Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metsade hävimine (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkonnaveebeekeskkonnasoberkksphp?
  • Mileefotekgalleryviewphotophp?

Lõik failist

Metsade hävimine
Puitu on inimene läbi aegade kasutanud
ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks
tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade
raiumise mahu juures on metsade
püsimine mitmes maailma piirkonnas
tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita
väga oluline roll globaalses aineringes, siis
võib metsade pindala vähenemine teatud
kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid
globaalseid muutusi.
Metsade hävimise põhjused
Suurenenud metsade raiumine kütuse,
puidu, uue põllumaa saamiseks
Metsatulekahjud (enamjaolt
inimtekkelised)
Happesademed
Tormid
Brasiilias raiutakse igal aastal massiliselt metsa
müügiks ja põllumaa saamiseks
Metsatulekahju Ida-Virumaal, Illuka vallas
03.06.2008.
Metsatulekahju Vihterpalus sel suvel, kus põles üle 400
ha metsa, mille kustutamine läks riigile maksma üle 2
miljoni krooni.
Metsade hävimise tagajärjed
Metsade pindala vähenemise tõttu
kõrbestumine
Kliimamuutused
Pinnase erosioon ning paljude taime- ja
loomaliikide hävimine
Erinevatel andmetel on 20. sajandil
hävinud 40-50% kogu maailma
troopilistest metsadest. Viimasel
aastakümnel on hävinud keskmiselt 200
000 km² troopilisi metsi aastas (see on
umbes neljakordne Eesti pindala).
Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja
arktilise (boreaalse) metsa raiumine.
Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest
saadakse ligi pool kogu maailma
ümarpuidust.
Kõrbestumine on Sahara piirkonnas tõsine
probleem ning iga aasta liigub kõrb ligi 30 miili
lõuna poole.
Lahendused
Metsade säästlik majandamine
Kasutatava põllumaa viljakuse tõstmine
Saagirikkamate kultuurtaimesortide
aretamine
Maharaiutud metsade asemele uute
rajamine
Õhusaaste vähendamine
Metsa istutamine Avinurme lähedal
Kasutatud kirjandus
http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#Metsade%
http://blogs.tnr.com/tnr/blogs/environmentandenergy/amazon_deforestatio
http://www.postimees.ee/030608/esileht/krimi/334829_foto.php
maakond.blogspot.com/2008_07_01_archive.html
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_photo.php?
set_albumName=album167&id=aay
novosti.etv24.ee/index.php?06128771
http://www.postimees.ee/260508/esileht/siseuudised/333236.php

Vasakule Paremale
Metsade hävimine #1 Metsade hävimine #2 Metsade hävimine #3 Metsade hävimine #4 Metsade hävimine #5 Metsade hävimine #6 Metsade hävimine #7 Metsade hävimine #8 Metsade hävimine #9 Metsade hävimine #10 Metsade hävimine #11 Metsade hävimine #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fresh Õppematerjali autor
Powerpoint esitlus metsade hävimise kui globaalprobleemi kohta.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Keskkonnaprobleemid

Põllukultuuride ülemäärane väetamine, eriti mineraalväetisega, põhjustab veekogude kinnikasvamist Monokultuuride kasvatamine soodustab pinnase erosiooni, taimehaiguste ja kahjurite levikut, kahjustab mulla viljakust Kasvab metaani ja teiste kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris. Aina uute põllumaade jaoks võetakse aastas maha tuhandeid km² metsi. 3 Metsade hävimine Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad ka põllumaade laiendamine, kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi.

Geograafia
thumbnail
10
pdf

Globaalsed keskkonnaprobleemid

Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, millest olulisem on metaan, mida saaks aga kasutada näiteks energiatootmises. Jäätmekäitluse prioriteetideks on:jäätmete tekke vältimine ja vähendamine;jäätmete taaskasutamine;jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil;jäätmete deponeerimine - taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine. Mets Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Enim tuntud troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana

Bioloogia
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade

Globaliseeruv maailm
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade

Geograafia
thumbnail
12
odt

Globaliseerumine.

Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. (E-õpe, 2012) 5.2. METSADE HÄVIMINE Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. (E-õpe, 2012) Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Troopiliste metsade hävimise

Ühiskond
thumbnail
29
doc

Referaat Globaliseerumine

......................................................................11-12 2.4.Osooniaugud..................................................................................................................12-13 2.5.Loodusvarad..................................................................................................................13-14 2.6.Veekriis..........................................................................................................................14-15 2.7.Metsade hävimine...............................................................................................................15 2.8.Kõrbestumine.................................................................................................................15-16 2.9.Loodusliku mitmekesisuse vähenemine........................................................................16-17 3.KLIIMAMUUTUS ..........................................................................................................17-19 3.1

Kodanikuõpetus
thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

arengumaades 53, eriti madalalt arenenud riikides 124. Kongos on see näitaja näiteks 230, Angoolas 229, Somaalias 213, Rootsis 7, Soomes 8, Saksamaal ja Norras 11, Eestis 26 9 Elanikkonna arvu suurenemise mõju põllu- ja metsamajandusele Inimeste arvu suurenemisega on vähenenud ühe inimese kohta tulev looduslike ressursside, sealhulgas põllumaa ja metsade pindala ja maht. Nii moodustas ühe inimese kohta tulev arvestuslik maismaa pindala: aastal 1000 ­ 42 ha; aastal 1900 ­ 7,9 ha; aastal 2010 prognoositavalt ­ 1,9 ha, sellest haritav maa 0,23 ha, Aasias isegi 0,13 ha. Muutunud on maa iseloom, kui varem oli suur osa maast kaetud looduslike ökosüsteemidega, tuleb nüüdse üleasustuse tingimustes põllumajandusliku kasutuse huvides üles harida kõik selleks võimalikud alad.

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon ­ viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2 Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1




Meedia

Kommentaarid (3)

kaurku profiilipilt
kaurku: väga asjalik materjal
20:33 17-03-2010
sooodla profiilipilt
sooodla: oli abi

12:15 06-11-2011
kenn146 profiilipilt
kenn146: normaale
22:41 07-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun