karistamine on vajalik ja mis koguses.Olemas on ka ju viise karistamiseks erinevaid vaevalt lapsi isiksusele ja enehinnangule kasulik kui iga eksimuse eest kohe rihma või vitsa saab. Enne tuleks proovida ikka heaga. Piibeliki on öeltud " Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge" kuid praeguseks on aru saatud et vaevalt see paarituhande aasta vanune tarkus kõige vastu aitab.Kui laps ikka väikse pahanduse korda saadab siis ei tohiks esimesel korral ikka kohe ihunuhtlust rakentada.Vaid rääkida ja selgitada alles siis kui laps sihilikult mitmendat korda sama lollusega hakkama saab ja jutt ei mõju alles siis tuleks karmimad meetmed appi võtta. On ka aga teisi arvamusi näiteks nii mõnigi räägib et löömine lööb last vanemast iga löögika endast kaugemale ja pole siis ime kui hiljem kui laps juba oma teed läheb on vanematega suhtlemine külm ja kalk..Aga see on minu arvates igal lapsel erinev kõik oleneb isiksusest.
Aleksander I mõistis pärisorjuse negatiivset mõju ühiskonnale ja pooldas selle kaotamist vähemalt Balti kubermangudes b) Talurahvaseadused: Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused) a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis
palju selline talu üldse toota võib). · Töötahe suurenes sellega ja hakati · Talude koormisi ei tohtinud mõisnik aasta keskel tõsta. ennast oma taluperemehena tundma. · Keelati talupoegade müümine, vahetamine ja pantimine. · Ihunuhtlust piirati 15 hoobile ja taluperemehed olid üldse sellest vabastatud. 1816 Eestimaa · Talupoeg sai isiklikult vabaks (said passid). · Maa jäi mõisnikule ja et selle peale elada, pidi talupoeg seda maad rentima. Talupojast sai rentnik ja temaga sõlmiti rendileping. · Talupojad said endale perekonnanimed. 1819 Liivimaa · Sarnane seadus 1816. aasta seadusele.
(Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon [WWW]) 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata 12. 20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paides ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 4 Revolutsiooni mahasurumiseks kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarvuks regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu
Esmane kohustus oli naturaalmaks, mida nim. Hinnuseks. Kirikule tuli maksta künnist. Raske kohustus oli linnade ja kirikute ehitamine. Koos mõisate rajamisega tekkis teokohustus, mida eestlased hakkasid hiljem nim. Teoorjuseks. Kuni 15nda sajandini olid eesti talupojad veel isiklikult vabad, kuid alates 15ndast sajandist hakati kehtestama pärisorjust. Esialgu keelati neil kodukohast lahkuda sunnismaisus. Hiljem võeti endale õigus talupoegi müüa, kinkida ja määrata ihunuhtlust kodukariõigus. Seadustatud pärisorjus kehtestati 17ndal sajandil.
apelleeriti rahva nõudmistele. 13. Millega kulmineerusid 1905.a. sündmused Eestis ja mis oli tagajärjeks? 14. oktoobril oli ülevenemaaline üldstreik, Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes mässu kulminatsioon. 16. oktoobril tulistamine Estonia taga (Uuel turul oli suur rahvakoosolek) sõjavägi avas tule, 94 surnut ja 200 haavatut.1906. aastal lasti maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse 14. Milliste sündmustega on seotud: von Sievers (esitab Saksa välisministeeriumile Berliinis memorandumi),Sergei Sahhovskoi (Nevski katedraali ehitamine), Orlov (ratsaväekindral, likvideeris Vigala talurahvarahutused, venestamine), Mihhail Zinovjev (venestamine)
maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse Põhja-Eestis. Nii kaotasidki talupojad Rootsi alal oma isikliku vabaduse. Rootsi võimud andsid isegi veel rohkem seadusi välja, et oleks kindel, et talurahvas oleks kindla võimu all. Talupoegadel keelati omavoliline lahkumine mõisnike juurest. Ta ei tohtinud osta maad, ega seda müüa, enne kui ta polnud mõisnikult loa saanud, pealegi võis mõisnik talupojalt iga kell maa ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ihunuhtlust. 1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitseikorraldusega kuulutati pärisorjadeks need, kes olid pärisorja peres sündinud kui ka aadliku maale elama asunud pärisorjad ning vabad inimesed. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahva kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata.
