millega nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava Kolmekümneaastane sõda lõppes, oli esimene esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti nüüdisaegne Euroopa rahuleping. peaaegu täiesti. Kirikulõhe:
T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones" Milles avaldub barokkkunsti kirevus? Barokk võrsus hilisrenessansist XVI sajandi lõpul Itaalias ja valitses XVIII sajandi keskpaigani kogu Euroopas. Ometi ei ole barokk ühtlane üleeuroopaline kunstistiil. Katoliku usu mail, eriti Itaalias, Hispaanias, Flandrias, väljendas barokkkunst katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Hollandis, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon, muutus kunst ilmalikuks ja elulähedaseks. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes valitsevaks klassitsistliku baroki suund. Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude
a) Mustad vaimulike seisus kitsamas mõttes munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast. c) Kirik jäi ilma paljudest senistest ühiskondlikest funktsioonidest: · Abielusõlmimine (muutus ilmalikuks) · Sündide ja surmade registreerimine d) Suleti enamus kloostreid. e) Vähendati vaimulike arvu, säilis 2 vaimuliku astet küree, kui alamvaimulikud ja piiskop. f) Vaimulikkudele määrati kindel palk, pidid vanduma kindlat truudust võimudele põhjustas vaimulike lõhenemise. Vannet mitte andnud vallandati, paljud neist liitusid konte(r)-revolutsiooniga (revolutsiooni vastastega). 3
üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu. Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et sageda lugemise tulemusena jõuab lugeja Jumalale lähemale. Teksti pähe õppimist peetakse erilise vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku usuõpetuse, mis nõuab kõigest ülimuslikkust ega luba mingit jaotust religioosseks ja ilmalikuks. Ta käsitleb erinevaid teemasid ning samuti ka moraaliõpetust. Lisaks Koraanile on islamis veel teine pühade tekstide kogu prohvetlik tava. See kogu on hoopis mahukam kui Koraan ja see on maailma muslimitele eeskujuks nende igapäevase elu korraldamises. Islami usu kirjeldamiseks kasutatakse araabiakeelset sõna iman. Usu aluseks on täielik monoteism, Jumala ainulisus. Jumal on ülim, igavene ja kõik võimas. Ta näeb kõike ja on kõikjal ning kõiges.
1947.a. loobuti Kommunistliku Parteiga koostööd tegemast.Võimul tsentristlikud erakonnad.Koloniaalimpeerium lagunes. 11.India-Iseseisvus 15.aug.1947.a.Samal päeval tekkis islamiusuline, kahest erladi osast koosnev Pakistan.7-8mlj. Indiasse jäänu moslemit jättis kodu ja liikus Pakistani, seal rändasid vastu Hindud.Puhkes vägivald.Mahatma Gandhi üritas seda peatada näljastreigiga.1948a. sai ta surma hindu kuuli tõttu.Etteotsa tõusis J.Nehru-riik muutus ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks.temasts sai Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühinemisliikumise liider. 12.Idablokk-Kommunismi mõjuvõimu laienemine terves maailmasüsteemis. 1.)Võim ühe kommunistliku partei käes.kodanlikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.2.)Kommunistlikule parteile oli allutaud kogu elu riigis.Kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlike organisatsioone.nende all oli ka kultuurielu.3.)Võim juleolekuorganeil.4.)Majandus oli valdavalt riigistatud
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM Karolina Joanurm BAROKK Referaat ajaloos Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Mina, valisin selle teema, kuna mulle meeldib kunst ja eriti see kuidas barokki kirjeldatakse kui "ebatavaline" oma hooga,tunnete,kirega ning isegui ülepaisustustega ja liialdusega, aga pakub ikka vaatajale huvi,ootamatust ning rabab ja üllatab teda. 16,.sajandil reformaatorite poolt algatatud karoliku kiriku vastane usuline võistlus kujunes 17.sajandil ilmalikuks võimuvõistluseks. Kogu Euroopas peeti usu nimel veriseid sõdu,mis viisid poliitiliste võimusuhte täieliku ümberkujunemiseni. Nii püsimatu nagu tolle raske ja äreva perioodi ajalugu, oli ka selle aja kunst. Ühelegi varasemal ajajärgul polnud valitsenud sellinme hoiakute ja kunstialaste vaadete mitmekesisus nagu barokiajastul. BAROKKOARHITEKTUUR Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja
Maid ostsid kodanlus,kaupmehed,käsitöömeistrid,podium,õpetajad, apteekrid jt. ( kasusaajad oli militated kirikumeeste hilisemate pretensioonide vastu ) *vannet mitte andnud vaimulikud said oma huvides kasutada ära traditsioonide suurt jõudu,revolutsiooniaja raskusi ja igapäevaelu vastuolusid,et külvata viha revolutsioonilise võimu vastu > Vendees puhkes 1793 aastal mäss *vaimulikud > 1793.aasta dekreet usukultuste vabaduse kohta *riik muutus ilmalikuks *moodustati Monumentide Komisjon>Kunstide Ajutine Komisjon: otsustas,mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte,kultuuriväärtuste kaitsmine *1973 aastal avati Louvre *paljud raamatud pääsesid hävitamisest, sest otsustada hoida alles 12 eksemplari igast väljaandest nö inimlikust rumalusest *raamatukogude võrgu loomine 1794 *1793 pandi alus Rahvuslikule Arhiivile *võrdsus: sinatati üksteist või öeldi kodanik
veerand muusika Madalmaades Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu o Hilisrenesanss 1520-1600 Itaalia Mida uut tõi? o 14. saj Euroopa kaubanduslikud muudatused o Kaubanduslikud mereteed Amrika, Aafrika, India o Raha muutus tähtsaks o Rikaste kodanike kiht Tellisid ja finantseerisid muusikat o I arheoloogilised väljakaevamised huvi antiigi vastu. o Tähtis: kirikukammitustest vaba, vaimne inimene o Kõik muutus ilmalikuks ja lähtus inimestes humanism Renessanss muusikas o Uus kõlaideaal o Terts ja sekst intervall Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia o Seos tekstiga o Lihtne, laulev ja tundeline meloodia o Lähtuti sellest, mis on ilus o Teksti rütm+vorm ---- muusika rütm+vorm = rütmipilt lihtsustub, selgepiiriline vorm o 16. saj vokaal ja instrumentaal eralduvad. Ars nova uus kunst o 14. sajandi Prantsusmaal välja kujunenud
repliikidega. See on oratooriumi alaliik, tekst põhineb Uue Testamendi 4. Evangeeliumil. 7. Kirikukontsert- Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevalt ooperimuusika mõjutustega, säilinud olid ka vanad polüfoonilised stiilivõtted. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. 8. Sonaat- instrumentaalteos, võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. 9. Instrumentaalkontsert- Tavaliselt 3-osaline. Solistidele ja orkestrile esitamiseks mõeldud. Pillidena kasutati oboed ja viiulit kõige sagedamini. Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim meister ja Itaalia helilooja oli Arcangelo Corelli. 11
Oli võimalik eristada põlvkondade vahelist muusikat Ars Nova on täiesti uus mõtlemine ja erines varasemast: - Looming oli kuni 13.saj enamasti anonüümne (tingitud loomingu teistsugusest tähendusest e jumalale suunatusest) - Muusika oli eelnevalt anonüümne, kuna laulikud ei loonud laule lõpuni ja teised said jätkata 14.saj arenes jõudsalt muusikateooria, rütmiõpetus muutus keeruliseks ! Ars Nova heliteosed olid 3- ja 4-häälsed monetid ja olid muutunud ilmalikuks. Ars Nova ajajärgule pani aluse Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat “Ars Nova” andis ajastule nime ! 14.saj mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõstmine kirikulaulude kõrvale. Chanson - lihvitud vormiga, prantsuse keelne, mitmehäälne ilmalik laul Guillaume de Machaut (Ars Nova helilooja) - I tervik missatsükkel “Notre - Dame’i Missa” UUED ŽANRID 15. JA 16. SAJ 15. saj tõusis esile kirikumuusika (missad, kiriklikud motetid ja hümnid)
mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos, mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi ja concerto grosso looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. · Arcangelo Corelli- Trio Sonatas - http://www.youtube.com/watch?v=1lJii9SmYQk · Arcangelo Corelli Complete Opus - http://www.youtube.com/watch?v=2yqb4O3ICII INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad
Orkestrimuusika arengus tähtsaim sündmus 1700. aastal viiuli esile kerkimine. See oli seotud viiulimeistritega Cremona, Amatti, Guarneri ja Stradivari. Monteverdi hakkas esimesena kirjutama viiulile oma loomingut. 17. sajandi keskpaigaks oli viiul kõige tähtsam instrumentaalpill. 1. Sonaat- instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile, mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. Hiljem mitmest eriosast. võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Suurim meister Corelli. 2. Kontsert- on tulnud itaaliakeelsest sõnast ja tähendab koosmängu. 3 tüüpi: Mitmeosaline konstert- igat pillitüüpi oli 3-4. Teine on concerto grosso- teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Suurim meister itaalia helilooja Corelli. Kolmas on soolokontsert- orkester+soolopill, kolmeosalised. Soolopillidena kasutati
Preestri funktsioonideks tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures ta on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Prohveti teiselt poolt on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale. Selle uue korra määratlejana on ta ametliku võimuga (preestriga) vastuolus. Nad lõhuvad sotsiaalset korda, aga samas nende karisma rutiniseeritakse, millega prohveti usk ametlikustatakse ja vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. Paljud religioonid alustavad sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste eestvedajatena, kuid muutuvad lõpuks ise uueks ametlikuks kirikuks. 12. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur (196- 197) Uskumustel ja rituaalidel on nii avalikke(väljendatud, kavatsuslikke) kui ka varjatuid(tunnustamata, sageli ootamatuid) funktsioone. Näiteks on inimohverdamiste,
Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Uue zanrid SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18
kriisi 1956. aastal. H. Truman- USA president Eisenhauer- II ms ajal oli ta liitlasvägede ülemjuhataja euroopas. 1950 a. sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Oli Usa 34. president. Gaulle- Prantsuse kindral, kes moodustas Prantsusmaa vabastamise järel 1944. a. Ajutise Valitsuse. Konrad Adenauer-Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler L. Ernhard- Saksamaal sotsiaalse turumajanduse eestvedaja J. Nheru- India juht, kelle ajal muutus India ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks. Ta ajas NSV Liidust sõltumatut poliitikat. Oli mitteühinemise liikumise üks liidreid. Stalin-viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Ta kehtestas kommunistliku diktatuuri, hoidis ühiskonda pidevas hirmuseisundis, tugevdas repressiooni, korraldas massilisi arreteerimisi ja küüditamisi vangilaagritesse. Arendas ja suunas pea kõik
Sellest sai alguse ja klassikaline sümfooniaorkester. 16) Instrumentaalvormid – sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgneb 2-4 tantsulist osa). Kontsert (It. k. Concerto – koosmäng, ansambel). Teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Concerto grosso – kontserdi erivorm, kus barokktriole lisatakse suurem ansambel, mis ühineb väiksemaga lõikude kaupa, täiendades seda kõlaliselt.
Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe.
suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Renessansi kuktluuri olulisimaks omapäraks on humanism. Kui senine maailmavaade oli olnud teoloogiline, siis renessansi ajal muutus see ilmalikuks ning humanistlikuks. Inimvaim, pääsenud kiriku kammitsaist, murdis skolastika raamid, kiriku hooldamisest vabanesid teadus, kirjandus ja kunst. Humanistid taotlesid luua uut kultuuri, mis lähtuks inimisiksuse vabadusest. Nad tunnistasid primaarseks maise elu, vastupidiselt keskajale, mil maist elu peeti ettevalmistuseks igavesele hauatagusele elule. Uue kodanliku ühiskonna vastuolud polnud veel välja arenenud, seega olid humanistid laiade masside esindajad
kelle võimuletulekuga algas sulaperiood ning kes anti kohtu alla halva riigijuhtimise eest ( 15 põhjust), Imre Nagy ungarlasest kommunist, kes oli Ungari ülestõusu eestvedaja 1956.a ning kes seetõttu ka üles poodi, Christian Dior Pariisi moekunstnik, kellel oli suur osa naiselikkuse taasvastamisel 1950ndatel- 1960ndatel. 6. 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis, (12.)03.1947 Trumani doktriin, 15.08.1947 India iseseisvumine, J. Nehru (muutus India ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks), 1947 (14.05.1948) Iisraeli riigi loomine (kuulutati välja juutide riik), 1948 1952 Marshalli plaan, (24.) 06.1948 külma sõja algus Berliini blokaadiga, (04.) 04.1949 NATO, 1949 VMN, 01.10.1949 Hiina Rahvavabariigi välja kuulutamine, 25 19.03.1949 märtsiküüditamine, (23.05.)1949 Saksamaa Liitvabariik, (07.10.)1949 Saksa Demokraatlik Vabariik, 05.03.1953 Stalini surm, võimuvõitlus, võim julgeoleku juhi L.
...................8 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on üldise arvamuse eitamine ning tähendab otsest vastuolu mingi seisukoha või õpetusega. Tolleaegne Rooma-Katoliku kirik oli muutunud liiga ilmalikuks ja korrumpeerunuks, seda võiks võrrelda mõne tänapäeva monopolistliku ärikorporatsiooniga nad hakkasid nõudma raha iga võimaliku asja eest. Nende asjade hulka kuulusid näiteks nn. indulgentside ehk patukirjade müük ja surnud inimeste hingede taevasse pääsemise kindlustamine raha eest. Ketserluse sihiks oli seatud tagasipöördumine algkristliku lihtsuse juurde, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, kui ka nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ja kirikumaksud
· Versailles` õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Etikett seadis aga piinliku täpsusega paika ka kuninga enda igapäevaelu. · Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtluses ladina keele · Louis XIV ajast hakati Prantsusmaal määrama Euroopa moemaailma, samuti võlgneb Euroopa köögikunst palju Päikesekuninga õukonnale Valgustatud Absolutism Preisimaal Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik Euroopas. · Alates 17. Sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla. · 1701. Aastal kroonis Friedrich III end Friedrich I nime all kuningaks · Kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud ta äärmusliku merkantilismi esindajana · Õukonda asendas kuninga lähikondlastest n-ö tubakakolleegium
• 1535 WANRADT - KOELLI KATEKISMUS • 1525 - KIRJUTIS EESTIKEELSETE RAAMATUTE HÄVITAMISEST • Gutenbergi trükimasin • Reformatsioon • Saksa-Rooma keiser ja Rooma paavst kaotasid juhtiva rolli kristliku maailma vaimsete ja poliitiliste liidritena • Tugeva kuningavõimuga riigid • Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks • Maksude, tollide, aktsiiside tõst • Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv • Poola ja Leedu tugevnemine • Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine • Ordu Liivimaa haru iseseisev — sõjaliselt ka • Kalmaari unioni lagunemine, Rootsi iseseisvumine • Vasade dünastia - aadli mõjuvõimu vähendamine, tugev tsentraliseeritud riik • Gustav I Vasa - põgenemine (Vasaloped), kuningana pärimisseadus • Kindlate diplomaatiliste reeglite järgimine • Valitseja tiitli küsimus (keiser — kuningas) REFORMATSIOON • 31. OKT 1517 - WITTENBERG PÕHJUSED • Martin Luther • Usuvaidlus Riias
