Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid (0)

2. teema: Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid  1. Mida tähendab arenguabi, miks seda on vaja?  Arenguabi tähendab arengumaade pikaajalise arengu toetamiseks jagatavat rahalist ja 
muud materiaalset tuge ning oskusi ja teadmisi. Arenguabi hakati tänapäevases mõistes 
andma pärast Teist maailmasõda, kui USA toetas Euroopa riikide ülesehitamist Marshalli 
plaani kaudu. 
  2. Mis on ülemaailmse arenguabi  eesmärk?  Eesmärk oli, et arengumaad jõuavad selle toel kiiresti heale järjele. St maailma inimeste 
ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse 
vaesuse vähendamise. Et kõik saaks elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja 
kirjaoskamatuseta. 
  3. Kas tänapäeval on tähtis rääkida rohkem arenguabist või arengukoostööst?  Rohkem räägitakse arengukoostööst, kuna oluline on kaasata kohalikke inimesi, andes neile 
võimaluse ise määratleda, mida ja kuidas tuleks teha.Samuti on üha enam aru saadud 
sellest, et areng pole toode, mida saab eksportida.  Mõistet „arenguabi” kasutatakse 
kitsamalt konkreetsete rahaliste jms abi voogude kirjeldamiseks. Arengukoostöö tähendab 
pikemaajalist partnerlust arenenud ja areneva riigi vahel. 
  4. Milles väljendub arengukoostöö?  See väljendub näiteks programmides, mis toetavad arengumaade vajadustel ja strateegiatel 
põhinevaid infrastruktuure (nt teed, ehitised, veevõrk), põhiteenuseid (nt haridus, tervishoid) 
ja kohalikku administratsiooni. 
  5. Missuguste riikidega on Eesti teinud ja teeb arengukoostööd?  Partnerriikideks on Afganistan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Armeenia, Aserbaidžaan ja 
Valgevene. 
  6. Selgita mida tähendab kahepoolne, mida mitmepoolne arengukoostöö.  Kahepoolne ehk bilateraalne arengukoostöö tähendab kokkuleppeid abi andva riigi 
(doonorriigi) ja abisaajariigi (partnerriigi) vahel. Näiteks Eesti kahepoolne koostöö on 
suunatud riikidele, kus Eesti saab oma kogemusi jagades lisaväärtust anda. 
Mitmepoolne ehk multilateraalne arengukoostöö tähendab seda, et doonorriigid eraldavad 
raha rahvusvahelistele organisatsioonidele (ÜRO asutused, Maailmapank, regionaalsed 
arengupangad, Euroopa Komisjon) nende arengukoostöö tegevuste rahastamiseks. 
  7. Missugune rahvusvaheline organisatsioon koordineerib arenguabi?  Arengukoostöö rahavoogude kohta kogub statistikat Majandusliku Koostöö ja 
Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee, s.o foorum, mis ühendab peamisi 
doonorriike ning arenguabiorganisatsioone. 
  8. Aastatuhande arengueesmärgid (2015)  Eesmärgid toovad esile mitmekülgse arengu vajaduse ja ka selle, et vaesuse vähendamine 
nõuab sotsiaalset arengut, mitte ainult majanduskasvu. Sihiks on olukord, kus kõigil maailma 


inimestel oleks võimalus elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja 
kirjaoskamatuseta.   1) Likvideerida täielik vaesus ja nälg.  
2) Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus.  
3) Edendada soolist võrdsust ja luua naistele eneseteostusvõimalusi.  
4) Vähendada laste suremust. 
5) Parandada emade tervislikku olukorda.  
6) Võidelda HIVi/AIDSi, malaaria jt haigustega.  
7) Tagada loodussäästlikum keskkond.  
8) Luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks.    
  9. Lugeda „Kodanikuühendused ja vabatahtlikud arengukoostöös“    3. teema Pagulus. Iseseisev töö  1. Mis on pagulus?  Kes on pagulane? Otsi  internetist  Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast. Harilikult mõistetakse 
paguluse all kodumaalt pagemist. 
Põhjusteks võivad olla tagakiusamine või hirm tagakiusamise ees kas siis rassi, usu, 
rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine 
sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; 
õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades 
riikidevahelisi piire. Paguluses elavad inimesed on pagulased (enne pagulusstaatuse 
kinnitamist varjupaigataotlejad).  1. Mis on asüül? Kes on asüüli taotleja? Otsi internetist  Kui põgenik esitab kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse, siis saab temast varjupaiga ehk 
asüüli taotleja ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. See on teisest riigist 
põgenenud inimesele valitsuse poolt antav kaitse väljaandmise vastu  2. Mis erinevus on varjupaiga taotlejal ehk asüüli taotlejal ja pagulasel? Lk.117  alates II lõigust  Inimesed, kes on põgenenud poliitilistel põhjustel ja ületanud riigipiire, saavad sihtriigis 
paluda rahvusvahelist kaitset. Paljud seda ei tee (näiteks tagasisaatmise kartuses) ja 
püüavad oma elu korraldada ebaseadusliku immigrandina. Kui inimene ikkagi esitab 
avalduse kaitse saamiseks, siis saab temast kõigepealt varjupaiga taotleja, ja kui taotlus 
rahuldatakse, saab temast pagulane.  3. Missugused 3 riiki on suurima pagulaste arvuga Ameerikas? Aasias?  Euroopas?  Ameerikas: 