3 rüütelkonda:eesi,liivi, saaremaa , selle eesotsas pealik.. Maapäevad iga 3-e a tagant. Kohtusüsteem: Liivimaal(maa- ja Liivimaa õuekohus) Eestimaal(mees- ja eestimaa ülemmaakohus) Adrakohtunik- eestimaal ning sillakohtunik liivimaal ül:avaliku korra tavamine. Reduktsioon-eramaade riigistamine, eesmärgiga koguda raha riigikassasse. Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt. Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda VENE AEG: pärast põhjasõda Balti erikord *põhjus: balti-sks aadlikele erikohustuste jaoks et soodustada koostööd. *restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus*asjaajamiskeel sks keel*säilis luteri usk *tollipiir sama Aadlimatriklid-aadlisuguvõsade nimekirjad. 1762 Katariina 2. uuendused *Uus asehalduskord: tekkis Paldiski, Pärnu mk-st lõi lahku Viljandi mk, Tartust lõi lahku
Kristin Niinemets Rapla Ühisgümnaasium 7b klass Kool O. Lutsu ajal ja nüüd. Olles läbi lugenud O. Lutsu „Kevade“ hakkasin mõtlema vanaaegse ja nüüdisaegse kooli erinevuste üle. O. Lutsu aegses koolis olid küll õpetajad, aga olid ka köstrid, kes jagasid halvasti käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal kelle kodukohta
Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms Hoogustus manufakruuride rajamine · TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL: Oukord oli väga raske Talupoegade maade vähendamine, et suurendada mõisa põlde Talupoja koormiste tõus 1739. aastal Roseni deklaratsioon * Vallutusest saati on talupoeg olnud pärisori * Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle * Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust * Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) * Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi * Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse · PEARAHARAHUTUSED JA PUUAIASÕDA: Puhkesid 1784
Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2
kontrollides, samuti hoidsid nad silma peal maksudel, eelarve täitmisel ja kandisid hoolt avaliku korra eest. Eestimaa kubermang oli Rootsile eelkõige tähtis viljaait, mis tõi teravilja kasvatavale talurahvale kaasa teotöö suurenemise. Selle põhjukseks sai 1645. aastal ametlikult kehtestatud pärisorjus. Mõisnikel algas küllaltki hea elu, nende elatis sõltus nüüdsest talupoegade arvust. Lisaks said mõisnikud kodukariõiguse, mis lubas neil määrata talupoegadele ihunuhtlust. Siiski peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest.
(rakme-, jala- ja abitegu). Talupojad pidid kindla arvu päevi nädalas töötama mõisa põllul lisaks tuli loonusrendina maksta mõisale osa oma põllu viljasaagist samuti tuli tasuda riigimaks. Rootsi ajal kehtestati lõplikult pärisorjus. Põhja-Eestis hakkas see kehtima 1645.aastal ja Lõuna-Eestis 1668.aastal. Keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisa territooriumilt. Talupojad olid lõplikult kaotanud oma vabaduse. Lisaks kõigele oli mõisnikul õigus rakendada ihunuhtlust. Kuuludes Rootsi riigi koosseisu juhtus Eesti aladel nii häid kui halbu asju. Seda perioodi ei saa üdini nimetada ei heaks ega halvaks. Ometi on ta teeninud nimetuse vana hea Rootsi aeg, mis tähendab seda, et eestlased ise leiavad, et vaatamata kõigile katsumustele, mis maad siis tabasid, kaalub hea halva üle.
Korruptsioon on õitsenud juba aegade algusest peale. Üks hea asi mida Rootsi talupoegade õnneks tegi oli Eesti Rootsi viljaait, mis andis võimaluse oma vilja vahetada ja müüa. Paraku ka see asi ei osutunud kõige paremaks, kuna Rootslased hakkasid näljahädade ajal talupoegadelt rohkem vilja nõudma. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis pärisorjus ja sunnimaisus, mis keelas talupoegadel lahkuda mõisniku juurest omavoliliselt, mõisnikud võisid talupoegadele aga anda ihunuhtlust. Rootsi aja üheks parimaks asjaks oli hariduse arendamine. Haridus sai aga areneda tänu usule ja kirikule. Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist kui nad leeris käisid. Kahjuks oli aga paljudel halvustav suhtumine muudesse ususektidesse kui luteri usk. Pastoritel ja mõisnikel olid kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. See aga tõi kaasa talupoegade ja mõisnike erimeelsusi.