11) Valgustatud absolutism Saksamaal ja Austrias. Valgustatud monarhide reformed Kolmekümne aastane soda (1618-1648) kurnas poliitiliselt ja majanduslikult niigi nõrgenenud Saksamaad äärmusliku piirini. Sõja lõpetanud Vestfaali rahuga kinnistati juriidiliselt maa poliitiline jaotus ligi 300 riigiks ning selline killustatus kestis üle kahe sajandi. Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik- esimene protestantlik riik kogu euroopas. Brandenburgi nimekaim valitseja oli Friedrich Wilhem ehk Friedrich 1. Preisimaa kuningas Friedrich 1 (valitses 1713-1740) oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Kord oli väga range: peod olid keelatud, naised ei võinud kanda import riideid, lauahõbe sulatati ümber,
kolmandal päeval. Nüüd võtsid peost osa ka täieõiguslikult ka segakoorid, mis tegelikult moodustasid Eesti kooride enamiku. Laulupeol esitatud 28-st laulust 13 olid vaimulikku ja 9 ilmalikku eesti heliloojate tõõd. Esitati ka kaks soome laulu. Peost osavõtjaid oli 2400. Viies üldlaulupidu Ka viies laulupidu aastal 1894 peeti jätkuva venestusaja oludes. Pidu jagunes jälle traditsiooniliselt vaimulikuks ja ilmalikuks kontserdiks ning kooride võistulaulmiseks kolmandal päeval, peale selle peeti ka eesti solistide kontsert. Osa võtsid 131 sega- ja 94 meeskoori ning 38 mängukoori, kokku tuli 5681 tegelast. Kuues üldlaulupidu Sajandi viimane ja kuues üldlaulupidu peeti 1896. aastal Tallinnas. Peo ametlikuks põhjuseks oli samal aastal toimuv Nikolai II keisriks kroonimine. Osavõtt oli suurem kui kunagi varem, kokku arvestati 4841 lauljat ja 840 pillimängijat
on liigaastad ainult juhul, kui nad jaguvad ka 400-ga. Seega olid eelmisel aastatuhandel aastad 1600 ja 2000 liigaastad, ent aastad 1700, 1800 ja 1900 ei olnud liigaastad. Aastal 1582 võeti Gregoriuse kalender kasutusele katoliikliku Rzeczpospolita koosseisu kuuluval Poola-Liivimaal, kuhu kuulus ka Lõuna-Eesti mandriosa. See tekitas suuri vastuolusid, sest protestantlikud liivimaalased, eriti linlased, pidasid uut kalendrit vaid ilmalikuks asjaks ja püüdsid oma kirikupühi endiselt Juliuse kalendri järgi pidada. See ei sobinud aga katoliiklikele poolakatest võimumeestele ja pühade pidamine vana kalendri järgi keelustati. Seda pidasid protestandid oma usuvabaduse räigeks rikkumiseks ja algas kalendritüli, mis oli ägedaim Riias. Probleem lahenes alles 1625, kui Rootsi suurema osa Poola-Liivimaast, sealhulgas Eesti alale jääva osa, vallutas ja vana kalender uuesti ametlikult kasutusele võeti. Uuesti võeti Gregoriuse
Siiski oli talupoegade lugemisoskus 18.saj. lõpuks umbes 60%. Kirjutada oskasid vähesed. Kõige rohkem oli talurahva kasu liivimaal, kõige vähem Saaremaal. 18. saj. lõpul tabas koolivõrgu arengut kriis, talupoegade majanduslik olukord halvenes tunduvalt, oli palju ikaldusaastaid ja suur hulk koole suleti. Kirjandus Peale usulise ja moraliseeritava kirj. Lisandusid talurahva lugemisvarasse talurahvakalendrid 1731. algul olid vaimulikud, kuid muutusid kiiresti ilmalikuks ja õpetlikuks. Hakkas ilmuma ka juturaamatuid, mis olid samuti õpetliku sisuga. Ilukirjanduse ühe osana levis saksa keelne näitekirjandus ja isetegevuslik teater. 1781asus Tln. Ametnikuna tööle saksa näitekirjanik. August von Kotzebue, kes rajas siin esimese harrastus teatri. Kujunes ühes euroopa popolaarseimaks näitekirjanikuks 1819saj, vahetusel tartu ülikool jäi 18. saj. riigivõimu huvi puuduse tõttu avamata.