USA (42,8 mln)* 
Kanada (7,2 mln) 
Argentiina (1,4 mln)  Aasias: 
India (5,4 mln) 
Pakistan (4,2 mln) 
Kasahstan (3,1 mln)  Euroopas: 
Venemaa (12,3 mln) 
Saksamaa (10,8 mln) 
Suurbritannia (6,4 mln)  Suurima immigrantide arvuga riigid: USA – 42,8 mln; Venemaa – 12,3 mln; Saksamaa – 
10,8 mln; Saudi Araabia – 7,3 mln Kanada – 7,2 mln  
Suurim immigrantide % kogurahvastikust: Qatar – 85,5% (1,5 mln); Araabia Ühendemiraadid 
– 70% (3,3 mln); Kuveit – 68,8% (2,1 mln); Jordaania – 45,9% (2,97 mln); Singapur – 40,7% 
(2 mln)  4. Nimeta riike ( 3), kust on pärit suurem osa pagulasi.  Suurim arv pagulasi pärineb Palestiinast, seejärel Afganistanist, Iraagist, Somaaliast, Kongo 
DV-st, Birmast, Colombiast ja Sudaanist.   5. Kuhu suunduvad enamus pagulasi, kas arenenud riikidesse või  arengumaadesse?  Kuigi võib tunduda, et enamik pagulastest suunduvad jõukatesse riikidesse, siis tegelikult 
asuvad 4/5 maailma pagulastest arengumaades.  6. Kui palju pagulasi on Euroopas, võrdle seda numbrit Eesti rahvaarvuga.  Euroopas elas 2010 aasta seisuga 1,6 miljonit pagulast. Eestis elab 1,3 milj inimest.  7. Missugustes Euroopa riikides on pagulasi kõige enam?  Kõige rohkem on Saksamaal ja Suurbritannias.  8. Mis õigused on pagulastel neile paguluse andnud riikides?  Neil on selge juriidiline staatus ja sellest tulenevad õigused. Ühest küljest ei tohi neid seni,                               kuni oht elule säilib, kodumaale tagasi saata. Teisalt peab varjupaika andnud riik tagama                           nende inimõigused ja turvalisuse. Näiteks tuleb pagulaste esmaste vajaduste rahuldamiseks                     võimaldada neile peavari, toit, pesemisvõimalused, arstiabi, ligipääs informatsioonile ja                   õigusabi, respekteerida tuleb perekondade taasühinemise õigust, samuti õigust                 põhiharidusele ja tööle, juurdepääsu sotsiaalsüsteemile jms. Kõik see nõuab tohutuid                     ressursse ja käib üle jõuvaeseimatele riikidele, kus suur osa pagulastest viibib. Pahatihti on                           olukord nukker. Abiks on UNHCR ja teised rahvusvahelised organisatsioonid, kes                    


tegutsevad sageli partnerite kaudu, lisaks rahaliselt ja korralduslikult toetavad                   kodanikuühendused, äriettevõtted ja üksikisikud.  9. Miks paljude arengumaade pagulased elavad laagrites?  Laagrid peaksid olema pelgalt ajutine lahendus, kuid Aafrikas on üha enam inimesi, kes 
sünnivad, elavad aastakümneid ja surevad pagulaslaagrites. Tihti on pagulaslaagrid 
üleasustatud, puudus on toidust, pesemisvõimalustest, elektrist, arstiabist, 
liikumisvabadusest ja töövõimalustest. Seetõttu vohab neis vägivald ja haigused.  10. Missugused 3 lahendust on pagulastel sellest staatusest vabaneda?  1)minna vabatahtlikult tagasi kodumaale 
2)Lõimuda püsivalt varjupaiga andnud riigi ellu. 
3)Asuda ümber kolmandasse riiki, kui eelnevad kaks osutuvad või- 
matuks. 
  11. Iseloomusta lühidalt pagulust Eestis.  Eestis on võimalik varjupaika taotleda alates 1997. aastast, mil Eesti võttis vastu pagulaste 
seaduse18 ja ühines 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga. Taotlejate arv on 
aastate jooksul olnud väga tagasihoidlik. 2010. aastani on Politsei- ja Piirivalveameti poolt 
vastu võetud 48 otsust. Nendest 11-le isikule anti varjupaik, kuuele anti täiendav kaitse, viiel 
isikul pikendati rahvusvahelist kaitset ja 26-le keelduti varjupaika andmast. Varjupaiga 
taotlusele negatiivse vastuse saanud isik peab Eestist lahkuma. Väljumist riigist korraldab ja 
kontrollib kohalik politsei. Aastal 2011 taotles Eestis varjupaika 15 isikut.  12. Kirjuta, mida tead Euroopat tabanud pagulaskriisist?  Euroopa rändekriis (ka Euroopa pagulaskriis) on koondnimetus 2015–2016 Euroopa 
riikidesse sisserändavate ning läbirändavate pagulaste ja migrantide arvu järsust tõusust 
tingitud kriisiolukordadele. Kõige enam taotleti varjupaika suurtes Euroopa riikides nagu 
Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi ja Saksamaa ning tugevama surve all olid Vahemereäärsed 
piiririigid, kuhu jõudis arvukalt paadipõgenikke. Eriti Itaalia ja Kreeka. Kõige suurema grupi 
moodustasid põgenike seas kodusõja eest pagevad süürlased, kuid palju oli põgenikke ka 
Iraagist ja Afganistanist. Eestit rändekriis otseselt ei puudutanud.[1] Küll leidis see aga 
oluliselt kajastamist Eesti meedias. Rahvusvahelise ümberpaigutamise kava raames võttis 
Eesti vastu küll ligi 200 pagulast, aga neist paljud lahkusid peatselt Eestist. Ühtlasi panustas 
Eesti Aafrika toetusfondi ning saatis teistele riikidele appi piirivalvureid.  Loe 
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/illuka-pagulaskeskus-kolitakse-lahiajal-tuhjaks.
d?id=67489250