· On 12. savitahvlil · Räägib Gilgamesi( u 27. saj eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest · Akkadi eepos( sumerid ja akkadi rahvas olid peaaegu üks ja seesama) Hammurapi seadused- talioon e. silm silma, hammas hamba vastu · Koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ning lõppsõnast · Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused · Paljud punktid puudutavad ka perekonda · Rohkesti on ette nähtud surma- või ihunuhtlust · Seadused on kiilkirjas raiutud 2,25 kõrgusse basaltsambasse, need lasti panna avalikkudesse kohtadesse · Seadused olid nii karmid seepärast, et inimesed neid ikka jälgiksid ja end korralikult üleval peaksid · Hammurapi seadused polnud küll esimesed, kuid kõige põhjalikumad. Paljud hilisemad valitsejad võtsid need oma seaduste koostamisel eeskujuks Hammurapi seadused · See algab nii: Mina, Hammurapi, olen võrratu kuningas
põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804- Talurahva regulatiiv 'Igaüks'- õigus omada vallasvara, reguleeriti koormisi, tahteti talu pärandamise õiguse lastele pärandada (E); Sarnane L-maal- koormised reguleeriti vastavalt talu majanduslikele kandevõimele. 1816E/1819L- pärisorjuse kaotamine, talup. Isiklikult vaba- ei olnud ihunuhtlust, ost/müük keelati, liikumine kubermangu piires, puudus pass, said perek. Nimed, maarentimine-teorent. 1849L/1856E- teorent-> raharent, lõi eeldused talude päriseks ostmiseks, tp pidi hakkama ise mõtlema, eelduseks ärkamisajale ja iseseisvusele, sest huvitusid rohkem oma elu korraldusest. 1866- vallavalitsused vabanesid lõplikult igasuguse mõisniku eestkoste alt. 1863- passiseadus. Täielik liikumisvabadus. 4
asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: *eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel *peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks *sotsiaalsed erinevused *vene keisri piiramatu võim *konfliktid baltisakslastega Tagajärg: *loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust *ajakirjandust tsenseeriti *paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis *riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus *Algharidus: *vallakool muutus kohustuslikuks
· Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlgades olevaid aadlike aidata(tegelikult ostis Alx. I rüütelkonnalt järelandmise) Uute seaduste tulekuga hakkasid talupojad mässama, eriti Eestis, sest vahe Liivimaa seadustega oli märgatav. Hakati valmistuma pärisorjuse kaotamiseks Balti kubermangudes. Pärisorjus kaotati: (Alx. I poolt vist) · 1816- Eestimaal · 1817 Kuramaal · 1819 Liivimaal
asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks sotsiaalsed erinevused vene keisri piiramatu võim konfliktid baltisakslastega Tagajärg: loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust ajakirjandust tsenseeriti paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus Algharidus: vallakool muutus kohustuslikuks
samasugune talupoeg, keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Ta karistas oma alamaid piitsalöökidega, kui nad millegagi hakkama said. Kubjas ei sallinud vasturääkimist ning vihkas seda, kui tema üle naerdi. Kui Kaie leiba süües magama jäi, andis kubjas viivitamatult tüdrukule hoobi, kuid kui tüdruk endiselt ei ärganud, pidi kubjas veel ka teise löögi andma. Neiu juuste seast hakkas verd tilkuma ning Võllamäe Päärn ei saanud seda niisama enam pealt vaadata. Päärn tõstis kupja õhku ning tuuseldas teda paar korda
Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Liivimaa seadus nägi selleks ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise. Mõisniku kodukariõigust piirati, näiteks taluperemehele ei tohtinud härra enam üldse ihunuhtlust määrata, oluliselt piirati ka talupoega ostmist ja müüki. 22. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal. Napoleon algatas selle, kuid siis takerdusid seadused tema taha, kuna ta tungis kallale Venemaale ja hakkasid sõjad. Sõja lõppedes jõudis järg taas talurahva seaduste kätte.. 23. Paul I - Venemaa keiser 17961801. Ta oli Peeter III ja Katariina II poeg ning Aleksander I isa. Aleksander I - Venemaa keiser 18011825. Maamiilits - 1807
kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku suvast; redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud; talupoeg pidi teatud arvu arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama; talupojad pidid andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist (loonusrent); maksa riigimakse; 1645.aastal fikseeriti sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestisse; talupoegadel oli keelatud omavaliline lahkumine mõisniku juurest; mõisnikud võisid talupoegadelt maa ära võtta ning anda ka ihunuhtlust; mõisnikel oli keelatud talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormist tõsta; talupojad võisid mõisniku tegusid kohtusse kaevata
21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Liivimaa seadus nägi selleks ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise. Mõisniku kodukariõigust piirati, näiteks taluperemehele ei tohtinud härra enam üldse ihunuhtlust määrata, oluliselt piirati ka talupoega ostmist ja müüki. 22. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal. Napoleon algatas selle, kuid siis takerdusid seadused tema taha, kuna ta tungis kallale Venemaale ja hakkasid sõjad. Sõja lõppedes jõudis järg taas talurahva seaduste kätte.. 23. Paul I - Venemaa keiser 1796–1801. Ta oli Peeter III ja Katariina II poeg ning Aleksander I isa. Aleksander I - Venemaa keiser 1801–1825. Maamiilits - 1807