Roll läks üle moeloojast kodanlikule daamile.Naised kandsid pükse,enamus ka punast mütsi,puukingi.Muutusid soengud,kadusid parukad.Meestel oli moes ettekammitud soeng,kanti põskhabet.Naised kammisid juukseid sirgeks. Usus-Rahvale sai uueks religiooniks Kõrgema Olevuse kultus.Mis koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ja voorusele.Tunnistati hinge surematust.Kirikliku muusika asemel oli uued hümnid ja ilmalikud laulud.9termidoori riigpöördega sai riik ilmalikuks. Kalendris-Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga.Ajaarvamise alguseks oli Pransuse vabariigi kehtestamine 22september 1792.Aasta jagunes 12kuuks,igaühes 30 päeva ja kolm 10päevast dekaadi.Kuud olid tuletatud loodusest.Sügiskuud olid viinamarjakuu,udukuu ja külmakuu.Talvekuud olid lumekuu,vihmakuu ja tuulekuu.Kevad algas idanemiskuuga,jätkus õitsemiskuuga ja lõppes heinakuuga.Viimane aastaaeg oli suvi:lõikuskuu,kuumakuu ja viljakuu. Arhitektuuris- Kunstis- 11
võim piirdus edaspidi vaid Habsburgide pärusvaldustega, andes hiljem põhjust Voltaire'ile ironiseerida: ,,Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ei ole ei püha, pole kuidagi seotud Roomaga ega ole enam ka impeerium." [1] 18. sajandi alguseks oli välja kujunenud 2 keskset riiki, mille ümber oleks võinud tulevikus teised koonduda. Need olid Preisimaa ning Austria, kes koondasHabsburgide pärusvaldustusi. Preisimaa omariikluse ajalugu saab alguse aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutnud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik kogu Euroopas. [1] Friedrich Wilhelm,(1688 - 1740)kes oli Brandenburgi nimekaim valitseja oli suureks kuurvürstiks kutsutud. Wilhelm valitses aastatel 1640 1688, kelle valitsusajal ehitati välja pealinn Berliin. Sinna rajati kanaleid, loodi tugev armee ning Prantsusmaal taga kiusatud ja Saksamaale ümber asustatud hugenottidega edendati tööndust. [1]
Saksa vürstid said õiguse pidada sõjaväge ja sõlmida välislepinguid. Saksa-Rooma keisri tegelik võim piirdus edaspidi vaid Habsburgide pärusvaldustega. Pärast Vestfaali rahu peeti keisrist rääkides silmas eelkõige Austria valitsejat. 18. sajandi alguses oli välja kujunenud kaks keskset riiki - Preisimaa ning Austria. Preisimaa tõus: Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525, kui reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik. Alates 17. sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla, nende valdused koosnesid paljudest üksteisest eraldatud aladest Oderi ja Reini vahel. Bradenburgi nimekaim valitseja oli suureks kuurvürstiks kutsutud Friedrich Wilhelm (valitses 1640-1688), kelle valitsusajal ehitati pealinn Berliin, rajati kanaleid, loodi tugev armee nind Prantsusmaal taga kiusatud ja Saksamaale ümber asustatud
soovides hävitada riigist kõik enda vastased. Tapeti Stalini isiklikke vastaseid ning saadeti ka töölaagritesse. (20-60 miljonit inimeste hukati/surid!!!) 26. Atatürk Türgi president, kes koondas üheks vabariigiks kõik sultaniriigi puhttürgikeelsed alad. Hoolimata anastusvägedest, islamiäärmuslaste vastusseisust ja demokraatlike traditsioonide täielikust puudumisest, muutis ta purunenud islamiriigi südamiku täiesti ilmalikuks riigiks. Kemal Atatürk leidis, et läänestumine ja tagasipöördumine türgi juurte juurde sobivad omavahel suurepäraselt kokku, kuni islamit sallitakse kui usku, ent keelustatakse elustiilina. 27. Mahatma Gandhi Oli India poliitik, kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias. Oli hindude vaieldamatu väga armastatud rahvajuht. Teda hakati pidama mahatmaks.Oma sihikindla