Koosseisu. ; Vakk(us) - 100 talu ; vesse viimane eestlaste eest võitleja, saaremaa ülestõusu pealik ; Taani hindamiseraamat 1241, esimene rahvusloendus. ; must surm - katk ; 23. teoorjus - talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas ; sunnismaisus - kohustus elada seal kus ta sündinud on ; kodukariõigus - mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda ; raad Keskaegse linna juhtija ; gild Kaupmeeste rühmitus ; tsunft Käsitööliste rühmitus ; 24. bürgermeister Keskaegse linna juhtija. ; linnafoogt Kohalikku mõisniku esindaja ; linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev tähendab vabadust. © Siimo Lopsik 2011 25. maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus)
Mõõgavendade ordu Saksamaa vaimulik rüütliordu. Stensby leping - Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi Koosseisu. Vakk(us) - 100 talu vesse viimane eestlaste eest võitleja, saaremaa ülestõusu pealik Taani hindamiseraamat 1241, esimene rahvusloendus. must surm - katk teoorjus - talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas sunnismaisus - kohustus elada seal kus ta sündinud on kodukariõigus - mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda raad Keskaegse linna juhtija gild Kaupmeeste rühmitus tsunft Käsitööliste rühmitus bürgermeister Keskaegse linna juhtija. linnafoogt Kohalikku mõisniku esindaja linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev tähendab vabadust. maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus) von Plettenberg - viimane heade juhiomadustega ordumeister. Juhtis sõda Venemaaga 1501-03.
· Vene koloniaalimpeerimu põhimõtted: 1) Venestamine 2) Bürokratiseerimine 3) Unifitseerimine · 1825.a sõjaväe eliidi mäss e. Detsembrimäss>uus valitseja Nikolai I rajas politsei riigi · 19. Saj rahvaarvu kiire kasv · 19. Saj kehtis kesk-ja uusaegne sotsiaalne struktuur 1) Domineerib aadel (makse ei maksa ja sõjaväes ei pea olema) 2) Kaupmehed ja vaimulikud: keskklass (makse ei maksa, nekrutiks ei võeta, ihunuhtlust ei anta) 3) Talupojad ja linnakodanikud maksid makse ja said kolki 4) 1861.a kaotati pärisorjus · 1855.a sai võimule Aleksander II, kelle ajal Tsetseenia ... edasi on vihikus tühi maa :D Ameerika Ühendriigid · Kolooniate rajamine 1) 16. Saj käisid Põhja-Ameerikas hispaanlased, prantslased ja inglased 2) 1607.a rajati esimene püsima jäänud koloonia 3) 1608.a rajasid hollandlased Nieu Amsterdami>New York 4) 1619
talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel. 10.detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, mis kestis kuni 1908. aasta 15. septembrini. Selle aja jooksul toimusd Eestis massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed "Teataja", "Uus Aeg" ja "Eesti Postimees". Pea kolme kuu jooksul viidi läbi karistusoperatsioon, mille käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgas Ülem- Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli kuskil 35 000 ringis. Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus
Talupojad kaotasid oma isikliku vabaduse. Nii toimus Rootsi võimu perioodil talupoegade lõplik pärisorjastamine. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust. 1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitseikorraldusega kuulutati parisorjadeks nii pärisorja peres sündinud lapsed kui ka aadliku maale elama asunud parisorjad ning vabad inimesed. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahva kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. Kirjandus 1637
22) Millal,miks ja kuidas toimus Mahtra sõda? - 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksuga karistasid. 2. juuni hommikul piirasid ligi tuhat talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber,nõudes nende kohest lahkumist. Mahtra sõja lahinguväljale jäi hukkunuid mõlemalt poolt. Ülestõusnud talupojad said karistuseks ihunuhtlust, kadalippu, lisaks kehalisele karistusele järgnes pikk sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. 23) Kes olid kadakasakslased? - End sakslastena näitavad paremale elujärjele tõusnud eestlasi hakati kutsuma kadakasakslasteks. 24) Millal,miks ja kuidas taasavati Tartu ülikool? - Hakati asutama uusi ülikoole Venemaale, ning seeläbi taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. 25) Nimeta professorid ja nende intutsioonid
piirkonna kiirema arengu. MAJANDUS. LINNAD 1.Nimeta mõisatüübid Rüütlimõisad kuulusid baltisakslastele Kroonumõisad kuulusid riigile Kirikumõisad e. pastoraadid Linnamõisad 2.Millest said mõisad põhilise osa sissetulekuid? Teraviljaekspordist ja viina põletamisest. 3.Kirjelda talurahva õiguslikku olukorda Rootsi aja lõpul ja Vene ajal. Rootsi aja lõpul toimus reduktsioon, mõisad riigistati ning mõisnike õigusi piirati. Koormised määrati kindlaks, piirati ihunuhtlust ja pärisorjust. Talupoeg võis riigilt mingitki tuge aja abi loota. Vene ajaga tuli aga restitutsioon mõisad andi jälle nende omanikele tagasi, mõisnikul oli jälle vaba voli talitada oma talupojaga oma äranägemist mööda. Kehtis jälle pärisorjus. 4.Nimeta Eesti linnad 18. saj. lõpul. Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva, Kuressaare, Paldiski, Võru. 5.Tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad.
heaks.( http://maurus.htg.tartu.ee/klassid/d4/opmaterjal/AJ4/rootsi%20aeg-6.doc 04.03.08 19.00) Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid keskvõimud pahempoolsete erakondade ja organisatsioonide tegevuse, sulgesid ametiühingud ja uuendusmeelsed ajalehed.
sajandi lõpuni ei pidanud minema nekrutiks (sõjaväelaseks). Talurahva õiguslikust olukorrast Liivimaal saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni kirjast Vene valitsusele 1739. Talurahva olukord: Rüütelkonnad määravad talupoegade koormised oma suva järgi. Talupojad muudeti pärisorjadeks. Pidid maksma andamit ja tegema teotööd; ülejäänu, mis teenivad/omandavad saavad endale. Võidi määrata talupoegadele ihunuhtlust. 5. G.Browne´i nn positiivsed määrused. 1765.aastal esitas Browne Liivimaa Maapäevale Katariina II käsul nõude parandada talupoegade olukorda. Ettepanekuid hakati nimetama positiivseteks määrusteks: Talupoeg sai õiguse vallasvarale. Määrati kindlaks mõisa koormiste ülempiir. Talupoeg võis kaevata mõisniku peale, kui too rikub määrusi. Määrati kindlaks kodukari piirid. 6
enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust 3. autonoomiat ja omavalitsust Millega kulmineerusid 1905.a. sündmused Eestis ja misoli tagajärjeks? 14. oktoobril oli ülevenemaaline üldstreik, Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes – mässu kulminatsioon. 16. oktoobril tulistamine Estonia taga (Uuel turul oli suur rahvakoosolek) – sõjavägi avas tule, 94 surnut ja 200 haavatut.1906. aastal lasti maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse Milliste sündmustega on seotud: vonSievers, Sergei Šahhovskoi, Orlov, Mihhail Zinovjev ? VON SIEVERS- esitab Saksa välisministeeriumile Berliinis memorandumi SERGEI ŠAHHOVSKOI- Nevski katedraali ehitamine ORLOV- ratsaväekindral, likvideeris Vigala talurahvarahutused, venestamine MIHHAIL ZINOVJEV- venestamine 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused: oli tekkinud juba piisavalt rahva kihte, kes olid
11. Miks halvenes talupoegade olukord enne mõisate reduktsiooni?-Rootsi riik kinnitas 17.saj keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse; kasvav eramõistae arv(eramõisates olid koormised normeerimata); mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised 12. Kuidas muutis mõisate reduktsioon talupoegade majanduslikku ja õiguslikku olukorda?-Alustati põhjalikku riigimaade kaardistamist; koormiste määrad pandi kirja vakuraamatutes; keeelati anda ihunuhtlust taluperemeestele; talupoegadele anti õigus kaevata rentniks kohtusse kuni kuningani välja; keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmise ja maade mõisastamine 13. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks?-Kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametike linnavappidega. Muutus tänu asehalduskorra kehtestamisele 14. Miks toimus 17.sajandil Tartu ja Viljandi linna allakäik?-Tartu ja Viljandi jäid
8 spetsiaalset karistussalka, neist nelja eesotsas kindralid (Orlov, Meinard, Vendt, Bezobrazov) Erinevad väeliigid ja sõjatehnika (19 000 meest) Kubermangud jaotati osadeks, kuhu saadeti väiksemad salgad. Leebus on hukkamõistetav. Erilist karmust, isegi hävitada talusid. Karistussalkade eriline tegutsemine 1905 detsembris ja 1906 jaanuaris. Kindral Bezobrazov Põhja-Eestis, karistussalkade üldjuht! Tema enda väitel lasi tema karistussalk maha 22 inimest ja ihunuhtlust sai 333 inimest; tagaselja mõisteti surma umbes paarkümmend inimest. Ta pidas sõjaväljakohut, olles ise selle juht. Kohtupidamisel ei peetud kinni isegi mitte välikohtu nõuetest ega antud enda kaitsmiseks mingit võimalust. Von Sievers Viljandis! Viljandi massimõrv (53 inimest). Üle 20 balti-saksa päritolu kindrali ja ohvitseri. Mõisnikud-vabatahtlikud. Kevadel repressioonid mõnevõrra nõrgenesid ja alles novembris 1906 anti korraldus lõpetada talude põletamine ja avalik peksmine