Keskaeg 476 - 1492 Keskaeg algab Rooma Impeeriumi täieliku lagunemisega ning lõpeb Ameerika avastamisega (algab Koloniaalajastu). Rooma Impeeriumi lõpp oli põhjustatud vandaalide ja barbarite vallutusretkedest. Keskaja lõpuks oli Euroopa killustatud. Selle ajastu mõjutajad olid: 1. Kirik, religioon, Piibel - ristiusu levikuga muutus Jumal elu keskmeks, inimene oli tähtsusetu. Kirik oli vaimuliku elu keskus, samuti muutus usk ilmalikuks - kirikud ja katedraalid omasid palju raha ja maid. Usuti, et inimene sünnib vaesena või rikkana ning ta ei saa seda muuta. Folklöör suri välja. Muistne kultuur jäi alles Iirimaal, Islandil ja Baltimaades, kuna need asusid Euroopa piirialadel. Antiikkultuur säilis, kuna see oli klassikalise hariduse osa (NB haridust said vaid rikkad). 2. araabia kultuur - araablased tungisid Euroopasse, kuni Karl Suur neid tagasi lõi. 3
Kultuuri uutele radadele suunavatest suurtest vooludest kõrval jääb pühakuideaal nii enne kui pärast suuri kriisi just selleks, mis ta alati oli. Pühak on ajatu nagu müstik. (194) Kirg puhtaima neitsilikkuse vastu kirikul. .... hingeülendav ja jäljendamisväärne. K.aja kirik pidi salgama munkade ja preestrite kõlvatusi, sest polnud suuteline seda pahet kõrvaldama. Abieluga seotud 22-23 pattu. (209) Jean de Varennes Vaimne armastus muutub kergesti ilmalikuks armastuseks. (210) Ilu, õrnus, valge värv on olemustena ühtsed: kõik, mis on ilus, õrn, valge, peab olemuselt seoses olema, sel on seesama eksistentsi alus, seesama tähendus Jumala ees. (218) Kummatigi pole liiga kahtlustäratav see tees, et radikaalne nominalism polnud kunagi miskit muud kui vastuhoovus, kui reaktsioon ja opositsioon, ja et noorem ning mõõdukam nominalism tuli ainult vastu teatavaile filosoofilistele kahtlustele äärmusliku realismi suhtes,
Tema looming kajastab niihästi ajastu ähmaseid püüdlusi ja kirgi kui ka autori humanistlikku maailmavaadet. Vaimulik kirjandus Vaimulik kirjandus oli Ladina keelne. Oli keskaja kultuuris hoopis avaram tähendus kui hilisemal ajal. Tähtis koht oli vaimulikus kirjavaras pühakute elulugudel ja religioossetel legendidel. Teater ja näitekirjandus Teater ja näitekirjandus on linnakirjanduse üks tähtsamaid osasid. Sai alguse keskaja kristlikust liturgiast (jumalateenistus). Teatrit peeti ilmalikuks lõbuks. Jumala teenistus oli üks näitemäng. Ajapikku tekkis draama. Kujutati piibli episoode. Kasutati uhkeid kostüüme ja pantomiime. Arenes 13 saj hästi intensiivselt. Liturgiline draama sai alguse 10-11 sajand. Piibli tekst oli ladina keelne. Näitlejateks olid vaimulikud. Jumala teenistus oli altari juures, seega etendus oli ka altari lähedal. 12 sajand hakati rahvuskeelt kasutama ja piiblitekste hakati vabalt tõlgendama. Huvi vaatemängude vastu oli suur
Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. · Kirikukontsert- barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud oli ka vana polüfoonilise stiili võtted. Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi · Sonaat- instrumentaalteos( nii soolopillile kui ka ansamblile), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. Võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. · Instrumentaalkontsert- soolopillideks olid kõige sagedamini viiul ja oboe. Barokk- kontsert oli tavaliselt 3-osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. · Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga
annaabi.ee 