Seda ka tehti, varastamine pidi arendama oskusi saamaks hakkama vaenlase tagalas ja õpetama iseiseisvust. Varastamine oli nö õppetöö osana vaid osa ajast, mitte terve kooliaja vältel. Võib öelda, et spartalaste õpetus toimus piitsa ja prääniku abil. Läbi kogu nende hariduse allutati noort karmile distsipliinile, selle hulgas oli ka ihunuhtlus karistus, mida pea igal pool teistes Kreeka linnriikides kasutati vaid orjade puhul. Ihunuhtlust jagasid ka poistele neile määratud salgajuhid, kes olles liiga armulikd, võisid ka ise peksa saada. Valu talumine oli vajalik, kui sõdur sattus vaenlase juurde vangi. Mõned noorukid võtsid piitsahoopide talumist kui võistlust. Üheks väljenduseks oli iga-aastane võistlus Artemise templis, kus noored pidid kannatama piitsahoope. Võitjat kiideti ja autasustati. Allikates on mainitud ka, et vastupidavuse treenimiseks ja omandi suhtes ükskõiksuse
hügieenialaseid. See kokku moodustabki põhiosa vanasõnade temaatilisest perifeeriast. Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühed jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Nii näiteks on eesti vanasõnades peaaegu pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või peab neile andma ka ihunuhtlust. (Nt. Vili ei kasva vihmata, lats ei ilma vitsata. Ja Mida armsam laps, seda kibedam vits. Kuid Lahke sõna aitab rohkem kui vits. Ja Hea laps kasvab vitsata.) Teisalt on vanasõnade ellusuhtumises ja maailmavaates midagi läbivalt ühtset. Nad on julmade sotsiaalsete ja majanduslike olude peegeldus. Maailm on vanasõnades karm ja vaenulik keskkond, kus halba leidub rohkesti, head aga jätkub vaid vähestele. Töö ja vaev selles maailmas on paratamatu. Teatakse, et suhtlemises
" ,,Või on kõik vale vabadus ja revolutsioon? Kõik eksitus põletamine ja mäss? Kõik rahva ninapidi vedamine lehed, raamatud, kõned. On see siis kõik mõni tondipiibel või?" Kodus · Mari haige, valudes. Suremas. Mari puusas kasvaja, mida vigastas Indrek. Indrek läheb emale linna rohtusid tooma. Indreku armastatu Kristi uputab end. Läheb koju. Kus on isa ja Ants? Sandarmid oli isa ja Antsu ära viinud. Ants sureb, ise saab ihunuhtlust. Andres neab Jumala. Indrek taipab esimest korda armastuse suurust. ,,Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab." ,,Tõde ja õigus" IV osa Võitlus enese õnne eest. Inimese võitlus isikliku õnne eest · Indrek abielus Karin Vesiroosiga. Neil on kaks tütart Tiki ja Miia, Tiina lapsehoidja. · Karin on ärimehe tütar, Karin närviline ja küüniline inimene. · Indrek pole eluga rahul. Karin: ,,mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat,
sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat, peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised (kui nad korrakski hinge julgesid tõmmata)" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Pritsul oli väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Vähesteks sõpradeks, kes tal olid, oli tema perekond. Vaenlasteks olid Pritsul aga peaaegu kõik, kes teda tundsid. Prits ähvardas oma vastaseid palju, ent ta ei täitnud neid alati, vaid maksis neile mingil muul moel kätte. Kupja Pritsul oli nõrkus vaid Huntaugu Miina vastu. Ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu
Peamised laevaehituskeskused oli Häädemeestes&Lahemaal.Purjekatega veeti kaupa.Metskaptenid olid need,kellel puudus eriharidus.Tekkis ka salakaubandus.Hakati rajama merekoole(tuntuim Heinastes) *Mahtra sõda: Põhja - Eesti oli arendult 15-20a L-E maas.Nüüd hakkas seal talurhva käärimine.Talupojad leitsid seaduse,et abitegu mõisale pole kohustuslik.1858a keeldusid paljud teotööle minemast,mis lõpuks viis Mahtra sõjani.Talupoejad said ihunuhtlust,sunnitööd,Siberisse asumist *Väljarändamine-Passiseadus andis loa väljarändeks,mida kasutasid 10.tuhanded eestlased.See kahanes kui Leinbergi"valget laeva"ei tulnud *Tööstuse&kaubanduse areng-majandusareng oli aeglane.vabrikutööstus algas villatöötlemise&kalevivabrikutega.Suurim tööstus ettevõte oli Kreenholmi manufaktuur(töödeldi puuvilla).19s lõpul oli Narva tähtsaim tööstuskeskus.Kaubandus oli enamasti tln&pärnus.vähesed eestlased olid edukad
1905-1906-eestis ja Lätis mindi 1905 aastal puhkenud revolutsiooniga aktiivselt kaasa, läti korraldas kongressi mille tagajärjel algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine, 16.okt.1905 Tallinnas uuel turul verevalamine,asutati edumeelne erakond,Rahvaesindajate nõupidamised- kutsuti kokku eestis ja lätis.Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamisega ja karistussalkade sinnasaatmisega, lätis hukkasi d2600 ja eestis 300 inimest, anti ihunuhtlust või saadeti Siberisse. Võideldi välja õigus emakeelsetele erakoolidele ja lihtsustus ajakirjanduse tegevus.Avati Vanemuise selts-1865 ja Estonia-1866, ERM-1909, 1906 rajati Läti põllumeeste selts
sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat, peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised (kui nad korrakski hinge julgesid tõmmata)" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Pritsul oli väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Vähesteks sõpradeks, kes tal olid, oli tema perekond. Vaenlasteks olid Pritsul aga peaaegu kõik, kes teda tundsid. Prits ähvardas oma vastaseid palju, ent ta ei täitnud neid alati, vaid maksis neile mingil muul moel kätte. Kupja Pritsul oli nõrkus vaid Huntaugu Miina vastu. Ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu
mõisaga liita v.a. kvoodimaa (seisuga 9. juuni 1846) talude maad tuli 10 aasta jooksul üle mõõta ja kadastrisse kanda teorenti on võimalik raharendiga asendada ja mõisnikel talusid päriseks müüa teotööd piirati 500 päevaga aastas kuuepäevatalu puhul mõisnik võis haagikohtunikuna määrata kuni 100 hoopi ihunuhtlust Seaduse eelnõu oli 1853. aastaks valmis, aga Krimmi sõda lükkas selle kehtestamise edasi. Uus keiser Aleksander II kinnitas seaduse1856. aastal. Aprillis 1858, kui valmis selle saksa ja eestikeelne tõlge, kuulutati seadus Eestimaal välja. §33 tõlgiti mõisnike poolt ilmselt tahtlikult vene ja siis ka eesti keelde nii, et võis välja lugeda, et mitte ainult talumaade suurus ei jää mõõtmistööde lõpuni endiseks, vaid ka koormised*
Uue mõtteviisina omandas aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Eestlaste ja lätlaste mõju ühiskonnas kasvas jõudsalt. 1904.a saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas. 1905.-1906.AASTA SÜNDMUSED BALTIKUMIS Nikolai II 17.oktoobri manifest lubati Baltimail poliitiliste erakondade moodustamine.Eestis hakati mõisaid põletama ning moodustati uusi omavalitsusüksusi. Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamise ning karistussalkade sinna saatmisega. Paljudele anti ihunuhtlust, paljud saadeti pikaks ajaks Siberisse sunnitööle. Lüüasaamisele vaatamata olid revolutsiooni tulemused Balti rahvastele positiivsed. BALTIKUMI ARENG 1907.-1914.AASTAL Eestlaste, lätlaste ja leedulaste positsioon tugevnes. Eestis asuti agaralt kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. Arenes põllumajanduslik ühistegevus ning hoogustus ka poliitiline tegevus
· Väljavedu vili, metsamaterjal, lina, kanep · Hoogustus manufakruuride rajamine Talupoegade olukord Vene ajal: · Oukord oli väga raske · Talupoegade maade vähendamine (et laiendada mõisa põlde) · Talupoja koormiste tõus · Roseni deklaratsioon (1739) · Browne nn positiivsed määrused (1765) 1739. a. Roseni deklaratsiooni põhisätted: · Vallutusest saatui on talupooeg olnud pärisori · Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle · Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust · Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. a. Browne Positiivsed määrused: · Talurahvas sai õiguse vallasvarale · Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul · Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) · Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi · Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse Pearaharahutused, Puuaiasõda · Puhkesid 1784 a. peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist
11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad. Saaremaalt veeti välja kive, puitu, vilja. Eluolu on vaesem kui mandrul, sest maa on kehv, maksud suured. 12) VÕRDLE RIIGIMÕISA RENTNIKU JA PÄRUSAADLIKU PEAMISI ÕIGUSI JA KOHUSTUSI RIIGIVÕIMU SUHTES Rentnik – Ei tohtinud anda ihunuhtlust taluperemeestele. Võis olla aadlik, lihtsalt kodanik või sõjaväelane. Rentis mõisa riigi käest, pidi maksma renti. Makse maksid rahas ja viljas. Kohustused: kirjas Vakuraamatus. Ei tohtinud talupoegadelt suuremat maksu nõuda. Kuninga alam. Ei olnud mõisa ega talupoegade omanik. Sissetulek väike. Pärusaadel – Mõisa omanik, omab ka talupoegasid. Õigused, kohustused: osaleda sõjaväeteenistuses. Pidi maksma riigile teatud makse, mis ette nähtud. Kohtumõistmine talupoegade üle.
Biseksuaalidega tehtud uurimuse järgi on naised armatsedes hellad, romantilised ja lembed, nagu mehed vaid harva on. Naine tunneb paremini ka teise naise vajadusi. Võimalik, et naine igatseb neid elemente oma seksuaalellu. On üsna tõenäoline,et paljudki naised tahaksid ka tegelikkuses teostada oma unelmaid seksist teise naisega. Eelarvamuste tõttu enamik neist siiski tõrjub seda mõtet. Massohhistlikud Fantaasiad Naised fantaseerivad, et neid seotakse kinni, andakse ihunuhtlust ja isegi piinatakse. Valust Fantaseerivad naised räägivad,et sellised kujutkuspildid paluvad neile vahetut seksuaalset naudingut. See näitab, et valu ja naudingu vaheline piir on üsna ebakindel. Teisalt panevad sellised fantaasiad adrenaliini ja endorfiini ohtralt voolama, tekitades erutust ja joovastustunnet. Erinevalt üldlevinud arvamusest pole nahatäiest või piitsutamisest fantaseerivaid naisi tavaliselt lapsepõlves kehaliselt karistatud.Samas on neist paljud juba
See 19. sajandisse ei sobi. 1801 tuli Venemaal võimule Aleksander I, kes oli liberaalsete võimetega. 1802 võeti Eestimaa Maapäeval vastu Talurahva seadus ,,Iggaüks". 1804 kehtestati uus talurahva seadus. · Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. · Talupoegadele anti õigus talu pärandada. · Normeeriti koormisi. · Liivimaa seadus nägi ette talupoegade maade mõõdistamise ja hindamise. · Mõisnik ei tohtinud enam talumehele ihunuhtlust anda. · Piirati talupoegade ostu ja müüki. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. · Maa jäi seadusega mõisnike omandisse ja talupojad selle rentijaks. · Talupoegadel kadus õigus talu pärandada. · Talupojad võisid elupaika muuta. · Alates 1830 aastast võisid talupojad kolida linna. · Moodustati magasiaidad. Säilis teoorjus ja talupoegade sõltuvus mõisnikest.
häbitunnet: iga päev kiideti paremaid ja halvustati mahajääjaid. Õpilased pandi istuma õppeedukuse järjekorras: ees priimus, taga ultimus. Õpetajaid abistasid parimad 2 Kadri Kivirand EKL-kõ1 kasvandikud. Korrarikkumise ja õppeülesannete täitmata jätmise korral tuli kanda eeslikõrvu või istuda häbipingis. Äärmise abinõuna kasutati ihunuhtlust. Karistas selleks ette nähtud isik, mitte õpetaja. Õpilastele sisendati arusaamist: kõik meetodid on head, mis aitavad jõuda sihile. 1600. a. Algas Poola-Rootsi sõda. Detsembris jõudsid rootslased Tartu lähistele, kolleegium saadeti laiali, koolitegevus katkes. Sõjast laastunud linnas algas koolitegevus 1611. aastal, kui rootslased suudeti Liivimaalt tõrjuda. Tõlkide seminar avati uuesti, kuid õpetajaid ja õpilasi oli vähe. 1625. aastal langes Tartu jälle rootslaste kätte
Eriti suur nõudlus Eesti rukki järele. Tänu sellele muutusid meie maa ja selle asukad jõukamaks, teisalt aga tõi see kaasa vasallide elamaasumise maale, oma mõisatesse. Keskaja lõpuks kujunes välja eestlaste teoorjus (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas) Keskaja lõpuks kujunes talupoegade sunnismaisus (paiksus) Mõisatöö korraldamisel, talupoegade tööle sundimisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus – mõisniku politseiõigus, sh. õigus talupojale ihunuhtlust anda. Talupojad jäid veel vormiliselt vabaks, osaledes endiselt kohtupidamises, omasid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale. Osaleti veel maa kaitses ja oldi relvastatud rahvas. Talupoegi oli 4 tüüpi, kellest enam oli adratalupoegi, kelle nimi tuli nende maa arvestamisest adramaades. Metsadesse rajatud uudismaadel elasid üksjalad. Olid veel raharendile lastud vabatalupojad – vabad teotööst. Ja lõpuks maavabad – tavaliselt muistsete vanemate
annaabi.ee 
